Tehnikaülikoolil on kavas luua SA Arengufond kaudu ja ettevõtete abil baas, mille kaudu rahastada insenerihariduse andmist, vahendades näiteks stipendiume ja muid toetusi. Et algatus käima saaks, on n-ö stardikapitaliks vaja koguda vähemalt kümme miljonit eurot.
Nüüd tuleb TalTechil motiveerida tööstuse, ehituse, energeetika jt valdkondade ettevõtteid sellesse fondi panustama. Ennekõike peaks panustamine olema laiapõhjaline, et fondist saaks võimalikult rohkete ettevõtete jaoks nende tegevuse pärisosa.
TalTechi juba aastaid mitmel viisil toetanud, Eesti suurimate ehitusettevõtete hulka kuuluva Merko juht Jaan Mäe on seda meelt, et ettevõtteid ja tööandjaid huvitab haridusvaldkonda toetades eelkõige tulemus. Ta ütleb, et raha paigutamine pole siht omaette – oluline on, et eraldatud rahal oleks mõju, et ühekordsete sutsakate asemel saaks rääkida pikaajalisest ja sisulisest koostööst.
„Kindlasti võiks olla üks võluvits see, kui fond ei koguks lihtsalt kokku ega jagaks laiali rahalisi ressursse, vaid ettevõtteid kaasataks ka sisuliselt kaasa mõtlema ja omavahel koostööd tegema,“ märgib Mäe.
Küsimustele vastab AS-i Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.
Merko on aastaid TalTechis kõrghariduse andmist moel või teisel toetanud. Millist laadi need toetused on olnud ja kuidas teete valiku, mida ja kui palju toetada?
Merko toetab ehitus- ja inseneeriaharidust eesmärgiga arendada valdkonda ning kasvatada nii endale kui ka kogu ehitussektorile professionaalset järelkasvu. Meil on oma kogemuse toel eraldi eelarve õppekavade rikastamiseks, noorte õppe toetamiseks ja harivate tudengiürituste korraldamiseks.
Suur osa sellest on mõeldud stipendiumide maksmiseks, millega tunnustame ja anname hoogu juurde ehitusvaldkonna inseneriõppe edukamatele tudengitele ning ülikooliõppe arengut edendavatele noortele teadlastele ja õppejõududele – oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga andnud Merko-nimelisi stipendiume välja alates 2007. aastast.
Rahalise panuse teine osa on suunatud üliõpilasürituste ja -organisatsioonide tegevuse toetamisse, et propageerida ehitusinseneri elukutset ja innustada noori nende haridusteel.
Pikemaajalistest koostööprojektidest võib esile tõsta BuildIT konverentsi ja võistluspäeva, inseneriteaduskonna esmakursuslastele mõeldud sisseelamisüritust “Insenerirebased soojakus” ja Betoonitalendi võistlust, mille korraldamisele oleme läbi aastate õla alla pannud. Oleme löönud kaasa ka karjäärimessil Võti Tulevikku.
Kolmas tähtis alustala on see, mida otseselt rahasse ümber panna ei saa, kuid mis on kohati veelgi väärtuslikum – see on töö, millesse panustame oma inimeste kogemust ja aega. Aitame muuta koolis pakutavat ehitusõpet praktilisemaks, sest käime andmas loenguid, juhendame lõputöid, korraldame objektide ühiskülastusi ja pakume ka praktikakohti, et tänastele ehitusinseneridele sirguks väärikas järelkasv.
On väga hea meel, et tudengid on meie järjepidevat tegevust märganud. Instari uuringu järgi on tehnikatudengid valinud Merko korduvalt atraktiivseimaks tööandjaks. Värskelt pälvisime ka 2024. aasta tudengisõbra tiitli.
Millised on toetamise eesmärgid ning kuidas need on teie arvates vilja kandnud?
Koostöö ülikoolide ja tudengiorganisatsioonidega ning osalemine innovatsiooni- ja teadusprojektides on muutunud meie igapäevatöö osaks. Meile kui Eesti juhtivale ehitusettevõttele on auasi, aga samavõrd ka meeldiv kohustus anda noortele edasi oma parimaid teadmisi ja kogemusi professionaalsest ja kvaliteetsest ehitusprotsessist, heast meeskonnatööst ja organisatsioonikultuurist. Nii saavad nad varakult suhu maitse sellest, mida tähendab teha koos tugeva tiimiga suuri ja olulisi töid.
