TalTechi majandusteaduskonna kommunikatsioonispetsialist
11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist naisteadlaste päeva, mis tuletab meelde, kui oluline on naiste roll teaduses. Päev tõstab esile naiste panust teadusesse ning innustab järgmisi põlvkondi teaduse ja innovatsiooniga tegelema. Aga kuidas on lood Eestis? Milliseid väljakutseid ja võimalusi kogevad siin naisteadlased?
Naisteadlastele pühendatud päeva puhul rääkisime TalTechi majandusteaduskonna professori Kadri Männasooga, kes on igapäevaselt tegev majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis. Uurisime temalt, kuidas ta teaduse juurde jõudis, millised väljakutsed ja võimalused naisteadlastele avanevad ning milline on teaduse laiem ühiskondlik roll.
Kui peaksite end tutvustama kellelegi, kes Teist veel midagi ei tea, siis kuidas talle ennast kirjeldaksite?
Teeksin nii nagu ikka kombeks, ütlen oma nime ja koha, kust olen pärit, välismaal tutvustaksin ennast kui eestlast, siin Eestis ütleksin, et olen Tallinnast. Olen põhjaeestlane ja mitmenda põlve tallinlane. Kõrvaltvaatajale näen ilmselt välja rohkem maakas kui uuemad linlased.
Sünnipõlvkonnaga on mul vedanud, Eesti taasiseseisvumise aastal lõpetasin keskkooli ja astusin ülikooli. Õpitud erialale olen siiani truuks jäänud. Mul on tundlik sotsiaalne närv, mind puudutab alati tugevalt see, mis toimub siin Eestis ja ka laiemalt maailmas. Pean ennast vahel korrale kutsuma, et mitte liigselt suuri maailma muresid mõlgutada. Tegelikult on mul rohkemgi olulisi rolle, mille kaudu end kirjeldada, nii nagu meil kõigil, palju rohkem – ema, abikaasa, õde…
Kuidas jõudsite majandusteaduse ja teadustöö juurde? Milline oli Teie jaoks see hetk, kui teadsite, et soovite tegeleda just majandusteadusega?
Ülikooli sisse astudes oli majandusteaduse erialale väga kõrge konkurss. See oli proovikivi ja ka läbimõeldud valik, sest teadsin, et need, kellega koos õppima asun, on Eesti parimad keskkoolilõpetajad. Olen jäänud majandusteadusele truuks, olen arenenud valdkonnas süvitsi minnes.
Mind on hoidnud majandusteaduse juures arusaamine sellest, kui palju on vaja teha Eesti majandusteaduses tööd, et kindlustada meie eriala teadus- ja õppetöö kõrge rahvusvaheline tase. Olen täna väga uhke selle üle, kuhu kolleegidega välja oleme jõudnud. Eesti majandusteadlased avaldavad artikleid tipp-teadusajakirjades. Meie ülesanne on suurendada arusaama sellest, millega majandusteadus kaasaegses maailmas tegeleb ning kuidas see aitab luua keerulistes ühiskondlikes valikutes ja otsustes selgust. Selsamal põhjusel pöördub majandusteadlaste poole järjest enam poliitikuid ja praktikuid.
“Olen täna väga uhke selle üle, kuhu kolleegidega välja oleme jõudnud. Eesti majandusteadlased avaldavad artikleid tipp-teadusajakirjades.”
Millised on praegu Teie peamised teadusuuringute valdkonnad ja milliste probleemide lahendamisele keskendute?
Majandusteadus selgitab välja põhjuslike seoseid, seda nii matemaatiliselt teoreetilises majandusteaduses kui ka andmete abil empiirilises majandusteaduses. Ma ise tegelen neist viimasega.
Kvantitatiivse majandusteaduse meetodeid ja eriti ökonomeetriat saab rakendada väga erinevates uurimisprobleemides. Mulle on suurt huvi pakkunud tööturg, inimkapital, haridus ja oskused, ka see, millisel määral investeerivad ettevõtted teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni. Uuemates projektides tegelen rohepöörde-teemadega, needki haakuvad nii ettevõtete kui ka majapidamistega, samuti sellega, kuidas aitab riik muutusi ellu kutsuda.
Kadri Männasoo. Foto: Erakogu
Kas olete oma karjääri jooksul tundnud, et naisteadlased peavad end rohkem tõestama? Kuidas olete tõestamistega toime tulnud? Kuidas on olukord ajas muutunud?
Eestis on palju väga häid naissoost teadlasi. Teadus on olemuselt objektiivne, suurepärane teadustöö saab tunnustatud ja tsiteeritud üle maailma. Niisiis on teadus väga hea valdkond, kus naised saavad end teostada pelgamata, et nende töö jääb märkamatuks. Arenguruumi on pigem administratiivsel ja teaduskorralduslikul poolel.
