Nõmme sõnul on Eesti võimeline saatma tehnoloogiaarenduses korda suuri asju. Meie väiksest rahvaarvust ja piiratud ressurssidest võiks saada eelis – väiksem süsteem võimaldab kiiremalt kohanduda ja eksperimenteerida.
Nõmm rääkis, et teadlaste jaoks hõlmab AI ennekõike masinõpet, andmekaevet ja algoritme. „Kui auto kapoti all on mootor, siis AI kapoti all on masinõpe,“ selgitas Nõmm. See tähendab, et tehisintellekt pole iseseisev teadlik mõtleja, vaid tööriist, mis suudab lahendada keerulisi ülesandeid.
Mets tõi esile, et Eesti ettevõtjad mõistavad AI võimalusi, kuid paljudel puuduvad veel teadmised ja oskused, kuidas tehisintellekti oma äriprotsessides tõhusalt rakendada. Ta rõhutas, et meil on vaja nii AI-d arendavaid spetsialiste kui ka laiemat teadlikkust, et kõik ettevõtted oskaksid tehisintellekti võimalusi ära kasutada.
“Kui auto kapoti all on mootor, siis AI kapoti all on masinõpe.”
AI ja tööturg: millised ametid on ohus?
AI areng muudab tööturgu ja paneelis arutleti, millised ametid võivad esimesena kaduda või muutuda. Nõmm tõi välja, et peamiselt on ohus rutiinsed ja andmetöötlusega seotud ametid: „Rutiinsust sisaldavad tööd – andmete sisestamine, andmete töötlemine – on esimesed, mis kaovad.“ Tõlkevaldkonnas suudab AI juba täna inimesele konkurentsi pakkuda.
Rei lisas, et ka kontaktikeskuste töö muutub drastiliselt – AI ei asenda küll klienditeenindajaid, kuid võtab üle tüütud ja rutiinsed ülesanded, s.t hakkab näiteks analüüsima kõnesid, kontrollima protseduuride järgimist ning tuvastama klientide emotsioone.
Ilves tõdes, et kuigi AI suudab kirjutada lihtsat koodi, ei kao tarkvarainseneride roll kuhugi. Vastupidi – kuna tehisintellekt võimaldab kiiremat tarkvaraarendust, vajame hoopis rohkem tarkvarainsenere, kes suudavad AI loodut kvaliteetselt integreerida ja hallata.
“Rutiinsust sisaldavad tööd – andmete sisestamine, andmete töötlemine – on esimesed, mis kaovad.”
TalTechi AI fookustippkeskuse juhi professor Sven Nõmme (vasakul) sõnul on Eesti võimeline saatma tehnoloogiaarenduses korda suuri asju. Foto: TalTech
Haridus ja AI: uus tiigrihüpe?
Arutelu keskmes oli ka küsimus, kas tehisintellektist võiks kujuneda Eesti järgmine tiigrihüpe, mida annaks võrrelda 1990. aastatel toimunud IT-revolutsiooniga.
Kuigi AI potentsiaal on tohutu, ei jaganud kõik paneelis osalenud täielikku optimismi. Nõmm väljendas ettevaatlikkust: „Ma arvan, et meil on võimalus.“
Mets tõi välja, et Eesti eduks on oluline, et õpetajad ja õpilased oleksid AI kasutuselevõtuks hästi ette valmistatud ning õppeprotsess muganeks uute tehnoloogiliste võimalustega. Ta rõhutas, et varasem IT-revolutsioon (esimene tiigrihüpe) ei toimunud iseenesest, vaid nõudis teadlikke otsuseid ja investeeringuid.
Ilves lisas, et haridussüsteem peab just hindamismetoodikate ja õpiviiside puhul kohanema AI arenguga. „Kui AI suudab kirjutada referaadi mõne minutiga, siis pole mõtet vana formaadi juurde kinni jääda. Õpetajad ja õpilased peavad leidma koos uusi viise, kuidas teadmisi omandada ja hinnata.“ Ta rõhutas, et AI arengust võitmiseks peab Eesti olema kiire ja kohanemisvõimeline.
“Kui AI suudab kirjutada referaadi mõne minutiga, siis pole mõtet vana formaadi juurde kinni jääda. Õpetajad ja õpilased peavad leidma koos uusi viise, kuidas teadmisi omandada ja hinnata.”
