Tiit Atso: mida kiiremini muutub tehnoloogia, seda tähtsamaks saab oskus õppida

19.11.2026
Tiit Atso: mida kiiremini muutub tehnoloogia, seda tähtsamaks saab oskus õppida. 19.11.2026. Reedel, 13. novembril andis Atso Trialoogile intervjuu veel Harju Elekter Groupi juhatuse esimehena. Kolm päeva hiljem teatas ettevõte tema tagasikutsumisest. Intervjuus rääkis Atso oma pikaajalisele tööstuskogemusele tuginedes sellest, kuidas tehisaru muudab inseneride tööd, milliseid oskusi tulevikus vajatakse ja milles peitub Eesti tööstuse konkurentsieelis. Kujutame ette, et Põhjamaade elektrivõrguettevõte küsib alajaama hinnapakkumist. Igal võrguettevõttel on oma tehnilised nõuded. Varem pidi insener selleks, et koostada hinnapakkumist, töötama läbi varasemad projektid uurima tehnilisi jooniseid ja arvutama kokku kulud. Selleks võis kuluda palju aega, ehkki puudus igasugune garantii, et pakkumisest sünnib ka tellimus. Atso sõnul suudab tehisaru nüüd ise varasemate projektide põhjal pakkumise üldjoontes kokku panna. Veel aasta tagasi tegi tehisaru tehniliste jooniste lugemisel ja komponentide loendamisel sageli vigu, kuid Atso sõnul on süsteemi täpsus nüüdseks märgatavalt paranenud: „Ühe aastaga toimunud murrang on toonud kaasa selle, et tehisaru ei tee praktiliselt enam ühtegi viga.“ Samas ei saa süsteemi veel muidugi täiel määral usaldada. Kui tehisaru võtab ajamahuka ettevalmistuse enda kanda, saab insener keskenduda keerukamatele ülesannetele. Tehisaru aitab tõhustada kõige muu hulgas tööstusettevõtete ostuprotsesse. Suurtes tehastes kasutatakse sadu tuhandeid eri komponente ning ühe ja sama detaili hind võib eri projektides isegi mitmekordselt varieeruda. Tehisaru abil on võimalik võrrelda varasemaid ostuhindu ja kontrollida, kas vajalik komponent on mõnes laos juba olemas. Samuti saab tehnoloogia toel järjestada tootmistöid ja planeerida tõhusamat tootmist. Kes võidab ja kes kaotab? Atso loodab, et tehisaru ei tõrju inimesi niivõrd tööstusest välja, kuivõrd vabastab nad rutiinsetest ülesannetest. Niiviisi saavad töötajad keskenduda keerukamale ja suuremat väärtust loovale tööle. Ettevõtete jaoks tähendab see aga võimalust kasvatada tootmismahtu, ilma et oleks vaja palgata samas tempos uusi inimesi. Atso hinnangul võib hakata tehisaru mõju tööhõivele ilmnema kõigepealt kontoritöös, mille vajadus uute töötajate järele tõotab juba lähiaastatel väheneda. Tootmises läheb oskustöölisi endiselt vaja, sest robotid ei suuda kõiki ülesandeid täita. Kümne aasta pärast võib aga olukord olla juba sootuks teistsugune. Veelgi tõsisemalt tuleb küsida, mis saab inimestest, kelle ametitel on oht tehnoloogia arengu tõttu sootuks kaduda. Näiteks toob Atso autojuhid, kelle töö võivad tulevikus üle võtta isejuhtivad sõidukid: „Nõnda suurele inimhulgale saab olema väga raske uusi väljakutseid leida.