Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Kelle vihm, kelle uputus?“ otsiti vastust küsimusele, kuidas käidelda sademevett, kui vesi kinnistu- ega vastutuspiire ei tunnista. Ühe laua taha kogunesid riigi, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtete, arendajate, projekteerijate, teadlaste ja koduomanike esindajad.
kliimamuutus
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
TalTechi teadlaste eestvedamisel otsitakse lahendusi, kuidas kasutada võimalikult tõhusa kaugjahutuse tarbeks lund ja jääd. Eesmärk on luua süsteem, mis sobiks Põhja-Euroopa linnadele ning aitaks leevendada suviseid kuumalaineid.
Inimtekkeliste kliimamuutuste eitamine meenutab päikesevarjutuse eitamist põhjendusega, et öösel on ka pime. Erik Puura selgitab, miks kliimamuutused on tõsiasi ja kuidas inimkond on juba korra edukalt keskkonnakriisiga toime tulnud.
Ka kliimamuutuste alases teaduses ja teaduspõhisuses tuleb ideoloogia ja aktivism ukse taha ootama jätta, kirjutab Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht Annela Anger-Kraavi.