TalTechis arendatud kõnetõlkesüsteem tõlgib eestikeelset kõnet peaaegu reaalajas võõrkeelseks tekstiks, aidates seminaridel, konverentsidel ja avalikel aruteludel jõuda ka nende kuulajateni, kes eesti keelt ei mõista.
Eestis nähakse lambavillas sageli tülikat jääkmaterjali, ehkki tegemist on olulise bioloogilise ressursiga, mis on vaja uuesti ausse tõsta, rõhutavad TalTechi ja EKA teadlased oma värskes teadusartiklis.
Innovatsiooni ja valitsemise taskuhäälingu seekordses episoodis on külaliseks professor Reuben Ng, kes on sel aastal Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor ning kes võtab vaatluse alla tehisaru, riski, säilenõtkuse ja innovatsiooni inimliku poole.
Liiklusummikuid püütakse enamasti leevendada teid laiendades, ühistransporti paremini korraldades või taristusse investeerides. TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasatud professor Sadok Ben Yahia näeb aga suurt potentsiaali tehisintellektis ja nutikamas foorijuhtimises.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
Türgi kaitsetööstus laiendab Euroopas ühisettevõtete ja tootmisinvesteeringute abil oma kohalolekut, millega kaasnevad töökohad, oskusteave ja tugevam kaitsevõime.
Tuleviku haridus võiks kasvatada inimesi, kes suudavad mõelda, luua ja tormis püsti jääda, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi doktorant-nooremteadur Artur Toikka.
TalTechi elektrikonverentsi vestlusringis käsitleti elektriajastu fenomeni – tõsiasja, et inimtsivilisatsioon vajab ja tarbib üha enam elektrienergiast, alustades transpordist ja lõpetades koduste küttesüsteemidega. Vestlusringist jäi kõlama mõte, et elektriajastust võib saada Eesti majanduse uus mootor ainult siis, kui riik, ettevõtted ja haridussüsteem suudavad senisest kiiremini koolitada nii insenere kui ka oskustöölisi.
Ehitussektor seisab üha suurema surve all: juurde on vaja uusi hooneid ja taristut, kuid loodusressursse ei saa lõputult kaevandada ning Euroopa suurim, ehitusest ja lammutamisest tekkiv jäätmevoog jõuab endiselt liiga harva taaskasutusse.
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.