Saban Ibrahim Göksal: Türgi tugevdab positsiooni Euroopa kaitsetööstuses

Saban Ibrahim Göksal: Türgi tugevdab positsiooni Euroopa kaitsetööstuses. 29.05.2026. Kuna Türgil puudub Brüsseliga ametlik julgeolekulepe ja ta on seetõttu jäetud Euroopa Liidu kaitserahastusprogrammist SAFE (Security Action for Europe) välja, on riigi juhtivad kaitseettevõtted asunud rakendama pragmaatilist lähenemist, nn kohaliku silla strateegiat. Ühisettevõtteid luues, tootmisrajatisi omandades ja Euroopa tootmiskohtadesse otse investeerides annavad Türgi ettevõtted oma tehnoloogiatele „euroopaliku näo“. Nii saavad nad kaudse juurdepääsu EL-i turgudele, tarneahelatele ja seotud rahastusvõimalustele, samas kui Euroopa Liit ja vastuvõtjariigid võidavad sellest uusi töökohti, suurema tööstusvõimekuse ja tugevama julgeolekukindluse. Seda strateegiat ilmestavad kolm silmapaistvat algatust. LBA Systems tugevdab Euroopa mehitamata õhusüsteemide võimekust Esimene neist on Türgi ettevõtte Baykar ja Itaalia kaitsetööstusettevõtte Leonardo ühisettevõte LBA Systems, mis loodi 2025. aasta juunis Itaalias. Ettevõttes projekteeritakse, arendatakse ja toodetakse mehitamata õhusõidukeid ning luuakse nende tugiteenuseid, et ühendada Baykari tõestatud platvormid (nagu Bayraktar TB2 tüüpi droonid, Akinci mehitamata lahingulennukid ja Kizilelma mehitamata hävituslennukid) Leonardos toodetavate sensorite, kasulike koormate, sertifitseerimisalase oskusteabe ja integreeritud missioonisüsteemidega. Itaalia jaoks elavdab selline partnerlus kosmose- ja lennundustööstust, eelkõige tänu Piaggio Aerospace’i rajatiste omandamisele ja laiendamisele Villanova d’Albengas, Genovas ja mujal. See aitab säilitada ja luua kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, tuua riiki mehitamata õhusüsteemide tootmist puudutavat oskusteavet ning rajada kohapealset tootmist, hooldust ja tarneahelaid. Itaalia ametnike hinnangul tugevdab see oluliselt riigi operatiivset ja tehnoloogilist võimekust, sest see lõimib Türgi innovatsiooni Itaalia tööstusbaasiga. Kontinentaalse julgeoleku seisukohalt aitab LBA Systems vähendada Euroopa taktikaliste ja strateegiliste mehitamata õhusüsteemide mahajäämust Ameerika Ühendriikide ja Hiina kõrval. Ettevõte pakub NATO ja EL-i standarditele vastavaid sertifitseeritud lahendusi, mis tugevdavad mitme tegevusvaldkonna operatsioone, tehisintellektil põhinevaid võimeid ja tarneahelate vastupidavust. Lisaks on koostööl selge kahesuguse kasutuse mõõde: sõjaliste ülesannete kõrval sobivad süsteemid ka väljaõppeks, logistikaks, tsiviilkaitseks, katastroofidele reageerimiseks ja seireülesanneteks. Mistõttu võivad sõjalise kvaliteediga mehitamata süsteemid pakkuda ka olulist tsiviilkasutust, kusjuures samal ajal vastavad need rangetele Euroopa sertifitseerimisnõuetele. „Euroopa julgeoleku seisukohalt aitab LBA Systems vähendada Euroopa taktikaliste ja strateegiliste mehitamata õhusüsteemide mahajäämust Ameerika Ühendriikide ja Hiina kõrval.“ ARCA tehas viib Eesti kaitsetööstuse uude kaalukategooriasse Türgi kaitsetööstusettevõtte ARCA Savunma võitis 2026. aasta aprillis strateegilise hanke Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis ning investeerib ligikaudu 300 miljonit eurot ARCA Balticu rajamisse. Tegemist on suure suurtükimürskude tehasega. Tootmisega kavatsetakse alustada 2028. aastal ning projekti käigus võidakse luua kuni 1000 uut töökohta. Eesti kui NATO idatiiva eesliiniriigi jaoks on tegu kaitsetööstusbaasi oluliselt arendava sammuga. Nii jääb suurem osa kaitsekulutustest riiki ning väheneb sõltuvus kaugematest tarnijatest. Seetõttu võib pidada ARCA Balticut Eesti areneva kaitsetööstuse üheks suurimaks välisinvesteeringuks. Projekt loob Ida-Virumaal kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, suurendab kohalikke maksutulusid ja toetab piirkonna pikaajalist tööstuslikku arengut. Suurtükimürskude siinne tootmine tugevdab ühtlasi Eesti riigi varustuskindlust ning aitab hakata meil liitlaste kaitsevõimesse panustama, et seda mitte üksnes