Ei saa öelda, et naisi lausaliselt diskrimineeritakse, kuid suhtumisest „mehe sõna maksab“ pole me kahjuks täielikult üle saanud. Ennast peavad rohkem tõestama naised, kelle eest ei kosta mõjuka mehe sõna. Naised peaksid rohkem iseenda eest rääkima ja seda mitte pelgama. Mida enam hakkavad naised sõna võtma, seda vähem otsustatakse nende üle „tagatubades“. Näen, et noored on soole vaatamata järjest söakamad kaasa rääkima ja ka eriarvamusele jääma. Kaasajal kujundavad inimesed järjest teadlikumalt oma kuvandit ja usun, et eestkostele tuginev karjäärimudel on määratud välja surema.
“Niisiis on teadus väga hea valdkond, kus naised saavad end teostada pelgamata, et nende töö jääb märkamatuks. Arenguruumi on pigem administratiivsel ja teaduskorralduslikul poolel.”
Mida soovitaksite noortele naisteadlastele, kes kahtlevad, kas teadus on nende jaoks õige tee? Milliseid nõuandeid annaksite neile, kes soovivad majandusteaduses läbi lüüa?
Teadus on konkurentsitihe valdkond. Igasugused ühismõõdistavad näidikud töötavad sageli naiste kahjuks. Naiste eeliseks on oskus erinevate rollidega toime tulla ning sellest tulenev arusaam iseendast, enda tugevustest ja nõrkustest ning sellest, kuidas need mõlemad (just mõlemad) eesmärgi nimel tööle panna.
Majandusteaduses, nii nagu teisteski valdkondades, peab teadlane olema iseseisev, kuid koostööaldis, muutustele avatud, kuid järjekindel, süvitsiminev ja üldistav, vastuolude loetelu võiks jätkata. Teadustöö keerulisus ja vastuolulisus avabki naistele suurepäraseid eneseteostuse võimalusi. Iga naine on ju alati rohkem kui vaid üks naine.
Teie teadustöö on pälvinud laialdast tunnustust. Milline saavutus on olnud Teie jaoks kõige erilisem või tähendusrikkam?
Kõige rohkem olen õppinud ikka kõige raskemini tulnud teadustööst, mida pidin mitu korda ümber tegema, mis jäi ka pooleli ja ootas kannatlikult oma aega, et alles siis, õige aja saabudes, hoog sisse saada, valmida ja ilmuda.
Üks selline töö uuris digitaalsete oskuste rolli Euroopa tööturul. Alustasin seda uuringut paar aastat enne COVID-19 kriisi, olid ka täiesti korralikud empiirilised tulemused, aga sisetunne ütles, et mingi sõnum on justkui veel puudu. Sain välisstipendiumi, haarasin ette uue teema töötundide mõjust palgalõhele ja see võttis kogu minu aja. Õppisin selle ajaga tohutult. Kui naasin Eestisse, tuli COVID-19, mis avas mõlema uurimuse, eriti aga digioskusi käsitleva artikli jaoks täiesti uue külje. Tänaseks on uurimused avaldatud ja olen nende käekäiguga rahvusvahelisel teadusmaastikul igati rahul.
Kuidas vaatate teaduse laiemat ühiskondlikku rolli, eriti keeruliste majanduslike muutuste ajastul?
Tänases kliimakriisist ja sõdadest haavatavas maailmas pole inimestel enam ruumi, et teha vildakaid või ilustatud eeldustega mugavusotsusi. Teadlaste objektiivsus peab välja tooma ka kõige halvemad ja ebapopulaarsemad stsenaariumid, et teaksime, milleks valmis olla ning millega arvestada. Meil pole aega tõest mööda vaadata.
“Teadlaste objektiivsus peab välja tooma ka kõige halvemad ja ebapopulaarsemad stsenaariumid, et teaksime, milleks valmis olla ning millega arvestada. Meil pole aega tõest mööda vaadata.”
Mis on Teie teadustöö kõrval see tegevus, mis aitab igapäevast tasakaalu hoida?
Värskes õhus liikumine ja sportimine. Päev, mil pole õue saanud, läheb justkui kaotsi. Sel juhul püüan seda teha puhkepäeval heaks mõne pikema väljas ja looduses viibimisega.
Kui Te ei oleks teadlane, siis mis võiks olla see teine valdkond, millega tegeleksite?
Enne teadlaseks saamist töötasin oma erialal nii era- kui ka avalikus sektoris. Kui peaksin täna valima mõne teise valdkonna, oleks see tõenäoliselt seotud analüüsiva meedia või muu kirjutamis- ja loometööga. Või hoopis võiks see olla midagi loodusega seotut, mis on mind alati köitnud.
