Eesti on harjunud seadma ennast tehnoloogiliste hüpete eesliinile – alates digitaalsest ID-st ja lõpetades e-riigi teenustega. Kuid tehisintellekti kasutamises oleme alles teekonna alguses, sest AI-d rakendavad täna veel vähesed ettevõtted. TalTechis peetav AI kirjaoskuse päev toob kokku paarsada juhti, et alustada uut peatükki Eesti eduloos.
Läänemeri on üks maailma toitainerikkamaid ja samas haavatavamaid meresid, kus liigsed lämmastiku- ja fosforiühendid seavad ohtu kalavarud ja kogu ökosüsteemi. TalTechi doktorant ja neljanda põlve rannakalur Indrek Adler usub, et lahendus peitub looduslikus puhastumises: rannakarbid ja vetikad võivad korraga vähendada liigseid toitaineid, parandada veekvaliteeti ja pakkuda rannakogukondadele uut sissetulekuallikat. Oma teadustöö viib ta ellu AquaVerde nimelise ettevõtte kaudu.
„Tallinn ei saa kunagi valmis,“ ütleb vana tõdemus. Kuidas on aga lood Tallinna teedega? TalTechi teadlaste värsked mõõtmised Õismäe betoonist katselõigul näitavad, et alternatiivsete võimalustega võiksid linna teed praegusest märksa kauem vastu pidada. Betoon kannatab raskeliiklust paremini kui asfalt, kuid ristmike läheduses sunnib asfalt endiselt otsima nutikamaid lahendusi.
TalTechi biotehnoloogia hargettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini. Septembris valmis ettevõtte esimene täismahuline tootmispartii, mille tulemusena toodeti tonn pärmipõhist alternatiivõli.
TalTechi tudengimaja õues arutleti eelmisel nädalal, kuidas teha tarku finantsotsuseid ja vältida tüüpilisi komistuskive. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova kõneles kodulaenu kättesaadavusest ning sellele järgnenud vestlusringis jagasid kogemusi investor ja rahatarkuse edendaja Riin Mäesalu ning Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
17. septembril toimus TalTechis rahvusvahelise tähtsusega sündmus – käivitati Islami Avaliku Väärtuse Võrgustik. Algatus tähistab mitmeaastase uurimisprojekti kulminatsiooni, mida toetas John Templetoni Fond. Aga mida tähendab “islami avalik väärtus”? Kuidas suhestub see tänapäevaste ühiskondlike väljakutsetega ja miks on see oluline kogu maailma poliitilise korralduse kontekstis?
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Kristiina Kaldase juhtimisel otsitakse võimalusi anda põlevkivitööstuse jäätmetele uus elu ja arendada kestlikumat keemiatööstust.
22. septembrit tähistatakse maailmas autovaba päeva, mille eesmärgiks on julgustada autojuhte vahetama vähemalt üheks päevaks oma auto ühistranspordi, jalgratta või kõndimise vastu.
Emeriitprofessor Jakob Kübarsepp on Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika valdkonna silmapaistev teadlane, kelle karjäär ulatub viiekümne aasta taha. Uurisime professor Kübarsepalt, millised teemad on teda materjaliteaduse juures nõnda kaua hoidnud ning millises omavahelises suhtes on tema vaatenurgast teadus, jätkusuutlikkus ja Tööstus 5.0.
Kuigi Eesti on mereriik, eelistab meie rahvas kodumaisele kalale endiselt oma taldrikul liha või imporditud lõhet ja forelli. Kohalik kala jõuab poelettidele harva ning veelgi harvem toidulauale – põhjuseid on mitmeid: kättesaadavus, kvaliteet, hinnatase, eelarvamused Läänemere saastatuse suhtes ja isegi köögis leviv kalahais.