Teaduskommunikatsiooni juht
TalTechi teadlaste eestvedamisel otsitakse lahendusi, kuidas kasutada võimalikult tõhusa kaugjahutuse tarbeks lund ja jääd. Eesmärk on luua süsteem, mis sobiks Põhja-Euroopa linnadele ning aitaks leevendada suviseid kuumalaineid.
Troopilisest Malaisiast jahedasse Eestisse TalTechi inseneriteaduskonda tööle tulnud energiatehnoloogia doktor Sreenath Sukumaran poleks iial arvanud, et lumi ja jää muutuvad tema tööelus oluliseks. Talle jäid silma sagedased vaatepildid suurtest lumehunnikutest, mis panid teda esimest korda elus mõtlema: kuidas saaks seda loodusvara kasutada jätkusuutliku jahutuslahendusena? Pärast pikki arutelusid teadusrühma juhiga sündis uurimisprojekti idee.
„Lume kasutamise ideest kasvas välja rahvusvaheline projekt, mille rahastamisele järgnesid konverentsiettekanded, teadusartiklid ning lõputööde juhendamised,“ selgitas Sreenath, kes on projekti vastutav täitja. Tegemist on külma termilise energia salvestamise (CTES – Cold Thermal Energy Storage) võimalusi käsitleva teadustööga, mille sihiks parandada kaugjahutussüsteemide tööd. Uuring viiakse läbi kolme linna – Tallinna, Göteborgi ja Viini – näitel.
Põhja-Euroopa vajab üha enam jahutust
Teema on päevakohane, sest kuumad suved ja kasvav vajadus jahutada hoonete sisekliimat on suurendanud kaugjahutuse tähtsust Põhja-Euroopas. Euroopa kaugkütte- ja -jahutusassotsiatsiooni Euroheat & Power andmetel kasvas kaugjahutuse müük 2021.–2022. aastal lausa kaheksa protsenti.
Samas on olulised ka energiasektori majanduslikud ja võrguväljakutsed. „Eesti teadlased kujundavad praegu säästvaid, Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetest lähtuvaid jahutuslahendusi,“ märkis Sreenath.
Uurimisrühm ammutab inspiratsiooni nii traditsioonilistest lumekogumise viisidest kui ka tänapäevastest lahendustest, näiteks Oslo lennujaama lumepõhisest jahutusjaamast. Sreenathi sõnul pannakse teadustöös proovile energia, majanduse, keskkonna ja süsteemide tõhususega seotud teadmised. Uuringu keskmes on kolm erinevatesse kliima- ja linnakeskkondadesse sobivat jahutussüsteemi: jää, looduslik lumi ja nende kombinatsioon.
Uurimisrühma liikmed (vasakult) Sylvester Ofili, professor Anna Volkova, Sreenath Sukumaran ja Siim Erik Pugal. Foto: TalTech
Majanduslik potentsiaal ei jää tagaplaanile
„Töö keskendub süsteemide modelleerimisele, uuenduslike juhtimisalgoritmide arendamisele ning põhjalikule jõudlusanalüüsile,“ selgitas Sreenath. Tähelepanu pööratakse ka lumel ja jääl põhineva jahutustehnoloogia tõhususele ning sellele, kuidas see mõjutab energiatarbimist, tegevuskulusid ja keskkonda. Analüüs hõlmab muuhulgas lume või jää sulamiskiirust, keskkonnatemperatuuri ja elektrihindade muutlikkust.
Uurimisrühma kuuluvad lisaks Sreenath Sukumaranile professor Anna Volkova, doktorant ja nooremteadur Siim Erik Pugal ning järeldoktor Sylvester Ofili. Hiljutises uuringus analüüsis rühm kaugjahutussüsteemide ja energiasalvestustehnoloogiate koosmõju. Tulemused avaldati kõrgelt hinnatud avatud juurdepääsuga teadusajakirjas Environmental and Climate Technologies.
TalTechi projekt „Külma soojusenergia salvestamise integreeritud kaugjahutussüsteemi (RISE-CTES) põhjalik uurimine“ lõpeb 2026. aasta septembris. Projekti viib läbi Eesti Teadusagentuuri järeldoktori toetuse abil ning selle kogumaksumus on 144 000 eurot.
