Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
matemaatika
TalTechi rektor Tiit Land rõhutab, et väikeriigi tehnikaülikool ei saa endale lubada keskpärasust – tuleb olla nutikam, kiirem ja julgem. Tema sõnul on inseneeria Eesti iseseisvuse, turvalisuse ja edu nurgakivi, eriti tehisintellekti ajastul, kus ülikool peab olema nii teadmiste looja kui ka riigi strateegiline partner.
Mure matemaatikaoskuste ja seega ka tulevaste tudengite pärast viis erilise algatuseni, 2. oktoobril teoks saanud e-rehkenduseni, kus ülesannete lahendamist alustas rohkem kui 29 000 huvilist ja vastused saatis ära 15 000 inimest.
Kas Eesti võiks olla riik, kus igaüks valdab matemaatikat nagu emakeelt? Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land usub, et just see tagaks tuleviku edu ning kutsub üles muutma matemaatikaõpet.
Pawel Sobocinski on Poola juurtega, Austraalia haridusega ja Euroopa teadlaskarjääriga tarkvaraprofessor, kes on südameasjaks võtnud tarkvara ja tehisintellekti töökindluse ja usaldusväärsuse ning uue põlvkonna tarkvarateadlaste koolitamise. Samal ajal, kui temast on saanud Eesti patrioot, on ta on kutsutud kõneleja paljudel konverentsidel üle ilma, sest tal on üsna erilised mõtted: läheneda tarkvara programmeerimisele teistmoodi matemaatikaga ning tehisintellektile koos filosoofide ja eetikateadlastega.
Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast.