TalTechi loodusteaduskonna dekanaadi turundus- ja kommunikatsioonijuht
Teadus ei ole ainult valemid ja katselaborid. Mõne jaoks on see avastusretk tundmatusse, mis võib viia isegi uurimislaeva pardale keset merd. Just sellise teekonna on valinud Diana Maslova – Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna noor teadlane, kelle lugu tõestab, et teadus on üks suuremaid seiklusi, mida noor inimene võib ette võtta.
Diana Maslova teadushuvi sai alguse juba koolipõlves, kui ta avastas, et keemia ei ole lihtsalt ainete segamine, vaid avab ukse maailma mõistmisse.
„Minu huvi rakenduskeemia ja geenitehnoloogia vastu sai alguse juba põhikoolist, kui avastasin, kui põnev on mõista meid ümbritseva maailma toimimist. Mäletan hetke, kui nägin esimest korda, kuidas lihtsad ained muudavad reageerides värvi, tekitavad soojust või isegi plahvatavad. Uudishimu teadlaste töö vastu innustas mind valima just keemia eriala,“ räägib ta.
Teadus viib avastusteni – mõnikord ka merel
Uudishimu ja soov mõista maailma toimimist viis Diana õppima TalTechi loodusteadusi. Seal avastas ta oma järgmise suure kire – mereuuringud.
Mereuuringuteni jõudis Diana täiesti juhuslikult, esimesel kursusel, kui ta otsustas liituda Loodusteaduskonna Üliõpilaskoguga.
„Selle liitumisega avanes mul võimalus külastada Meresüsteemide instituudi laborit. Ma ei oleks kunagi arvanud, et juba esimesel õppeaastal võib avaneda praktikavõimalus. Haarasin sellest kohe kinni ning peagi leidsin end uurimislaevalt merevee proove kogumas,“ meenutab ta.
Mereuuringud ei kujuta endast pelgalt akadeemilist tööd – see on nii vaimne kui ka füüsiline katsumus. Dianal tuli võtta merevee proove, filtreerida klorofülli, mõõta pH-d ja fikseerida fütoplanktonit. Kogutud andmed saadeti Meresüsteemide instituudi mereökoloogia laborisse, et hinnata meresüsteemide seisundit ja võimalikke keskkonnamuutusi.
Esimene teaduslaeva pardalt saadud kogemus oli Dianale midagi enamat kui lihtsalt praktika. See tähendas tõelist sissejuhatust teadusmaailma, kus tuli eksperimentide kõrval arvestada ka looduse ettearvamatusega.
„Merel oli väga tore töötada! Viis päeva merel oli midagi hoopis teistsugust kui tavaline argipäev. Päikeseloojangud, teadustöö ja meeskonnavaim tegid sellest mu jaoks unustamatu elamuse. Alguses tundsin ärevust – kas oskan piisavalt, kas saan hakkama? Kuid meeskond toetas mind väga ning juba esimesest päevast tundsin, et kuulun nende hulka,“ meenutab Diana.
„Eriliseks muutis kogemuse ka fakt, et teadlased teevad laeval tööd nii päeval kui ka öösel ning välitingimused võivad esitada ootamatuid väljakutseid. Kui laine kõrgus oli seire ajal keskmisest suurem, pani see proovile mu pipeteerimisoskused, ent kogemus ainult kinnitas, et olin valinud endale õige tee.“
Praktiline õpe – teaduse vundament
Praktilised väljakutsed ainult kinnitasid Diana veendumust, et ta soovib ennast teostada teaduses. Täna tunneb ta end merel juba koduselt ning mõistab veelgi paremini, kui oluline on teadlaste roll keskkonnakaitses.
Teadus ei saa eksisteerida ainult teoorias. Just praktikumid ja laboritöö aitavad teadlasel oma oskusi arendada ja kindlustunnet leida.
„Paljud praktikumidel õpitud võtted kulusid marjaks ära ka Meresüsteemide instituudis, mistõttu oli nii mulle kui ka juhendajale õppetöösse kergem sisse elada. Töövõtted polnud uued, olin neid juba praktikumides harjutanud ning seeläbi sain sujuvamalt tööle asuda. Kuigi õppimine ei ole alati kerge, tunnen, et kui saan õpitut kohe rakendada, on see kõik vaeva väärt,“ tõdeb Diana.
TalTechi loodusteaduste programm on andnud Dianale mitte ainult tehnilisi teadmisi, vaid ka oskuse oma aega planeerida ning kannatlikkust, mida läheb vaja igal teadlasel.
Diana Maslova. Foto: TalTech
Miks peaksid noored valima teaduse?
Kui noored otsivad elukutset, millega saaks midagi olulist ära teha, siis teadus on Diana sõnul kindel valik.
„Loodusteadused on elu alus – alates viirusetõrjest kuni uute ravimite loomiseni. Keemikuid ja teadlasi on vaja kõikjal, joogivee puhastamisest kuni rohetehnoloogiateni. Loodusteadused on valdkond, mis annab võimaluse maailmas midagi märkimisväärset ära teha,“ selgitab ta.
Diana teaduslikud ambitsioonid on suunatud keskkonnale ja jätkusuutlikkusele. „Keskkond ja kliima on mulle niivõrd südamelähedased teemad, et sooviksin just seal midagi ära teha.“
Noorteadlasele pakuvad suurt huvi küsimused, kuidas lasta ringlusse veel töötlemata aineid või muuta neid elutähtsateks toodeteks. „Sellised lahendused võiksid anda meie ühiskonnale rohkem taaskasutusvõimalusi ning vähendada ka merekeskkonda sattuda võivat prügi. Minu arvates on mereuuringud väga olulised, sest merest saame toitu ning seetõttu vajab meri kaitset. Me peame suutma tuvastada varakult reostusi ja keskkonnaõnnetusi ning need kiiresti likvideerida,“ nendib ta.
Diana on juba astunud esimesed suured sammud oma unistuste teekonnal. Ta õpib teda paeluvat ala, töötab rahvusvahelises keskkonnas ja kogub väärtuslikku kogemust. „Unistustel pole piire ning unistada tulebki suurelt. Just see viib nii teadust kui ka kogu ühiskonda edasi. Kes teab, võib-olla areneb ühest suurest unistusest tulevikus mõni tõeliselt murranguline teadusprojekt,“ vaatab ta lootusrikkalt tulevikku.
Diana lugu tõestab ehedalt, et teadus pole pelgalt teooria – see on avastusretk, mis võib viia kõige ootamatumatesse paikadesse. Tuleb olla vaid uudishimulik ja julgeda võimalustest kinni haarata.