“ Tehnoloogia arengut ei saa Atso hinnangul siiski enam peatada, kuigi pole veel sugugi selge, kes muutustest lõpuks võidab ja kes kaotab. „Kindlasti jäävad maha need, kes muutustega kaasa ei lähe,“ leidis Atso. „Kindlasti jäävad maha need, kes muutustega kaasa ei lähe.” Tulevikuinseneri tähtsaim oskus on õppimisvõime Tehisaru muudab ka inseneridele esitatavaid ootusi. Atso hinnangul pole enam vaja niivõrd hallata konkreetseid programme või töövõtteid, vaid osata pigem kiiresti õppida ja muutustega kohaneda. Praeguse hetke väärtuslikud teadmised võivad vananeda juba mõne aastaga. „Eks töökad inimesed saavad samas alati hakkama,“ usub ta. Ülikooli ülesanne ongi Atso hinnangul anda tudengitele ennekõike tugevad alusteadmised ja oskus iseseisvalt ja püsivalt õppida. Atso enda teekond TalTechi diplomini kestis 13 aastat. Ta astus ülikooli 2001. aastal, alustas IT-õpingutega ja asus hiljem studeerima majandust. Diplomini jõudis ta 2014. aastal, olles suure osa ajast töö kõrvalt õppinud. Tagantjärele peab ta sellist paralleelelu pigem eeliseks, sest töökogemus aitas õpitut paremini mõista ja praktikaga siduda. „Äkki peaksidki inimesed õpingutes pausi tegema, vahepeal tööl käima ja seejärel ülikooli lõpetama. Vähemalt minule andis see kõva eelise,“ mõtiskles Atso. Kuigi Eestis räägitakse palju inseneride puudusest, ei pea Atso olukorda enam niivõrd kriitiliseks kui varem. Tema kogemuse põhjal on sobivaid spetsialiste praegu lihtsam leida ning ettevõtetel on kandidaatide seas rohkem valikuvõimalusi. Lisaks tehisaru arengule kujundab Eesti tööstuse tulevikku küsimus, kuidas tuleks hoida konkurentsi riikidega, milles on märksa odavam toota. Atso hinnangul ei tasu Eestil aga hinnakonkurentsile liialt panustada, sest meie tugevused peituvad hoopis mujal. Eesti tööstuse trump on usaldus Atso hinnangul pole kõigi tööstusharude suurim mure sugugi kallis elekter, vaid hoopis kasvav elukallidus ja sellest tulenevad palgaootused. Samas ei tähenda kõrgemad kulud tingimata seda, et ettevõtted peaksid tootmise Eestist mujale viima. Ta on oma karjääri jooksul näinud ettevõtteid, mis viivad tootmise Hiinasse või Balkani riikidesse, kuid hakkavad hiljem taas Euroopa partnereid otsima. „Odavusega pole tegelikult kunagi väga kaugele jõutud,“ tõdes ta. Eesti tugevuseks peab ta hoopis usaldusväärset ärikultuuri. „Eestlane oskab teha äri nii-öelda Lääne-Euroopa kombel. Ta peab kellaaegadest ja lubadustest kinni ning vastab kirjadele.“ Atso meelest peitub Eesti tööstuse võimalus seega ennekõike usaldusväärsuses ja oskuses pakkuda keerukaid lahendusi. Tehisaru võib ettevõtete konkurentsivõimet veelgi kasvatada, kuigi see muudab samal ajal tööturgu. Atso ei oska ennustada, millised ametid kümne aasta pärast kaovad ja millised asemele tekivad. Küll on ta aga veendunud, et tulevikus saavad paremini hakkama need, kes oskavad muutustega kohaneda ja vajaduse korral uusi oskusi omandada. „Eestlane oskab teha äri nii-öelda Lääne-Euroopa kombel. Ta peab kellaaegadest ja lubadustest kinni ning vastab kirjadele.“
Harju Elekter Groupi endise juhatuse esimehe Tiit Atso hinnangul saavad tehisaru kiirest arengust enim kasu need, kes suudavad muutustega sammu pidada ja uusi oskusi omandada. Foto: Eveliis Vaaks

