Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi Eesti ja Soome poliitikaametnik
Meretuulepargid on Eesti energiatuleviku võtmetegija, pakkudes taastuvenergiat, mis suudab konkurentsivõimeliselt katta riigi elektrivajaduse. Kiire areng toob kaasa uued rahvusvahelised kaabliühendused ja potentsiaali mitmekordse ületootmise kaudu jõuda taastuvenergia tipptegijate sekka.
Tudengipõlves sai kirjutatud paar lugu ajalehes Noorte Hääl Isemajandava Eesti (IME) toeks mõtteid koguvas rubriigis „Idee“. Toimetaja oli noor majandusteadlane Ivar Raig, leheruumi anti kord nädalas alates oktoobrist 1987. Teisel kuul avaldati esimene üliõpilaslugu „Tulevik: maksab idee“. Teema oli infoühiskonna algus, kuid juba siis oli juttu tuuleenergiast: „Kujutlegem, et mingi ime läbi on meil teabemajandus juba teistel alustel. Selleks, et teada saada näiteks alternatiivsete energiaallikate moodsamaid variante, piisab isiklikule arvutile käskluse andmisest /…/ Meile sobivaima võimaluse energiaallikatest, näiteks tuulikute kohta käiva, laseme samas välja trükkida ja asume tegutsema.“
Maailma esimene meretuulepark 11 tuulikuga avati Taanis 1991. aastal – samal nädalal, kui Euroopa Ühenduse kõik liikmesriigid tunnustasid Eestit. Mõnikümmend aastat hiljem on Eesti mõne sammu (loe: aasta) kaugusel oma esimesest meretuulepargist. Tõenäoliselt meretuuleparkidest, mitmuses.
Tänapäeval on meretuule energia paisumas nii võimsaks, et kipub vähemalt põhjamaades ohustama kõikide teiste elektritootmise viiside äriloogikat. Meretuult on rohkem just talvel, mil elektrit rohkem vajatakse. Uusima tehnoloogiaga meretuulikud toodavad elektrit juba enam kui pool ajast.
Tänapäeval on meretuule energia paisumas nii võimsaks, et kipub vähemalt põhjamaades ohustama kõikide teiste elektritootmise viiside äriloogikat.
Näib, et selleks ajaks, kui Eesti lähematele merealadele hakkavad kerkima tuulikud, on nende toodetud elektri omahind täiesti konkurentsivõimeline maismaa analoogidega. Merel on kallim ehitada, kuid selle kompenseerivad suuremad tuulikud (rakendunud on juba esimene 20-megavatine tuulik) ja sagedamini puhuvad tugevamad tuuled.
Käesoleva aasta algul oli arendajaid viis: Enefit Green, Saare Wind, Utilitas, Ignitas ja ELWIND. Kokku oli arenduses ligi kaheksa gigavatti võimsusi. Jah, neist võib teostuseni jõuda paar-kolm gigavatti, kuid sellestki oleks kogu Eesti elektritarbimisvajaduse katmiseks juba küllalt (vähemasti kombinatsioonis päikeseelektri, salvestuse ja tagavaravõimsustega).
Sel suvel said aga üle kahe gigavati suuruse potentsiaaliga Eesti merealad uue arendaja. Seekord on tegemist võimsa tegijaga − Deep Wind Offshore omanikel on piisavalt nii oskusi kui kapitali. Kaasomanik Knutsen OAS majandab maailmameredel oma tankerite laevastikku. Kaasomanik Haugland Kraft on seitsme Norra omavalitsuse energiafirma. Kaasomanik SKL toodab Lääne-Norra mõnes jaamas vesielektrit. Kaasomanik Octopus Energy, peakorteriga Londonis, jõudis ükssarviku staatusse 2020. aastal, laienedes muuhulgas Saksamaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Prantsusmaale ja Jaapanisse. Eelmisel suvel teatas Octopus Energy, et soovib meretuuleparkidesse investeerida miljardeid.
