Eesti tervisetehnoloogia globaalne tulevik

Eesti tervisetehnoloogia globaalne tulevik. 16.12.2024. See rahvusvaheline kogu koosneb viieteistkümnest tipptegijast, kelle ülesandeks on kujundada globaalse rahvatervise tulevikku. Esimesel koosolekul arutati Varsamaa sõnul konkreetseid valdkondi, millele järgmise kahe aasta jooksul keskendutakse. Olulisteks teemade hulka tõusid innovatsioon ennetuses, rasvumine ja diabeet kui globaalne tervisemure, eakate tervise toetamine vananevates ühiskondades, andmepõhine tervishoid ja geneetiline riskianalüüs ning kliimamuutuste mõju rahvatervisele. „Meie kõigi ühine eesmärk Maailma Terviseorganisatsioonis on edendada innovatsiooni ja pakkuda piiriüleseid lahendusi. Näiteks asetame suure rõhu haigusi ennetavatele sekkumistele ja tervishoiusüsteemi tervikuna toetavatele metoodikatele.“ Koos WHO nõukoguga loodab Varsamaa parandada tervishoiulahenduste üldist kättesaadavust „Vananev elanikkond vajab lihtsasti kasutatavaid lahendusi, kuid samas tuleb säilitada ka traditsioonilised võimalused, näiteks kohapealsed vastuvõtud. Digitaalsed ja füüsilised tervishoiuteenused täiendavad üksteist,“ rõhutas ta. “Vananev elanikkond vajab lihtsasti kasutatavaid lahendusi, kuid samas tuleb säilitada ka traditsioonilised võimalused, näiteks kohapealsed vastuvõtud. Digitaalsed ja füüsilised tervishoiuteenused täiendavad üksteist.” Eestis testitud, Euroopas kasutatud Eestis on mitmeid edukaid tervisetehnoloogiaalaseid digilahendusi, kuid rahvusvahelisele turule on neid jätkuvalt keeruline viia. „Kui suudame lükata Eestis käima tõhusalt toimivaid lahendusi, siis saab neid ka laiemalt mujal maailmas kasutada,“ märkis Varsamaa. Varsamaa sõnul on Eesti tugevuseks meie digitaalse infrastruktuuri kvaliteet. „Meil on väga head andmete kogumise ja kasutamise võimalused, mistõttu on Eesti tervisetehnoloogiat puudutava innovatsiooni jaoks ideaalne keskkond,“ märkis ta. Samas ütles Varsamaa, et kõige suurem väljakutse on rahastuse ja regulatiivsete nõuete keerukus. „Tervisetehnoloogia arendamiseks on vaja väga pikki ja põhjalikke protsesse, näiteks tuleb taotleda meditsiinitehnoloogiatele CE-märgist või viia biotehnoloogias läbi kliinilisi katseid. See muudab innovatsiooni aeganõudvaks ja kalliks“. Varsamaa sõnul leiab Eesti tervisetehnoloogiast unikaalseid tugevusi, mis võib tuua kaasa rahvusvahelise edu. „99% meie tervishoiuteenustest on digitaliseeritud, mis loob tohutuid võimalusi andmete kasutamiseks ja innovatsiooni toetamiseks ning muudab Eesti atraktiivseks nii rahvusvahelistele projektidele kui ka välisinvesteeringutele.“ “Tervisetehnoloogia arendamiseks on vaja väga pikki ja põhjalikke protsesse, näiteks tuleb taotleda meditsiinitehnoloogiatele CE-märgist või viia biotehnoloogias läbi kliinilisi katseid. See muudab innovatsiooni aeganõudvaks ja kalliks.” Lisaks on Eestil ette näidata muljetavaldavad saavutused geneetiliste andmete kogumisel ja kasutamisel. „Kuna umbes 20% Eesti elanikkonnast on geenidoonorid, saame paremini hinnata terviseriske ja ravimite vastunäidustusi.“ Eesti lahendused valmis maailma vallutama Varsamaa näeb, et Eestil on võimalus avaneda Euroopa turule. „Võiksime olla koht, kus testitakse ja arendatakse uusi lahendusi, mille abil luua piiriülest mõju. Meil on potentsiaali olla tervisetehnoloogias juhtiv riik,“ arutles ta. Ta rõhutas, et Eesti tervisetehnoloogias on juba praegu mitmeid saavutusi, mille üle võib uhkust tunda. Üks eredamaid neist on nanotehnoloogial põhinev Nanordica Medicali haavaplaaster, mis parandab haavu tavalistest plaastritest kuni kaheksa korda kiiremini. „See maailma mastaabis ainulaadne lahendus on suunatud eelkõige diabeetikutele ja selle vastu on tuntud suurt huvi ka väljaspool Eestit,“ märkis Varsamaa. “Võiksime olla koht, kus testitakse ja arendatakse uusi lahendusi, mille abil luua piiriülest mõju. Meil on potentsiaali olla tervisetehnoloogias juhtiv riik.” Teise märkimisväärse lahendusena toob Varsamaa välja vaimset tervist toetava Siffi platvormi. „Töötajatele mõeldud rakendus pakub igapäevast psühholoogilist tuge ning ligipääsu eneseabiressurssidele. Eriti oluline on see suureneva töökoormuse ja pinge all töötavatele tervishoiutöötajatele.“ Personali heaolu toetavat lahendust kasutavatakse juba mitmete riikide ettevõtetes. Varsamaa tõi eduloona esile ka ELDYcare’i üldhoolduse platvormi, mis tõhustab hooldekodude tööd. Platvorm aitab jälgida patsientide igapäevaseid tegevusi, nende ravi ja hooldusplaane ning aitab parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja ohutust. Perearstid pensionile, tervis tehnoloogia kätte? Eesti üks suuremaid probleeme on vananev elanikkond – seda nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide seas. „Eesti perearstide keskmine vanus on 57 aastat ja 25% neist on eakamad kui 65-aastased. See tähendab, et lähiaastatel peame leidma lahendusi, mis toetaksid vanema generatsiooni tervist ja aitaksid ka tervishoiutöötajatel tõhusamalt oma tööd teha,“ märkis Varsamaa. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse nimel tasub panustada digilahendustesse, kaugteenustesse ja ennetavasse tervishoidu. „Kui suudame ennetada haigusi ja pakkuda tehnoloogilist tuge, saame vähendada haiglate ja perearstide koormust,“ lisas ta. Eestis on küll olemas mitmeid programme, nagu TalTechi magistrikavad ja Prototroni rahastusprogramm, kuid puudub terviklik platvorm, mis koondaks kogu vajaliku info alustavatele ettevõtjatele kokku. „Innovatsioon vajab rohkem nii rahalist kui ka strateegilist tuge. Kui ettevõtja ei tea, millised ressursid ja võimalused on talle kättesaadavad, võib hea idee jääda realiseerimata,“ sõnas Varsamaa. “Innovatsioon vajab rohkem nii rahalist kui ka strateegilist tuge. Kui ettevõtja ei tea, millised ressursid ja võimalused on talle kättesaadavad, võib hea idee jääda realiseerimata.” Varsamaa usub, et rahvatervise innovatsiooni arenguks on vaja piiriülest koostööd ja teadmiste vahendamist. „Me ei pea alati looma uusi lahendusi. Saame kasutada ja kohandada juba olemasolevaid tõhusaid mudeleid, mis on end tõestanud teistes riikides. See võimaldab ressursse targemalt kasutada ja keskenduda ennetustegevustele,“ märkis ta. Lisaks rõhutas ta avaliku ja erasektori vahelise koostöö tähtsust. „On oluline, et erasektori murekohad ja ettepanekud jõuaksid poliitikakujundajateni. Vaid tihedas koostöös saame tagada innovatsiooni jätkusuutlikkuse ja seda tõhusalt juurutada.“ Tehisintellekt ja nutiseadmed – uus standard tervises Varsamaa näeb, et tulevik on andmepõhise tervishoiu päralt, sest see võimaldab ennetada haigusi juba enne nende ilmnemist. „Geneetika ja terviseandmete analüüsiga saab luua personaalseid raviplaane ja ennetusmeetmeid. Kuid see kõik eeldab, et meie lahendused oleksid turvalised ja usaldusväärsed.“ Tervishoiu tulevik on tema visiooni kohaselt tihedalt seotud tehisintellekti ja andmete taaskasutusega. „Tehisintellekt võiks aidata diagnoosida haigusi ja teha raviotsuseid ning muuta arstide tööd täpsemaks. Näiteks radioloogias saaks ta avastada varajaselt vähirakke,“ sõnas ta. Samuti toob Varsamaa esile nutiseadmete potentsiaali. „Tulevikus võiksid erinevad seadmed jälgida kasutajate tervisenäitajaid reaalajas ja edastada tervishoiutöötajatele olulisi hoiatusi. See võimaldaks kriitiliste olukordade puhul kiirelt sekkuda.“ Tema isiklik eesmärk on toetada ja arendada vajaduspõhiseid inimkeskseid tervishoiuteenuseid. „Eesti võiks olla terviseteenuste arendamisel eeskujuks, nii et need oleksid asukohast sõltumata kättesaadavad ja tõhusad,“ lisas ta. “Eesti võiks olla terviseteenuste arendamisel eeskujuks, nii et need oleksid asukohast sõltumata kättesaadavad ja tõhusad.” Lõpetuseks märkis Varsamaa, et WHO nõuandva kogu liikmena on tema ambitsiooniks osaleda maailmas püsivaid muutusi loovates ja rahvatervist parandavates projektides. „Sooviksin suurendada tervena elatud aastate hulka, vähendada haigustekitajaid ja toetada tervishoius preventiivseid sekkumisi,“ võttis ta oma missiooni kokku.