Harju Elekter Groupi endise juhatuse esimehe Tiit Atso hinnangul saavad tehisaru kiirest arengust enim kasu need, kes suudavad muutustega sammu pidada ja uusi oskusi omandada. Foto: Eveliis Vaaks

Tehisaru võtab tööstuses üha sagedamini üle inseneride ajamahukaid ülesandeid, alates hinnapakkumiste koostamisest ja lõpetades tootmise planeerimisega. Ligi 15 aastat Harju Elektri kontsernis töötanud TalTechi vilistlase Tiit Atso sõnul avab see ettevõtetele uusi võimalusi, kuid seab ühtlasi küsimärgi alla paljude seniste töökohtade tuleviku. Atso hinnangul saavad muutustest enim kasu need, kes suudavad tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Reedel, 13. novembril andis Atso Trialoogile intervjuu veel Harju Elekter Groupi juhatuse esimehena. Kolm päeva hiljem teatas ettevõte tema tagasikutsumisest. Intervjuus rääkis Atso oma pikaajalisele tööstuskogemusele tuginedes sellest, kuidas tehisaru muudab inseneride tööd, milliseid oskusi tulevikus vajatakse ja milles peitub Eesti tööstuse konkurentsieelis.

Kujutame ette, et Põhjamaade elektrivõrguettevõte küsib alajaama hinnapakkumist. Igal võrguettevõttel on oma tehnilised nõuded. Varem pidi insener selleks, et koostada hinnapakkumist, töötama läbi varasemad projektid uurima tehnilisi jooniseid ja arvutama kokku kulud. Selleks võis kuluda palju aega, ehkki puudus igasugune garantii, et pakkumisest sünnib ka tellimus.

Atso sõnul suudab tehisaru nüüd ise varasemate projektide põhjal pakkumise üldjoontes kokku panna. Veel aasta tagasi tegi tehisaru tehniliste jooniste lugemisel ja komponentide loendamisel sageli vigu, kuid Atso sõnul on süsteemi täpsus nüüdseks märgatavalt paranenud: „Ühe aastaga toimunud murrang on toonud kaasa selle, et tehisaru ei tee praktiliselt enam ühtegi viga.“ Samas ei saa süsteemi veel muidugi täiel määral usaldada.

Kui tehisaru võtab ajamahuka ettevalmistuse enda kanda, saab insener keskenduda keerukamatele ülesannetele.

Tehisaru aitab tõhustada kõige muu hulgas tööstusettevõtete ostuprotsesse. Suurtes tehastes kasutatakse sadu tuhandeid eri komponente ning ühe ja sama detaili hind võib eri projektides isegi mitmekordselt varieeruda. Tehisaru abil on võimalik võrrelda varasemaid ostuhindu ja kontrollida, kas vajalik komponent on mõnes laos juba olemas. Samuti saab tehnoloogia toel järjestada tootmistöid ja planeerida tõhusamat tootmist.

Kes võidab ja kes kaotab?

Atso loodab, et tehisaru ei tõrju inimesi niivõrd tööstusest välja, kuivõrd vabastab nad rutiinsetest ülesannetest. Niiviisi saavad töötajad keskenduda keerukamale ja suuremat väärtust loovale tööle. Ettevõtete jaoks tähendab see aga võimalust kasvatada tootmismahtu, ilma et oleks vaja palgata samas tempos uusi inimesi.

Atso hinnangul võib hakata tehisaru mõju tööhõivele ilmnema kõigepealt kontoritöös, mille vajadus uute töötajate järele tõotab juba lähiaastatel väheneda. Tootmises läheb oskustöölisi endiselt vaja, sest robotid ei suuda kõiki ülesandeid täita. Kümne aasta pärast võib aga olukord olla juba sootuks teistsugune.

Veelgi tõsisemalt tuleb küsida, mis saab inimestest, kelle ametitel on oht tehnoloogia arengu tõttu sootuks kaduda. Näiteks toob Atso autojuhid, kelle töö võivad tulevikus üle võtta isejuhtivad sõidukid: „Nõnda suurele inimhulgale saab olema väga raske uusi väljakutseid leida.“

Tehnoloogia arengut ei saa Atso hinnangul siiski enam peatada, kuigi pole veel sugugi selge, kes muutustest lõpuks võidab ja kes kaotab. „Kindlasti jäävad maha need, kes muutustega kaasa ei lähe,“ leidis Atso.

„Kindlasti jäävad maha need, kes muutustega kaasa ei lähe.”

