Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud „Arengurakett“ inspiratsioonipäeva paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutus, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, kus inimesed tahavad koos edasi pürgida.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?
Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Rohepesu-alase diskussiooni taustal ei tasu unustada lihtsat tõsiasja: puhast elektrienergiat pole olemas. On olemas erinevad energiatootmise viisid, millega kaasnevad eri sorti ja eri kaaluga keskkonna- ja inimmõju mustrid.
Startup Day kõrvalüritusel Tartus kuulutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo välja 12,6 miljoni euro suuruse süvatehnoloogiaprogrammi, mille eesmärk on kiirendada teaduspõhiste iduettevõtete arengut ja tuua laborites sündinud ideed kiiremini majandusse. Järgmise nelja aasta jooksul soovitakse programmi toel luua 37 rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiaettevõtet.