Rutt Hints: ringmajandus – laiem silmaring

04.04.2025
Rutt Hints: ringmajandus – laiem silmaring. 04.04.2025. Jäätmeid käsitletakse sageli kui keskkonnaprobleemi. Ent keskmise inimese elukvaliteet ei sõltu üksnes looduskeskkonnast. Oluline on ka see, milliseid tooteid suudab tööstus toota ning kas meil on nende ostmiseks ressursse. Üheks näiteks on see, kuidas päikesepaneelide ja salvestusseadmete paigaldamise kaudu suurendatakse kodu energiasõltumatust. Tegemist on ressursimahukate tehnoloogiatega, mille laialdasemat kasutust piirab kõrge hind. Tähtsat rolli mängivad seejuures tooraine maksumus ja nappus. Samal ajal taaskasutatakse praegu mitmeid päikesepaneelides ja akudes sisalduvaid ressursse tööstuses veel minimaalselt. Kui seni on jäätmeid peetud probleemiks, siis edaspidi peaksime nägema neis üha enam võimalust. Kasutusea lõppu jõudnud tooteid ja neis sisalduvaid materjale on oluline väärtustada uue ressursina. Peame muutma oma mõtteviisi – keskenduma juba algusest peale sellele, kuidas saaks piirkonna majanduses vajalikke materjale hankida teisest ringist, mitte üksnes looduslikest allikatest. Peame muutma oma mõtteviisi – keskenduma juba algusest peale sellele, kuidas saaks piirkonna majanduses vajalikke materjale hankida teisest ringist, mitte üksnes looduslikest allikatest. Sekundaarsete toormete laiema kasutamisega kaasnevad samas keerukad väljakutsed, sh raskemad töötlusprotsessid ja probleemid toormevoogude kättesaadavusega. Siiski tuleb püüda näha suuremat pilti. Kui toormed on juba kord kasutusse jõudnud, peame leidma viise, kuidas neid võimalikult kaua ringluses hoida. Üks võimalus on tõsta materjalide pikaajalist produktiivsust. See, et materjalid naasevad süsteemi ning loovad uut väärtust, ei tohiks olla eraldiseisev protsess, vaid majanduse loomulik osa. Sama poliitika, ühine kaubandus Keerulises geopoliitilises olukorras eelistavad riigid ja tööstused üha enam sarnaste poliitiliste ja majanduslike vaadetega kaubanduspartnereid. See tähendab, et kohalikud ja regionaalsed toormed muutuvad lähitulevikus tänasest olulisemaks. Globaalsete kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste muutuste tõttu võib Euroopa majandus jääda ilma teatud toormetest või tuleb neid hankida märksa kallima hinnaga. See on üks tugevamaid argumente, miks peaksime Euroopas ja Eestis rohkem keskenduma ringmajandusele. Globaalsete kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste muutuste tõttu võib Euroopa majandus jääda ilma teatud toormetest või tuleb neid hankida märksa kallima hinnaga. See on üks tugevamaid argumente, miks peaksime Euroopas ja Eestis rohkem keskenduma ringmajandusele. Haruldaste muldmetallidega kaubeldakse praegu peamiselt Hiina turul, mistõttu otsivad paljud riigid nende hankimiseks aktiivselt muid võimalusi. Kui me ei panusta materjalide ringlussevõttu ega suuda väärindada kohapeal leiduvaid loodusvarasid, jääme paratamatult sõltuma teistest riikidest ja nende kehtestatud reeglitest. Taaskasutamata liitium Strateegiliste toorainete ringlusest saab tuua olulise näite liitiumioonakude kohta. Neid kasutatakse elektriautodes, nutitelefonides ja muudes kõrgtehnoloogilistes seadmetes, sh droonides. Akud sisaldavad lisaks liitiumile ka niklit, koobaltit, mangaani ja grafiiti, mille taaskasutamisel on akutehnoloogia kättesaadavuse kontekstis kriitiline tähtsus. Liitiumioonakusid taaskasutatakse Euroopas siiani vähe – veel mõni aasta tagasi oli see Eurostati andmetel pea nullilähedane. Kuna esimese põlvkonna elektriautode akud hakkavad turult välja langema, suureneb vajadus nende töötlemise järele. Takistuseks on regulatsioonid ja keerulised tarneahelad. Kui tahta vormistada liitiumioonakude transport ühest Euroopa riigist teise, võib selleks kuluda pool aastat. Selline aeglus ja bürokraatia pärsivad teiseste toormete kasutamist. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks suurendada ringlusse võetavate toormete osakaalu 2030. aastaks vähemalt veerandini EL-i aastasest tarbimisest. Prognooside kohaselt võiks taaskasutatud liitium katta seejuures 1,4–2,4 miljoni elektriauto tootmiseks vajaliku koguse. Infopuudus ja piirangud Kuigi ringmajandus pakub võimalusi, on toimivate majandusmudeliteni jõudmiseks mitmeid takistusi. Üks probleem on infopuudus – ettevõtted ja riigid ei tea piisavalt, milliseid jäätmeid ja tooraineid täna kogutakse või ladustatakse ning kuidas neid paremini kasutada. Teine suur takistus on regulatsioonid. Piiriülene jäätmekaubandus on keeruline – kui liitiumioonakude transport võtab pool aastat, on see tööstusele liiga pikk aeg. Eesti-sugustes väikeriikides piirab tehnoloogiliste jäätmete ringmajanduse arengut kohalike jäätmete piiratud maht. Siiski investeerivad mitmed naabermaad, sealhulgas Soome ja Leedu, liitiumioonakude ümbertöötlustööstuse rajamisse. Näiteks Soomes tegutseb Fortumi tehas, mis kuulub Euroopa suurimate suletud ringiga hüdro-metallurgiliste taaskasutusrajatiste hulka. Kuna taolised ringmajandusel rajanevad tööstused nõuavad algselt mahukaid investeeringuid, on kapitali kättesaadavusel kriitiline tähtsus. Kuna taolised ringmajandusel rajanevad tööstused nõuavad algselt mahukaid investeeringuid, on kapitali kättesaadavusel kriitiline tähtsus. Põlevkivitööstus kui Eesti võimalus Defitsiitsete kõrgtehnoloogiliste toormete kõrval on Eesti ringmajanduse arenguks oluline vaadata kohalikku jäätmeteket. Eestis moodustasid põlevkivitööstuse jäätmed 2020. aasta seisuga 67% kogu riigi jäätmemahust. Kui seni on põlevkivitööstuse jäätmeid vaadeldud kui tööstusega kaasnevat paratamatust, siis just varasemalt ladustatud jäätmete suure mahu tõttu pakuvad need võimalust arendada pikaajaliselt jätkusuutlikku ning välisturgudel konkurentsivõimelist taaskasutussektorit. Kui seni on põlevkivitööstuse jäätmeid vaadeldud kui tööstusega kaasnevat paratamatust, siis just varasemalt ladustatud jäätmete suure mahu tõttu pakuvad need võimalust arendada pikaajaliselt jätkusuutlikku ning välisturgudel konkurentsivõimelist taaskasutussektorit. Rida Eesti ettevõtteid arendab täna tööstusi, mille eesmärk on eraldada põlevkivi aherainest kaltsiumkarbonaati või kasutada põlevkivi kerogeeni peenkeemiatööstuses. Kui oleme need materjalid maapõuest juba kätte saanud, pole mõistlik neid lihtsalt ladustada. Eestil ringmajanduse etteotsa Meie elukvaliteet sõltub sellest, kuidas suudame hallata oma ressursse. Ringmajandus pole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid hädavajalik muutus, mis tagab majanduse jätkusuutlikkuse ja sõltumatuse. Eestil on olemas eeldused, et muutuda ringmajanduse eestvedajaks, kuid see eeldab teaduse, tööstuse ja poliitika ühist panust.  
TalTechi geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints. Foto: TalTech

