Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Marge Aliaga
Tšornoboli katastroofist hoolimata on sõda ukrainlastele näidanud, et nende jaoks on tuumaenergia kõige turvalisem energiavorm. Eesti tuumaenergia töörühma raport on valmis, aga otsust pole.
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles 3. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis peetud loengus, et küberturbest on saanud sõda pidava riigi kilp ja mõõk.
Soome Terviseamet edastas soovituse kasutada joogiks ning toiduvalmistamiseks külma vett. Eesti Terviseamet seda leidu kinnitada ega ümber lükata ei saa.
Šveitsis Genfis kogunenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERNi) liikmed hääletasid Eesti organisatsiooni täisliikmeks. See avardab veelgi Eesti ettevõtjate, teadlaste ja üliõpilaste võimalusi osaleda tipptehnoloogilises teadus- ja arendustöös nii tudengipraktikate, organisatsioonis töötamise kui hangete kaudu.
Kuressaares välkusid käärid – Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ning ülikooli Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo avasid pidulikult kolledži meretoorme labori, mis annab kohalikele ettevõtetele võimaluse arendada uusi tooteid.
Täna kell 12 avatakse Tallinna Tehnikaülikooli koostöiste uudiste portaal Trialoog.
Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 on keeruline protsess, milles on samas peidus palju võimalusi asju uudselt teha. Just neil teemadel arutles Tallinnas toimunud rohekonverents GreenEST Summit.
Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks. Vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel.
„Mulle meeldib see, et ma saan midagi kätega teha. Ma näen reaalselt seda tulemust, mida ma teen,“ leiab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk, kes arendab materjale päikeseenergeetika jaoks. See on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika ala.