Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
Tallinna Tehnikaülikooli uus arengukava hülgas võimaluse filosofeerida ülikooli põhiväärtuste üle või muud maailma sülelevat ümmargust juttu ajada. Selle asemel oleme ennast selgete eesmärkide ja konkreetsete tegevussuundade toel mugavustsoonist välja visanud.
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
Aasta keskmised elektri börsihinnad on viimase viie aasta jooksul liikunud langussuunas. Sellele on aidanud kaasa päikesepaneelide võimsuse kasv, mis on jõudnud mõne aastaga üle 1200 MW, ning tuuleparkide võimsuse kahekordistumine, kirjutab FinEst Targa linna tippkeskuse energiapoliitikate praktik-professor Einari Kisel.
Ericsson Eesti tegevjuht ja TalTechi vilistlane Sirli Männiksaar usub, et tehnoloogia võib olla tipptasemel, kuid üksi ei vii see ettevõtet edasi. Ta rõhutas TalTechis toimunud inspiratsioonipäeval "Arengurakett", et väärtus sünnib siis, kui inimesed suudavad tehnoloogia siduda selge eesmärgiga. Insenerist juhiks kasvanuna näeb ta juhtimise tuumana tasakaalu inimeste, protsesside ja tehnoloogia vahel – ning oskust anda sellele tervikule suund.
Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud inspiratsioonipäeva "Arengurakett" paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutust, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, milles inimesed tahavad üheskoos edasi pürgida.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?