Kestlikkus ehituses: võimalus või bürokraatlik lõks

Kestlikkus ehituses: võimalus või bürokraatlik lõks. 15.01.2025. „Kuigi ESG (Environmental, Social, Governance) teemad on Eestis veel algusfaasis, pole enam tagasiteed. Pangad ja kliendid esitavad aina enam nõudmisi ning peagi saab kestlikkusest uus norm,“ toonitas Kompus. Kompus tõdes, et ESG-strateegia loomise alguspunktiks oli grupi ettevõtete hetkeolukorra kaardistamine. Töötubade kaudu selgitas ta kestlikkuse vaatenurgast välja grupi ettevõtete mõjud, riskid ja võimalused. „Kui mõjukohtades oli selgus saavutatud, hakkasime looma igale ettevõttele eraldi strateegia. Nüüd püüame siduda kogu grupi tasandil need strateegiad terviklikuks kestlikkuse raamistikuks,“ lisas ta. Viis sammu kestlikkuse poole Rand & Tuulbergi kestlikkuse strateegia keskendub viiele olulisele valdkonnale. Esmalt kliimamuutustega seotud mõjudele, sh süsiniku jalajälje vähendamisele ja energiatarbimise optimeerimisele. „Tootmisettevõtted tarbivad palju elektrit, mistõttu peame pidevalt leidma energiakulude vähendamise ja rohelisemaks muutumise viise,“ tõi Kompus esile. Teiseks on fookuses ressursitõhusus ja ringmajandus. „Ehitus on materjalimahukas valdkond, mis tekitab paratamatult palju jäätmeid. Meie eesmärk on kasutada ressursse efektiivsemalt ja suunata jäätmed maksimaalses mahus tagasi ringlusesse.“ Kolmanda ja neljanda valdkonnana on oluline tagada töötajate heaolu ja ohutus. „Töötajad on meie suurim vara. Meie kohustus on tagada parimad võimalikud tööohutuse tingimused nii oma töötajatele kui ka alltöövõtjatele.“ Lisaks keskendub organisatsioon selgete ja väljakujunenud heade praktikate kinnistamisele ning avatud suhtluse hoidmisele. Viies oluline teema on eetiline ja vastutustundlik ärikäitumine. Kompuse sõnul on keeruline seda valdkonda üksnes konkreetsete numbritega mõõta. „Standardijärgne käsitlus keskendub sageli näiteks altkäemaksujuhtumite või ahistamiskaebuste arvule, kuid vastutustundlik ettevõtlus on palju enamat kui lihtsalt probleemide puudumine. Küsimus on selles, kuidas mõõta ja raporteerida selliseid olulisi tegureid nagu ausus, läbipaistvus ja eetiline suhtumine, mis ei pruugi standardsetes aruannetes kajastuda?“ Kompuse hinnangul on seni olnud kõige raskem suurendada inimeste teadlikkust ja neid kaasata. „Esialgu oli keeruline mõjutada suhtumist, et kestlikkuse tegevused pole pelgalt rohepesu või lisabürokraatia. Kui aga läheneda teemadele rahulikult ja inimlikult, mõistavad kõik, et rohepööre aitab luua tegelikku väärtust,“ selgitas ta. Just lihtne ja arusaadav suhtlusviis on aidanud kestlikkuse strateegiat organisatsioonis juurutada. Kuigi protsess on alles algusfaasis, on esimesed tulemused juba näha. „Esimene klassikaline võit on kulude kokkuhoid. Süsinikujalajälje mõõtmisel selgus, et suurimad allikad on elektri- ja kütusekulu. Sellest lähtuvalt uuendame näiteks oma autoparki, et muuta see säästlikumaks.“ Lisaks on ESG-strateegia andnud võimaluse arutada klientidega hinna kõrval ka väärtusi. „Kui hind on võrdne, võib just vastutustundlikkus muutuda edaspidi aina enam otsustavaks teguriks.“ “Esialgu oli keeruline mõjutada suhtumist, et kestlikkuse tegevused pole pelgalt rohepesu või lisabürokraatia. Kui aga läheneda teemadele rahulikult ja inimlikult, mõistavad kõik, et rohepööre aitab luua tegelikku väärtust.” ESG – võimalus või kohustus? Kompus hindab suurte ehitusettevõtete valmisolekut vastata ESG-nõuetele kõrgeks, kuid väiksemate firmade seas näeb ta puudujääke. „Paljudele väikestele ettevõtetele tundub ESG kauge ja keeruline. Kui mainida näiteks Scope 3 süsinikujalajälge, mis hõlmab kaudseid heitkoguseid, jäädakse sageli nõutuks.“ Siinkohal omandavad erilise kaalu harimine ja praktiline juhendamine. Siiski on Kompus optimistlik. Tema sõnul sunnib turu kasvav surve – suurte tellijate ja finantseerijate nõudmised – liikuma ka väiksemaid ettevõtteid rohepöörde suunas. „Sageli tehakse alguses nõuete täitmiseks vaid miinimum, kuid pikemas plaanis nähakse kestlikkuses ka ärivõimalusi – olgu selleks kulude vähendamine, maine parandamine või uute klientide leidmine.“ Ehitussektori kitsaskoht on aga riskijuhtimine. Kompuse sõnul sarnaneb ehitusvaldkond pangandusega, kus suurte investeeringutega projektid ja paljud osapooled eeldavad pidevat riskide maandamist. Samas nõuab uute, säästlikumate lahenduste kasutuselevõtt paindlikkust ja valmisolekut võtta riske. „Kui tellija soovib katsetada uut materjali, aga ehitaja peab andma garantii, tekib vastuolu. Lahendus oleks, kui osapooled jagaksid vastutust, mis aitaks innovatsiooni edendada,“ selgitas ta. Kompus usub, et kuigi teekond kestlikuma ehitussektori poole on keeruline, leidub selleks piisavalt huvi ja valmisolekut. „Oluline on üksteist toetada ja teadmisi jagada. Ainult koostöös suudame luua kestlikke ja püsivaid lahendusi.“ “Sageli tehakse alguses nõuete täitmiseks vaid miinimum, kuid pikemas plaanis nähakse kestlikkuses ka ärivõimalusi – olgu selleks kulude vähendamine, maine parandamine või uute klientide leidmine.“ Koostöös peitub lahendus Kas ehitusettevõtted on piisavalt kaasatud riigitasandi otsustusprotsessidesse? Kompus näeb siin arenguruumi. „Kaasamiskoosolekuid korraldatakse, kuid tihti on need formaalsed. Oleme sattunud olukordadesse, kus meid teavitatakse juba langetatud otsustest, mitte ei küsita arvamust või nõu.“ Samas tunnustab ta Tallinna linna, kes otsib sektorilt aktiivselt tagasisidet. Kompus juhib tähelepanu ka osalejate nappusele. „Paljud ei viitsi kaasa mõelda. Kui me ise ei panusta, tehakse otsused meie eest ja vastutus jääb ikkagi meile.“ Ta on seadnud eesmärgiks kaasata konkurente ja arendajaid, sest usub, et koostöö on sektori arenguks vajalik. Kompus peab ehitussektori hea käekäigu puhul oluliseks ka ülikoolide rolli. „Raporteerime hulganisti andmeid, kuid küsimus on, kas neid andmeid ka päriselt kasutatakse. Siin saaksid ülikoolid aidata leida viise, kuidas kogutud infot rakendada.“ Kompus alustas oma karjääri ehitussektoris projektijuhi ja müügijuhina. Pärast tööpausi, mille ta pühendas perele, sai ta pakkumise Rand & Tuulberg Grupilt, et hakata tegelema ESG-teemadega. „Lauri Tuulberg pakkus mulle seda võimalust. Läbisin ESG-juhi arenguprogrammi ja alustasin nullist. Seda valdkonda saabki õppida ainult praktika kaudu,“ kirjeldas Kompus oma kogemust. Ta märgib, et kestlikkuse teema vajab Eestis veel palju arendamist ja iseseisvat õppimist. „Keegi ei anna sulle kõiki teadmisi kandikul. Saad raamistiku, kuid edasi tuleb samm-sammult ise liikuda. Kui suund on paigas, hakkavad asjad kuju omandama ja pilt selginema.“ „Paljud ei viitsi kaasa mõelda. Kui me ise ei panusta, tehakse otsused meie eest ja vastutus jääb ikkagi meile.”