Deep Wind Offshore’i tulek Saaremaa ranniku lähedale on ehk võrreldav piirkonna liitumisega kunagise viikingite ruumiga. Lisaks firma sügavatele juurtele Norras on taustal Ühendkuningriik ja paljud teised mereäärsed riigid, ka teisel pool maakera. Eesti seotakse uue meretuulepargi kaudu senisest enam Skandinaaviaga – võib-olla ka otseses mõttes.
Merel on kallim ehitada, kuid selle kompenseerivad suuremad tuulikud ja sagedamini puhuvad tugevamad tuuled.
Deep Wind Offshore’i tulek Saaremaa ranniku lähedale on ehk võrreldav piirkonna liitumisega kunagise viikingite ruumiga. Pildil Sõrve majakas Saaremaa rannikul | Foto: Evolumina
Kaabliühendused Rootsiga mereparkide kaudu?
Soome-Eesti täiendav merekaabel ehk EstLink 3 ning kaabel Saaremaalt Kuramaale on projekteerimise staadiumis. Eelmise aasta kevadel sõlmis Elering heade kavatsuste protokolli Saksa partneriga 50Hertz riikide ühendamiseks merekaabliga Baltic WindConnector. See 750-kilomeetrine kaabel aitaks vabaneda Eesti taastuvelektri tulevastest ülejääkidest. Enne kui selleni jõutakse, on huvipakkuvam kahepoolne energiavahetus tuumariik Rootsiga – ikka taastuvelekter neile ja tuulevaiksetel talveöödel tuumaelekter Eestile.
Eestis kanda kinnitanud Deep Wind arendab Rootsis kuni 4,6-gigavatise võimsusega ujuvparki nimega Erik Segersäll (Rootsi kuningas esimese aastatuhande lõpul). Park rajatakse Stockholmi piirkonnast ligi sada kilomeetrit Saaremaa suunas. Neil piisab vaid oma kaks tuuleparki, mille vahemaa on alla 70 kilomeetri, omavahel ühendada ning Eesti ja Rootsi vahel ongi merekaabel. Trialoogi veebruari lõpu arvamusloos „Einari Kisel: kes ehitaks merekaabli Rootsi?“ kõlanud küsimus võibki olla sellega vastatud − Deep Wind Offshore. See eeldab siiski riikidevahelist koostööd ja arvatavasti kaasrahastust rahvusvahelise projekti raames.
Euroopa Komisjoni eelmise sügise dokumendis „Puuduv lüli, võrgud – ELi võrkude tegevuskava“ nähakse ette mere- ja maismaavõrgu planeerimise ühine raamistik. Komisjon lisab elektrivõrguga seotud meetmed liikmesriikide energia- ja kliimakavadesse. Selleks, et riikidevaheliste meretuuleparkide ühenduste kulusid õiglasemalt jaotada, töötas komisjon tänavu suveks välja vastava juhendi. Komisjoni töö varasemat vilja Euroopa roheleppe elluviimisel võis näha maikuus Riigikogus. Taastuvenergia uuendatud direktiivi sätete kohaselt (tähtaeg oli juuni lõpp) kinnitas Riigikogu seadusemuudatused taastuvenergia lubade kiirendamiseks. Muuhulgas nõutakse meretuuleparkide rajajatelt nüüdsest kolm-ühes-hoonestusluba.
Vaadates, mis hakkab tuuleenergia valdkonnas toimuma Saaremaast läänes, võib arvata, et ühe kaabli asemel ehitatakse Rootsi suunal vähemalt kaks kaablit. Gotlandi saarest Eesti suunal arendab 1,8-gigavatist Ran mereparki Rootsi firma OX2 (Eestis valmistavad nad ette paari-kolme taastuvenergia projekti). OX2 ühendab Ran meretuulepargi merekaabliga lõuna pool asuva gigavatise Pleione merepargiga.
Rootsi valitsus on juba otsustanud rajada maismaalt Gotlandini senisele lisaks veel ühe merekaabli. Riikidevahelises koostöös võiks arutelupunktide hulka kuuluda Saaremaast läände jäävate Eesti meretuuleparkide ühendamine Gotlandiga. Sellelt saarelt Saaremaale suunduv kaabliots väljuks Gotlandi Eesti-poolseimast Rute maakonnast. Sealt jääb üle mere Eesti tuuleenergeetika innovatsioonialani alla saja kilomeetri.
Riikidevahelises koostöös võiks arutelupunktide hulka kuuluda Saaremaast läände jäävate Eesti meretuuleparkide ühendamine Gotlandiga.
Tgs poolt hallatav 4C Offshore kaart Eestist läände jäävate meretuuleparkidega (punane näitab plaanitavaid parke). Läänemeri kihab tulevastest meretuuleparkidest, ainult Venemaa vallutatud aladest lähtuvad veed on tühjad | Kaart: Tgs.com
Uute merekaablite rajamisel püütakse välistada „juhusliku“ kahjustamise võimalust. See on eriti oluline meretuuleparkidele energia varustuskindluse tagamise aspektist. Arvestades ilmnenud ankrute lodevust Venemaa ja tema sõprade laevadel, on mõistlik süvistada kaablid EstLinki puhul parimaks peetud ühest meetrist sügavamale. Arvestades, et ankrud suudavad pehmes pinnases kaablit kahjustada kolme meetri sügavusel, tuleks kaablid peita vähemalt 4−5 meetri sügavusse. Kaablite paigaldamisega samal ajal saaks TalTechi geoloogia instituudi labor – mida oli võimalus koos ülikooli juhtidega külastada – ainest meresetete uuteks uurimisprojektideks.
Meretuule püüdjad teavad midagi rohkem
Meretuuleparkide uudiste jälgimisel on viimase aastaga tekkinud aimdus, et nende arendajad teavad midagi, mida väljastpoolt veel ei paista. Kuidas muidu seletada meretuule plaanide kiiret kasvu just viimasel aastal. Augustis 2022 lubasid Läänemere-äärsed riigid 2030. aastaks rajada 16,8 gigavati võimsuses meretuuleparke. Aasta hiljem, mil komisjon kinnitas tuuleenergia paketi, oli see number Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simsoni sõnul 22,5. Rootsis on arendajad teada andnud kavadest rajada 106 GW meretuuleparke, Soomes viimastel andmetel 41 GW. Mingi roll võib olla Euroopa Liidu algatustel, kuid pakuks pigem, et arendajad on tootjatelt saanud teavet lähiaastate meretuulikute hinna kiirenevast langusest.
Paljud Läänemere sadamad näevad arenguvõimalusi ja soovivad osaleda tuuleparkide rajamises ja hoolduses. Juba paar aastat tegelevad meretuulikutega Taani idapoolseim Roenne sadam Bornholmi saarel ja Saksamaa Sassnitzi sadam. Poola Orlen rajab parasjagu meretuulikute kaid Swinoujscie sadamas, meretuulikute tootmine käivitub Szczecinis (kaks tehast rajab Taani Vestas, kolmanda rajab Hispaania Windar). Belgia Euroports ehitab meretuuleparkide sadamat osana Hanko sadamast Soome lõunapoolseimas tipus. Klaipeda sadam arendab mereparkide kodusadamat Smelte poolsaarel. Euroports ehitab koos partneritega mereparkide teenindusala Liepaja sadamas Lätis.
Tallinna Sadam teatas juba paar aastat tagasi, et rajab Paldiski Lõunasadamasse tuuleparkide teenindamise kai (lisaks kaitseinvesteeringutele, mida Euroopa Komisjon juba paarikümne miljoniga toetab).
Paljud Läänemere sadamad näevad arenguvõimalusi ja soovivad osaleda tuuleparkide rajamises ja hoolduses.
Tallinna Sadam teatas 2022. aastal, et rajab Paldiski Lõunasadamasse tuuleparkide teenindamise kai | Foto: Tallinna Sadam
Iiri valitsus avaldas mais lahenduse, kuidas anda tööstuse arengule uus hoog. „Aastakümnete võimalus“ on 20 gigavatti meretuule võimsust aastaks 2040 ning vähemalt 37 gigavatti aastaks 2050. Otsus kasvas välja meretuule rakendamise riiklikust töörühmast, mis alustas tööd samal ajal, kui Eestis läks aur tuumaenergia töörühmale.