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints. Foto: TalTech

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

TalTechi geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints selgitab, miks teiseste toormete nutikas kasutamine ei ole lihtsalt roheline algatus, vaid kujuneb järjest enam majanduslikuks vältimatuseks.

Jäätmeid käsitletakse sageli kui keskkonnaprobleemi. Ent keskmise inimese elukvaliteet ei sõltu üksnes looduskeskkonnast. Oluline on ka see, milliseid tooteid suudab tööstus toota ning kas meil on nende ostmiseks ressursse.

Üheks näiteks on see, kuidas päikesepaneelide ja salvestusseadmete paigaldamise kaudu suurendatakse kodu energiasõltumatust. Tegemist on ressursimahukate tehnoloogiatega, mille laialdasemat kasutust piirab kõrge hind. Tähtsat rolli mängivad seejuures tooraine maksumus ja nappus. Samal ajal taaskasutatakse praegu mitmeid päikesepaneelides ja akudes sisalduvaid ressursse tööstuses veel minimaalselt.

Kui seni on jäätmeid peetud probleemiks, siis edaspidi peaksime nägema neis üha enam võimalust. Kasutusea lõppu jõudnud tooteid ja neis sisalduvaid materjale on oluline väärtustada uue ressursina. Peame muutma oma mõtteviisi – keskenduma juba algusest peale sellele, kuidas saaks piirkonna majanduses vajalikke materjale hankida teisest ringist, mitte üksnes looduslikest allikatest.

Peame muutma oma mõtteviisi – keskenduma juba algusest peale sellele, kuidas saaks piirkonna majanduses vajalikke materjale hankida teisest ringist, mitte üksnes looduslikest allikatest.

Sekundaarsete toormete laiema kasutamisega kaasnevad samas keerukad väljakutsed, sh raskemad töötlusprotsessid ja probleemid toormevoogude kättesaadavusega. Siiski tuleb püüda näha suuremat pilti. Kui toormed on juba kord kasutusse jõudnud, peame leidma viise, kuidas neid võimalikult kaua ringluses hoida. Üks võimalus on tõsta materjalide pikaajalist produktiivsust. See, et materjalid naasevad süsteemi ning loovad uut väärtust, ei tohiks olla eraldiseisev protsess, vaid majanduse loomulik osa.

Sama poliitika, ühine kaubandus

Keerulises geopoliitilises olukorras eelistavad riigid ja tööstused üha enam sarnaste poliitiliste ja majanduslike vaadetega kaubanduspartnereid. See tähendab, et kohalikud ja regionaalsed toormed muutuvad lähitulevikus tänasest olulisemaks.

Globaalsete kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste muutuste tõttu võib Euroopa majandus jääda ilma teatud toormetest või tuleb neid hankida märksa kallima hinnaga. See on üks tugevamaid argumente, miks peaksime Euroopas ja Eestis rohkem keskenduma ringmajandusele.

Globaalsete kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste muutuste tõttu võib Euroopa majandus jääda ilma teatud toormetest või tuleb neid hankida märksa kallima hinnaga. See on üks tugevamaid argumente, miks peaksime Euroopas ja Eestis rohkem keskenduma ringmajandusele.

Haruldaste muldmetallidega kaubeldakse praegu peamiselt Hiina turul, mistõttu otsivad paljud riigid nende hankimiseks aktiivselt muid võimalusi. Kui me ei panusta materjalide ringlussevõttu ega suuda väärindada kohapeal leiduvaid loodusvarasid, jääme paratamatult sõltuma teistest riikidest ja nende kehtestatud reeglitest.

Taaskasutamata liitium

Strateegiliste toorainete ringlusest saab tuua olulise näite liitiumioonakude kohta. Neid kasutatakse elektriautodes, nutitelefonides ja muudes kõrgtehnoloogilistes seadmetes, sh droonides. Akud sisaldavad lisaks liitiumile ka niklit, koobaltit, mangaani ja grafiiti, mille taaskasutamisel on akutehnoloogia kättesaadavuse kontekstis kriitiline tähtsus.

Liitiumioonakusid taaskasutatakse Euroopas siiani vähe – veel mõni aasta tagasi oli see Eurostati andmetel pea nullilähedane. Kuna esimese põlvkonna elektriautode akud hakkavad turult välja langema, suureneb vajadus nende töötlemise järele.

Takistuseks on regulatsioonid ja keerulised tarneahelad. Kui tahta vormistada liitiumioonakude transport ühest Euroopa riigist teise, võib selleks kuluda pool aastat. Selline aeglus ja bürokraatia pärsivad teiseste toormete kasutamist.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks suurendada ringlusse võetavate toormete osakaalu 2030. aastaks vähemalt veerandini EL-i aastasest tarbimisest. Prognooside kohaselt võiks taaskasutatud liitium katta seejuures 1,4–2,4 miljoni elektriauto tootmiseks vajaliku koguse.