Innovatsioon vs regulatsioon: AI tulevik Euroopas
Mõttevahetuse käigus kerkis esile küsimus, kas Euroopa jääb AI arengus passiivseks kõrvaltvaatajaks. Ilvese sõnul on Euroopas tehisintellekti keerulisem arendada ja rakendada kui näiteks USAs või Hiinas, sest regulatsioonid ja ärikeskkond on konservatiivsemad. Paljudes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaal või Saksamaal, on regulatsioonide, aga ka üldise ärikultuuri ja õigusraamistiku tõttu keerukam ettevõtlusega algust teha ja seda laiendada.
Samas mainis Nõmm, et regulatsioonide tõttu on Euroopa kodanikud paremini kaitstud, eriti tundlikes valdkondades nagu meditsiin ja andmekaitse.
Meditsiin kuulub nende valdkondade hulka, mille efektiivsust võib AI pöördeliselt kasvatada. Rei märkis, et AI suudab analüüsida meditsiinilisi pilte, näiteks röntgen- või MRI-uuringuid, ning aidata arstidel diagnoose täpsemaks muuta. Ta rõhutas siiski, et AI otsused vajavad inimlikku kontrolli, sest süsteem võib teha vigu või tugineda treeningandmetele, mis ei ole alati täielikult usaldusväärsed.
Ilves lisas, et AI on võimeline pakkuma ka personaalseid tervisenõuandeid, sest aitab inimestel jälgida oma füüsilist aktiivsust, toitumist ja tervisenäitajaid. AI võib toimida kui taskuarst, kes suudab analüüsida tuhandeid uuringuid ja anda soovitusi, olgugi et lõplikud otsused peavad jääma erialaspetsialistidele.
Luukas Ilvese sõnul on Euroopas tehisintellekti keerulisem arendada ja rakendada kui näiteks USAs või Hiinas, sest regulatsioonid ja ärikeskkond on konservatiivsemad. Foto: TalTech
Kuidas hoida tööturul konkurentsivõimet?
Diskussioonis keskenduti sellelegi, milliseid oskusi peaksid noored arendama, et olla AI-ajastul edukad. Eksperdid rõhutasid, et edu saavutamiseks on oluline interdistsiplinaarsus, mis tähendab, et AI-valdkonnas tegutsejad ei tohiks piirduda vaid tehniliste teadmistega, vaid peavad mõistma ka äriprotsesse, õigussüsteemi ning sotsiaalseid aspekte.
Samuti mängivad suurt rolli uudishimu ja avatus, kuna AI areng on kiire ning pidev õppimine on hädavajalik, et tehnoloogiaga sammu pidada.
Lisaks on oluline probleemidele loovaid lahendusi leida, sest AI suudab küll paljude ülesannetega toime tulla, kuid keerukate ja uudsete probleemide märkamisel ning lahendamisel jääb inimeste kanda jätkuvalt tähtis roll. Selleks on muidugi mõista hädavajalik tehnoloogiline kirjaoskus – kuigi AI võtab enda peale suure osa rutiinsetest ülesannetest, on vaja samas mõista, kuidas tehisintellekt ise töötab ja kuidas seda kõige efektiivsemalt kasutada.
Nõmm rõhutas, et kõige tähtsam on valida päriselt meeldiv eriala, sest just nii on võimalik leida motivatsiooni ja saavutada edu.
Rei lisas, et parim viis õppida ja edu saavutada on püstitada keerulisi ja tähendusrikkaid probleeme. „Kui ma töötasin Küberneetika Instituudis, ütles Jüri Engelbrecht mulle, et vaata, kuidas need inimesed siin istuvad – nad saavad küll vähe palka, aga nad lahendavad päevade viisi keerulisi ülesandeid, sest nad on indu täis.“
“Kui ma töötasin Küberneetika Instituudis, ütles Jüri Engelbrecht mulle, et vaata, kuidas need inimesed siin istuvad – nad saavad küll vähe palka, aga nad lahendavad päevade viisi keerulisi ülesandeid, sest nad on indu täis.”
***
Paneeldiskussioon leidis aset TalTechi informaatika ja tehisintellekti õppekava tutvustava sündmuse INIT raames 1. märtsil TalTechi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory.