Atso loodab, et tehisaru ei tõrju inimesi niivõrd tööstusest välja, kuivõrd vabastab nad rutiinsetest ülesannetest. Niiviisi saavad töötajad keskenduda keerukamale ja suuremat väärtust loovale tööle. Fotol ettevõtte Smitech insener tootmisliini programmeerimas. Foto: Smitech

Atso loodab, et tehisaru ei tõrju inimesi niivõrd tööstusest välja, kuivõrd vabastab nad rutiinsetest ülesannetest. Niiviisi saavad töötajad keskenduda keerukamale ja suuremat väärtust loovale tööle. Fotol ettevõtte Smitech insener tootmisliini programmeerimas. Foto: Smitech

Tulevikuinseneri tähtsaim oskus on õppimisvõime

Tehisaru muudab ka inseneridele esitatavaid ootusi. Atso hinnangul pole enam vaja niivõrd hallata konkreetseid programme või töövõtteid, vaid osata pigem kiiresti õppida ja muutustega kohaneda. Praeguse hetke väärtuslikud teadmised võivad vananeda juba mõne aastaga. „Eks töökad inimesed saavad samas alati hakkama,“ usub ta.

Ülikooli ülesanne ongi Atso hinnangul anda tudengitele ennekõike tugevad alusteadmised ja oskus iseseisvalt ja püsivalt õppida.

Atso enda teekond TalTechi diplomini kestis 13 aastat. Ta astus ülikooli 2001. aastal, alustas IT-õpingutega ja asus hiljem studeerima majandust. Diplomini jõudis ta 2014. aastal, olles suure osa ajast töö kõrvalt õppinud.

Tagantjärele peab ta sellist paralleelelu pigem eeliseks, sest töökogemus aitas õpitut paremini mõista ja praktikaga siduda. „Äkki peaksidki inimesed õpingutes pausi tegema, vahepeal tööl käima ja seejärel ülikooli lõpetama. Vähemalt minule andis see kõva eelise,“ mõtiskles Atso.

Kuigi Eestis räägitakse palju inseneride puudusest, ei pea Atso olukorda enam niivõrd kriitiliseks kui varem. Tema kogemuse põhjal on sobivaid spetsialiste praegu lihtsam leida ning ettevõtetel on kandidaatide seas rohkem valikuvõimalusi.

Lisaks tehisaru arengule kujundab Eesti tööstuse tulevikku küsimus, kuidas tuleks hoida konkurentsi riikidega, milles on märksa odavam toota. Atso hinnangul ei tasu Eestil aga hinnakonkurentsile liialt panustada, sest meie tugevused peituvad hoopis mujal.

Eesti tööstuse trump on usaldus

Atso hinnangul pole kõigi tööstusharude suurim mure sugugi kallis elekter, vaid hoopis kasvav elukallidus ja sellest tulenevad palgaootused. Samas ei tähenda kõrgemad kulud tingimata seda, et ettevõtted peaksid tootmise Eestist mujale viima.

Ta on oma karjääri jooksul näinud ettevõtteid, mis viivad tootmise Hiinasse või Balkani riikidesse, kuid hakkavad hiljem taas Euroopa partnereid otsima. „Odavusega pole tegelikult kunagi väga kaugele jõutud,“ tõdes ta.

Eesti tugevuseks peab ta hoopis usaldusväärset ärikultuuri. „Eestlane oskab teha äri nii-öelda Lääne-Euroopa kombel. Ta peab kellaaegadest ja lubadustest kinni ning vastab kirjadele.“

Atso meelest peitub Eesti tööstuse võimalus seega ennekõike usaldusväärsuses ja oskuses pakkuda keerukaid lahendusi. Tehisaru võib ettevõtete konkurentsivõimet veelgi kasvatada, kuigi see muudab samal ajal tööturgu.

Atso ei oska ennustada, millised ametid kümne aasta pärast kaovad ja millised asemele tekivad. Küll on ta aga veendunud, et tulevikus saavad paremini hakkama need, kes oskavad muutustega kohaneda ja vajaduse korral uusi oskusi omandada.

„Eestlane oskab teha äri nii-öelda Lääne-Euroopa kombel. Ta peab kellaaegadest ja lubadustest kinni ning vastab kirjadele.“