Infopuudus ja piirangud

Kuigi ringmajandus pakub võimalusi, on toimivate majandusmudeliteni jõudmiseks mitmeid takistusi. Üks probleem on infopuudus – ettevõtted ja riigid ei tea piisavalt, milliseid jäätmeid ja tooraineid täna kogutakse või ladustatakse ning kuidas neid paremini kasutada.

Teine suur takistus on regulatsioonid. Piiriülene jäätmekaubandus on keeruline – kui liitiumioonakude transport võtab pool aastat, on see tööstusele liiga pikk aeg.

Eesti-sugustes väikeriikides piirab tehnoloogiliste jäätmete ringmajanduse arengut kohalike jäätmete piiratud maht. Siiski investeerivad mitmed naabermaad, sealhulgas Soome ja Leedu, liitiumioonakude ümbertöötlustööstuse rajamisse. Näiteks Soomes tegutseb Fortumi tehas, mis kuulub Euroopa suurimate suletud ringiga hüdro-metallurgiliste taaskasutusrajatiste hulka.

Kuna taolised ringmajandusel rajanevad tööstused nõuavad algselt mahukaid investeeringuid, on kapitali kättesaadavusel kriitiline tähtsus.

Kuna taolised ringmajandusel rajanevad tööstused nõuavad algselt mahukaid investeeringuid, on kapitali kättesaadavusel kriitiline tähtsus.

Rida Eesti ettevõtteid arendab täna tööstusi, mille eesmärk on eraldada põlevkivi aherainest kaltsiumkarbonaati või kasutada põlevkivi kerogeeni peenkeemiatööstuses. Üks sellistest ettevõtetest on R-S OSA Service OÜ, kelle põhieesmärk on leida põlevkivi-tuhamägede kättesaadav ja kulutõhus taaskasutusviis. Selleks arendavad nad innovaatilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada põlevkivituhast sadestatud kaltsiumkarbonaati. Foto: Wikipedia

Rida Eesti ettevõtteid arendab täna tööstusi, mille eesmärk on eraldada põlevkivi aherainest kaltsiumkarbonaati või kasutada põlevkivi kerogeeni peenkeemiatööstuses. Üks sellistest ettevõtetest on R-S OSA Service OÜ, kelle põhieesmärk on leida põlevkivi-tuhamägede kättesaadav ja kulutõhus taaskasutusviis. Selleks arendavad nad innovaatilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada põlevkivituhast sadestatud kaltsiumkarbonaati. Foto: Wikipedia

Põlevkivitööstus kui Eesti võimalus

Defitsiitsete kõrgtehnoloogiliste toormete kõrval on Eesti ringmajanduse arenguks oluline vaadata kohalikku jäätmeteket. Eestis moodustasid põlevkivitööstuse jäätmed 2020. aasta seisuga 67% kogu riigi jäätmemahust. Kui seni on põlevkivitööstuse jäätmeid vaadeldud kui tööstusega kaasnevat paratamatust, siis just varasemalt ladustatud jäätmete suure mahu tõttu pakuvad need võimalust arendada pikaajaliselt jätkusuutlikku ning välisturgudel konkurentsivõimelist taaskasutussektorit.

Kui seni on põlevkivitööstuse jäätmeid vaadeldud kui tööstusega kaasnevat paratamatust, siis just varasemalt ladustatud jäätmete suure mahu tõttu pakuvad need võimalust arendada pikaajaliselt jätkusuutlikku ning välisturgudel konkurentsivõimelist taaskasutussektorit.

Rida Eesti ettevõtteid arendab täna tööstusi, mille eesmärk on eraldada põlevkivi aherainest kaltsiumkarbonaati või kasutada põlevkivi kerogeeni peenkeemiatööstuses. Kui oleme need materjalid maapõuest juba kätte saanud, pole mõistlik neid lihtsalt ladustada.

Eestil ringmajanduse etteotsa

Meie elukvaliteet sõltub sellest, kuidas suudame hallata oma ressursse. Ringmajandus pole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid hädavajalik muutus, mis tagab majanduse jätkusuutlikkuse ja sõltumatuse.

Eestil on olemas eeldused, et muutuda ringmajanduse eestvedajaks, kuid see eeldab teaduse, tööstuse ja poliitika ühist panust.