tarbima jääda. Euroopa julgeoleku seisukohalt tugevdab tehas märkimisväärselt NATO idatiiba, pakkudes usaldusväärset ja piirkondlikku tootmisallikat 155 millimeetristele ja muudele suurtükimürskudele. Suure intensiivsusega sõjaliste konfliktide ajastul, mida on ilmekalt näidanud Venemaa agressioon Ukrainas, suurendab kohalik tootmisvõime valmisolekut, heidutusvõimet, varustuskindlust ja kogu liidu vastupidavust. See toetab otseselt Balti riike ja laiemat Euroopa kollektiivkaitset ning vähendab sõltuvust Atlandi-ülestest ja Kaug-Ida tarneahelatest. „Suurtükimürskude siinne tootmine tugevdab ühtlasi Eesti riigi varustuskindlust ning aitab hakata meil liitlaste kaitsevõimesse panustama, et seda mitte üksnes tarbima jääda.“ Türgi ja Briti koostöö kiirendab Euroopa mehitamata süsteemide arengut Kolmas näide on Türgi lennundus- ja kaitsetööstusettevõtte TUSAŞ-i ning Briti kaitsetööstusettevõtte BAE Systems koostöö Ühendkuningriigis. 2025. aasta novembris sõlmisid pooled vastastikuse mõistmise memorandumi, et uurida mehitamata õhusüsteemide, sealhulgas jäigatiivaliste, rootorõhusõidukite ja hübriidlahenduste arendamist puudutavaid koostöövõimalusi. Ühendkuningriigi jaoks ühendavad partnerid koostöö käigus oma tugevused: TUSAŞ toob kaasa platvormiarenduse kogemuse, BAE Systems aga võitlussüsteemide oskusteabe. See aitab kiirendada innovatsiooni, luua kulutõhusaid lahendusi ja avada uusi turuvõimalusi. Ühtlasi toetub koostöö senistele kahepoolsetele sidemetele, sealhulgas Eurofighteri programmile, ning tugevdab Ühendkuningriigi kui järgmise põlvkonna mehitamata õhusüsteemide arenduskeskuse positsiooni. Euroopa julgeoleku seisukohast tugevdab partnerlus NATO mehitama süsteemide alast koostalitlust ja kollektiivset võimekust. Kui Türgi ja Ühendkuningriik ühendavad oma oskusteabe, võimaldab see arendada seire-, ründe- ja teiste valdkondade operatsioonideks vajalikke kõrgtehnoloogilisi süsteeme ning suurendada seeläbi Euroopa heidutusvõimet ja operatiivset eelist. Siingi pole raske näha selget kahesuguse kasutuse mõõdet: arendatavad tehnoloogiad võivad teenida nii kaitse- kui ka tsiviilotstarvet, sealhulgas piirivalves, mereseires, keskkonnaseires ja hädaolukordades. Samal ajal aitab koostöö arendada autonoomiat, tehisintellekti ja sensorite lõimimist. Sellisest arengust lõikavad aga kasu nii kaitsevaldkond kui ka kommertssektor. „Euroopa julgeoleku seisukohast tugevdab partnerlus NATO mehitama süsteemide alast koostalitlust ja kollektiivset võimekust.“ Türgist kujuneb Euroopa kaitsetööstuse strateegiline partner Kuigi kirjeldatud algatuste väljund on erinev ning ulatub mehitamata õhusüsteemidest ja droonidest täppissuurtükimürskudeni, on strateegiline loogika sama. Türgi ettevõtted rajavad Euroopasse ühisettevõtete ja otseinvesteeringute kaudu kohalolekut. See toob vastuvõtjariikidele otsest ja pikaajalist kasu: kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, tehnoloogiasiiret, suuremat tootmisvõimekust ja tugevamaid kontinentaalseid tarneahelaid. Vastutasuks saab Euroopa vastupidavama ja mitmekesisema tööstusbaasi, tugevama kaitsevõime oma haavatavatel ida- ja lõunatiibadel ning kiirema innovatsiooni, mis tugevdab nii kollektiivset julgeolekut kui ka pikaajalist majanduslikku konkurentsivõimet. Kui väljakujunenud Euroopa tööstusökosüsteemi hakatakse lõimima Türgi oskusteavet, aitab see vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada praktilist koostalitlusvõimet. „Kohaliku silla“ mudelist on kiiresti saamas Türgi kaitsetööstuse peamine laienemistee Euroopasse. Tegemist on pragmaatilise ja vastastikku kasuliku lähenemisega, mis aitab ületada poliitilisi takistusi ning soodustab ühtlasi tihedamat transatlantilist ja Euroopa-sisest kaitsetööstuskoostööd. On tõenäoline, et see suundumus jääb NATO ja EL-i strateegilisi valikuid veel aastateks mõjutama. „Kui väljakujunenud Euroopa tööstusökosüsteemi hakatakse lõimima Türgi oskusteavet, aitab see vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada praktilist koostalitlusvõimet.“