Kaupo Lepasepp, juht keset kriise

Kaupo Lepasepp, juht keset kriise. 17.03.2025. Kolme ja poole aastaga on Lepasepp juhtinud advokaadibürood läbi majandus- ja poliitiliste kriiside, olles teinud teadlikke otsuseid ja olles hoidnud meeskonda tugevana ka keerulistel aegadel. Selle tulemusel suutis Sorainen pärast majanduslangust kiiresti taastuda ja oma tulemuslikkust parandada. Lepasepa sõnul peitub edu sageli lihtsates lahendustes – oluline on neisse uskuda ja need järjepidevalt ellu viia. Majanduslanguse ajal otsustas Sorainen teadlikult pidada klientidega rohkem sisulisi kohtumisi, et mõista paremini nende vajadusi ja pakkuda täpsemaid lahendusi. “Advokaaditeenuse turundus ei toimu ajalehekuulutuste või Facebooki postituste kaudu. Meie töö põhineb usaldusel,” selgitas Lepasepp. Just usalduse hoidmiseks olid näost-näkku kohtumised äärmiselt vajalikud ning büroo süsteemne ja metoodiline lähenemine aitas keerulisel ajal konkurentsis püsida ja isegi kasvada. “Advokaaditeenuse turundus ei toimu ajalehekuulutuste või Facebooki postituste kaudu. Meie töö põhineb usaldusel.” Lisaks klientidele panustas Sorainen meeskonna tugevdamisse. 2021. aastal, kui idufirmad ja konkurendid meelitasid advokaate paremate pakkumistega, tuli bürool selgelt sõnastada, miks on Sorainen hea tööandja. See aitas tugevdada meeskonnavaimu ja kinnitas, et Sorainen pole lihtsalt ajutine samm karjääriredelil, vaid stabiilne ja pikaajaline töökoht. Selgus selles küsimuses lisas kriisiajal kindlustunnet ja suurendas töötajate lojaalsust. Advokaaditöö tulevik: vähem rutiini, rohkem loovust Lepasepa sõnul on tehnoloogia kasutuselevõtt õigusvaldkonnas olnud vältimatu ja viimastel aastatel on selle osakaal jõudsalt kasvanud. Nii on ka Sorainen investeerinud oma efektiivsuse suurendamiseks tehnoloogiasse. “Meil pole kuskil keldris imelist AI-masinat, mis advokaaditöö meie eest ära teeb, aga oleme loonud tehisintellektil põhineva lahenduse, mis võimaldab meil oma tööd lihtsamini teha – ilma et me peaksime muretsema andmete konfidentsiaalsuse pärast,” ütles Lepasepp. Kuna advokaaditöö põhineb suuresti konfidentsiaalsetel kliendiandmetel, piirab tehisintellekti kasutamist just andmeturve. “Meie lahendus on suletud süsteem, mis ei puutu kokku välismaailmaga – see annab kindluse, et tundlik info ei leki,” lisas Lepasepp. Kuigi AI on advokaatide igapäevatöös hea abimees, ei kao amet ise Lepasepa sõnul mitte kuhugi. “Tehnoloogia muudab tööd, kuid advokaadid jäävad vajalikuks seni, kuni inimesed teevad tehinguid ja käivad kohtus.“ AI võib küll aidata lepinguid koostada ja dokumente analüüsida, kuid tehnoloogiline lahendus ei saa asendada advokaadi pakutavat usaldust ja vastutust. “Tehnoloogia muudab tööd, kuid advokaadid jäävad vajalikuks seni, kuni inimesed teevad tehinguid ja käivad kohtus.“ Samas tõi Lepasepp välja, et uued tehnoloogiad muudavad advokaaditöö huvitavamaks, sest rutiinseid ja igavaid ülesandeid saab suures osas automatiseerida. “Me palkame nutikaid inimesi – nad ei taha teha mõttetut käsitööd. Tehisintellekt aitab meil keskenduda sisulisemale ja loovamale tööle.“ Keerulised regulatsioonid annavad eelise tehnoloogiahiidudele Tehisintellekti areng on tekitanud küsimuse, kas Euroopa Liidu regulatsioonid on piisavad või kipuvad need hoopis kammitsema. Lepasepp näeb siin suurt väljakutset. “Mida keerulisemad on reeglid, seda rohkem võidavad sellest suured tehnoloogiaettevõtted, kellel on nende täitmiseks ressursse. Väiksematel ettevõtetel on järjest raskem innovatsiooni teostada,” ütles ta. Lepasepp sõnas, et Euroopa Liit peaks määratlema selgemalt vastutust, mitte looma ülemäära keerulisi regulatsioone, mis võivad soodustada monopolide kasvu. “Praegu hajub vastutus liigselt laiali.“ Ta leiab, et uute tehnoloogiate reguleerimisel tuleks keskenduda põhimõtetele, mida kõrgema riskiga valdkondades juba kasutatakse. „Näiteks autode ja meditsiinitoodete jaoks on meil vastutusmehhanismid olemas – sama lähenemist võiks rakendada ka tehisintellekti puhul,“ märkis ta. Tehnikaharidus kui advokaaditöö eelis Lepasepp on hariduselt nii jurist kui ka tehnoloogiaekspert – ta on omandanud magistrikraadi TalTechi infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal. Kas see on tulnud tema hinnangul ka igapäevatöös kasuks? “Jah, kahtlemata,” vastas ta kindlalt. Tema sõnul on oluline mõista mitte ainult seadusi, vaid ka seda, kuidas tehnoloogia töötab. “Paljud õigusnõustajad annavad tehnoloogiafirmadele nõu, mõistmata päriselt valdkonda, mida nad nõustavad. Kui sa saad aru nii IT-arendusest kui ka õigusest, on sul konkurentsieelis.” “Paljud õigusnõustajad annavad tehnoloogiafirmadele nõu, mõistmata päriselt valdkonda, mida nad nõustavad. Kui sa saad aru nii IT-arendusest kui ka õigusest, on sul konkurentsieelis.” Lisaks on tehnikaharidus toonud kaasa ka praktilise mõtteviisi, mida õigusteaduses sageli napib. “Insenerid otsivad lihtsaid lahendusi. Juristid aga kipuvad tegema keerulisemaid asju veelgi keerulisemaks.” See kalduvus aitab tema hinnangul kaasa paljude valdkondade liigsele reguleerimisele. Lepasepp toonitas, et inseneride üks tugevusi on suutlikkus vigu tunnistada ja neist õppida. “Inseneeriasse on sisse ehitatud arusaam, et vigu tuleb ette. Seetõttu töötatakse pidevalt vigade haldamise ja ennetamise süsteemidega. Juristidel on aga kombeks eksimusi varjata – justkui oleks iga viga tohutu häbiasi.” Tema hinnangul võiks advokaadimaailm inseneeriast palju õppida, eriti just läbipaistvust ja probleemide lahendamist. Lepasepa karjäär Sorainenis on olnud pidev kriiside ja kasvu vahelise tasakaalu otsing. Tema juhitud büroo on suutnud keerulistel aegadel kasvada ja leida edu retsepti lihtsusest: tuleb pühenduda klientidele, kasutada tarka tehnoloogiat ja olla usaldusväärne. Kas advokaadid kaovad tehisintellektile tõttu tulevikus ära? “Ei, aga meie töö muutub – ja muutus on hea,“ ütles Lepasepp lõpetuseks.