Mõeldes tudengitele kui tulevikutegijatele, on erakordselt tänuväärne, kuidas Merko töötajad on teinud teadlikult tööd, et aidata kaasa väärika järelkasvu sirgumisele. Eriti hea meel on näha, et noored asuvad meie juures praktikal saadud hea kogemuse järel tööle tehniku või insenerina ning võtavad selles rollis juba initsiatiivi, et anda ka ise n-ö noorelt-noorele moel edasi kogemust, kuidas järgmised praktikandid veelgi tõhusamalt õppida saaksid. Järelikult liigume õiges suunas ja tegu on kõige paremas mõttes lumepalliga, mis aina kasvab.
Kuivõrd tulemuslik on tublimatele tudengitele stipendiumide maksmine, kuidas see motiveerib õppima ja milline on üldse ettevõtte huvi sellisel moel üliõpilasi toetada?
Stipendiumid on noortele kahtlemata toeks ja aitavad viia ellu nende unistusi. Stipendiumi pälvimine on tunnustus heade õppetulemuste, üliõpilaselus aktiivse osalemise või laiema silmapaistva tegutsemise eest.
Oma motivatsioonikirjades on tudengid ise avaldanud, et kasutavad stipendiumeid õpingute jätkamiseks või lõputöö raames katsete läbiviimiseks välismaal, kasvõi uue tööks vajaliku arvuti ostmiseks. Seegi on täiesti mõjukas argument, kui nad saavad rahalise toe pälvimisel õpingute kõrvalt tööd tehes korraks aja maha võtta, et keskenduda põhjalikumalt õpingutele või diplomitöö kirjutamisele.
Motiveeritud tudengid on ka neid toetanud ettevõttest rohkem huvitatud ja tulevad meelsasti praktikale või tööle. Stipendiumiga loodud seose kaudu on meie juurde leidnud tee väga mitmed tänased väärt kolleegid.
Kuivõrd pakiline on inseneride vajadus ehitusvaldkonnas ja mis seda vajadust iseloomustab? Äkki õnnestub tuua mõni näide elust enesest?
Ehitusinseneridest on puudus nii ehitusobjektidel kui ka büroodes, tööjõuturul on ettevõtete vahel suur konkurents, koolidest ei ole tulemas piisavalt järelkasvu, keda tööturg tegelikult väga vajab. Ühelt poolt mõjutab seda protsessi sündimuse langus möödunud perioodidel ja Eesti väiksus, teisalt aga ka noorte vähene huvi inseneeriavaldkonna vastu.
Ehituse eriala ei ole noorte seas just väga populaarne, kuna õpe nõuab palju, hilisemas töös on võrreldes mõne muu valdkonnaga ehk paindlikkust vähe – kodukontorist ehitusprojekti ei juhi. Kindlasti on töö pingeline ja amet keeruline. Tudengite seas on probleem ka õpingute katkemine ja varajane tööle suundumine – kas siis seetõttu, et õpe ongi keeruline või tuleb praktilisest vajadusest lähtuvalt teenima hakata.
Ettevõtted võitlevad nii tudengite kui kogenud ehitusinseneride pärast. Praktikale tulevad peamiselt juba esimese ja teise kursuse noored, sest vanemad õppurid on enamasti juba tööl. Tööandjana tuleb kiirelt reageerida ja noorte püüdmiseks hea pakkumine teha, vastasel juhul võid praktikandist ilma jääda, rääkimata siis vabast spetsialistist. Fakt on see, et turult on ülikeeruline leida tugevat ja kogenud ehitusinseneri.
Mida võib Eesti majanduse tuleviku seisukohalt vaadatuna tuua endaga kaasa see, kui meil polegi ühel hetkel enam piisavalt insenere, konstruktoreid ja projekteerijaid?
Inseneride puudusest on palju räägitud ja probleem süveneb veelgi. See avaldab mõju Eesti majandusele, pidurdab arengut ja vähendab konkurentsivõimet. Ühel hetkel tee laguneb, aga pole kedagi seda remontima panna, või on laual imeline ehitusprojekt, aga on raske leida neid mehi-naisi, kes suudaksid mastaapse projekti kvaliteetselt ja edukalt ellu viia.
Kui insenerierialade populaarsus on noorte seas madal, sisseastujate arv on juba aastaid olnud languses, siis valikuid ei jää palju – värbame välistööjõudu? Seetõttu teemegi omalt poolt kõike võimalikku, et tutvustada noortele juba maast-madalast ehitusvaldkonda.
Siin läheme ülikooliõpingutest oluliselt varasemasse aega. Igal aastal korraldame Merko lastepäeva, kus toome kokku oma töötajate lapsed. Mõni väike merkolane saab juba oma esimesel eluaastal inseneeriapisikust nakatatud.
Kuidas me üldse võiksime ja peaksime inseneride puuduse probleemi lahendama – mida peaks riik tegema ja mida võiks ja saaks ära teha erasektor?
Huvi inseneeria vastu tuleb tekitada juba lapseeas, alustades võib-olla isegi lasteaialastest. Me tutvustame Merko töötajate lastele süstemaatiliselt ehitusinseneride tööd, millega nende emad-isad, vanemad-vanaisad iga päev tegelevad. Loodame, et neist sirguvad noored, kes liituvad praktikaikka jõudes meie Tulevikutegijate programmiga.
Väga vahvad on kõiksugused lastele mõeldud robootika ringid ja -võistlused, AHHAA teaduskeskuse ja Proto avastustehase moodi algatused. Suurematele kindlasti ka Rakett 69 teadusstuudiod ja võistlused, mis inseneri elukutse suhtes tõmmet tekitavad.
Riigi, koolide ja ettevõtjate koostöös saab praktilise õppe rikastamiseks palju ära teha. Ettevõtted saavad aidata õppekavasid n-ö päriselu tarkusega rikastada, spetsialistid saavad käia gümnaasiumides ja põhikoolides, et tutvustada inseneri töö võlu ja väljakutseid.
Mitmed Merko töötajad teevad seda eraalgatuslikult ja mõned käivad oma igapäevatöö kõrvalt suisa koolides tunde andmas. Kindel on, et eeskujud innustavad.
Rohkem võiks propageerida ka töövarjupäevi, mis võimaldavad käia noortel ehitusinseneri tööga kohapeal tutvumas. On suur rõõm kuulda, kui töövari päeva lõpus teatab, et sai oma tulevasest tööst täieliku ülevaate või kinnituse, et läheb õppima õiget eriala.
Kuidas võiks ärisektor inseneeria propageerimisse üldisemalt panustada ning kuidas lahendada dilemma, et iga valdkond vajabki spetsiifiliste erialaste teadmistega insenere?
Eks mõneti on see loomulik, et „igaüks enda eest“. Samas – insenerid on oma mõtteviisilt üsna sarnased, seega on ka paralleelselt tehtaval kindlasti väärtus. Kui noor mõistab, et ehitusvaldkond pole tema jaoks siiski see kõige õigem asi, pole tal keeruline pöörduda mõne teise inseneeriavaldkonna poole. Abiks on see, et eksisteerib huvi, inseneri mõtteviis ja tahe probleemidele lahendusi leida. Sest pidev probleemide lahendamine mängib iga valdkonna inseneri töös olulist rolli.
Kas ja kuidas võiks kehtestada neile ettevõtetele, kes toetavad ülikoolide õppetööd või teadus-arendustegevust, riiklikke toetusi, boonuseid või maksusoodustusi?
Nii nagu on olemas tulumaksusoodustustega annetuste saajate nimekiri, võiks ju olla samalaadne lahendus ka ülikoolihariduse toetajate innustamiseks.
Aga kordan taas – valdkonna arengu toetamine pole vaid rahaline küsimus, osaliselt on see nii ettevõtete kui ka nende töötajate jaoks ikkagi missiooniprojekt. Oleks kindlasti kena ja väärikas algatus, kui riik nende panust tunnustaks (nagu ta näiteks tunnustab riigikaitset toetavaid ettevõtteid).