Kas tehisintellekt võtab juhtimises üle nõustaja rolli? Eetik Aive Pevkur arvab, et kui juht kasutab tehnoloogia võimalusi oskuslikult, on tal tark mees taskus.
Ettevõtlus
Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 on keeruline protsess, milles on samas peidus palju võimalusi asju uudselt teha. Just neil teemadel arutles Tallinnas toimunud rohekonverents GreenEST Summit.
Tehnoloogiat ja finantsmaailma ühendav fintech on tulnud, et jääda. Seda nii tavainimese taskusse kui nutikamate ettevõtete plaanidesse. Miks ja kellele, arutlevad majandusteaduskonna dekaan Mari Avarmaa juhatusel majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Triinu Tapver, Bankishi müügi- ja äriarenduse juht Ian Kalla ja riigikogu liige Andres Sutt.
Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks. Vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel.
Palgatöö kõrvalt investorina rahaliselt sõltumatuks saanud ja seda tarkust lahkelt teistelegi õpetav Kristjan Liivamägi leiab, et riik peaks rohkem maksustama luksuslikku ja tervistkahjustavat tarbimist, saastamist ning jõukust, mitte keskmise palga saajaid; nutikam oleks ka teha riigi rahast pikaajalisi investeeringuid.
Association of MBA’s (AMBA) omistas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekavale akrediteeringu. See tähendab, et programm kuulub nüüd maailma 2% ehk 300 parima hulka ning on esimene nii mainekas akrediteering Baltikumis.