Iirimaal lepiti kokku 29 tegevust, alustades juba tehtud oksjonist esimeste kolmegigavatiste meretuuleparkide rajamiseks. Iirimaa soovib meretuule valdkonnas jõuda maailma tippu ka teaduses ja innovatsioonis. Saareriigi elektri tootmine hakkab juba järgmise kümnendi lõpus ületama praegust tarbimist kolm korda, rääkimata sajandi keskpaigast. Päikesest ja maismaatuulest saadav elekter on kavandatud meretuulele veel lisaks. Iirimaal (meeleldi lisaksin „ja Eestis“) muugiti lahti taastuvelektri tulevikulaegas: esmaste rajamiskulude kandmise järel on tuule ja päikese elekter peaaegu-et-tasuta käes. Võimsusi on mõistlik ehitada palju rohkem kui senise „vana majanduse“ puhul, kus elektri hind sõltub kütuse hinnast ja jaamatöötajate palkadest.
Iirimaal (meeleldi lisaksin „ja Eestis“) muugiti lahti taastuvelektri tulevikulaegas: esmaste rajamiskulude kandmise järel on tuule ja päikese elekter peaaegu-et-tasuta käes.
See, et ainuüksi meretuulikutega toodetakse kogu riigi elektritarbimisvajaduse maht (ja rohkemgi), saab esimesena tõeks Taanis. Lisaks olemasolevale võimsusele 2,7 gigavatti võimaldab parasjagu käimasolev meretuuleparkide oksjon rajada veel kümmekond gigavatti. Hollandi viimatise meretuuleoksjoni tulemused selgusid enne jaanipäeva, neljagigavatise võimsusega tootmine algab viie aasta pärast. Tuulikute loodussõbralikkuse eest ette nähtud punktid ületasid rahalisi kaalutlusi. Enamike tuulikute jalgadele rajatakse tehisrahud, kuhu mereelukad saavad kinnituda või luusida nende lähedal. Linde kaitstakse ja mereimetajaid häiritakse võimalikult vähe juba ehitamise ajal.
Meretuulepargid Eesti vetes suudavad tulevikus toota päris mitme Eesti jagu elektrit. See tagab ka talveperioodil enamiku ajast taastuvenergia külluse, ülejääk pakub ainest salvestuseks tuulevaesemateks tundideks ja võimaldab rajada uusi tööstusi. Merekaablid parandavad aga kõigi asjaosaliste energiasüsteemi, mistõttu võiks kaaluda meretuuleparkide toetamist eelkõige uute rahvusvaheliste kaablite rajamisega.
Tehnika hinnalangusega on mõistlik arvestada ka toetusmeetmete kavandamisel. Tuul meredel ei kuulu riikidele ja sellest tehtav elekter ei peaks olema jaotatud toetusaluseks vastavalt tarbimiskohale. Otseste rahaliste toetuste asemel võib olla piisav kiire asjaajamine lubade väljastamisel ja tuuleparkide võrku ühendamisel.
Kliimaministeerium ei tundnud eriti muret tuumaraportis nimetatud ligi saja ametniku palkamise kohustuse üle. Meretuulepargid on Eestile energiamaastikul palju kordi olulisemad kui paar väikereaktorit, kuid vajavad võrreldamatult vähem bürokraatiat. Meretuuleparkide arengu kiirendamiseks oleks abi kasvõi mõne täiendava ametniku palkamisest (otsingud viisid seni vaid üheni, osakonna tasandi meretuuleenergia nõunikuni). TalTechi Kuressaare kolledži justkui nelja tuule poole valguv sinimajandus võiks saada (riiklikku) tuge meretuule kui Eesti majanduse tulevase aluse arendamiseks.
Meretuulepargid on Eestile energiamaastikul palju kordi olulisemad kui paar väikereaktorit, kuid vajavad võrreldamatult vähem bürokraatiat.
