Trialoogi toimetaja
TalTechi vilistlane, tootmise automatiseerimisprotsesse kaasajastava ettevõtte Smitechi asutaja ja noore ettevõtja nominendiks tunnistatud Sander Mitendorf on visiooniga juht, kes otsustas tuua inseneeriasse värskeid tuuli ja muuta tööstusmaailma efektiivsemaks ning innovaatilisemaks.
Mitendorfi teekond algas TalTechist, kus ta omandas bakalaureusekraadi mehhatroonikas ja magistrikraadi energiamuunduse juhtimissüsteemides. „TalTechi aeg andis mulle nii teoreetilise baasi kui ka praktilise arusaama, kuidas juhtida keerulisi süsteeme,“ alustab Mitendorf oma lugu.
Inseneeriaharidusele lisandus praktiline kogemus Normas, kus Mitendorf töötas innovatsiooniinsenerina ning kust ta sai vajalikke kogemusi tootmise automatiseerimisest ja tootmisliinide arendamisest. Normas töötades hakkas idanema ka Smitechi loomise idee. „Nägin, et automatiseerimine on kasvav trend ja tundsin, et tahan luua laiemapinnalist väärtust,“ meenutas ta.
Smitech – väike tiim, suured teod
2018. aastal astus Mitendorf otsustava sammu ja asutas Smitechi. „Alustasin üksi, kuid peagi liitus minuga mu kursakaaslane Andres Kruglov, kelle programmeerimisoskus oli meie tiimile hindamatu väärtusega,“ selgitas Mitendorf.
Täna juhivad nad Smitechi kahekesi ning pakuvad klientidele terviklahendusi – alates ideekavanditest kuni reaalsete süsteemide ülesehituse ja paigalduseni. „Juhime iga-aastaselt mitmeid arendusprojekte, mille käibed ulatuvad sadade tuhandete euroni. Seejuures püsib meie tiim kompaktne ja efektiivne“.
Mitendorfi sõnul on üks nende konkurentsieeliseid tihe koostöö klientidega: „Me mitte ainult ei kuula klienti, vaid aitame tal ka defineerida tema tegelikke vajadusi.“
Kapitalimahukas valdkonnas tegutsedes ei piisa ainult heast ideest ega tugevast tehnilisest oskusteabest. Mitendorf meenutab, kuidas ettevõtte algusfaasis oli kõige keerulisem juhtida finantse ja leida kapitali. Tootmise automatiseerimise valdkonnas on kliendid küll valmis maksma, kuid tihti nõuavad suured projektid märkimisväärseid ettemakseid ja ressursside eelrahastamist. See seab alustava ettevõtte eriti keerulisse olukorda. „Kui sul pole piisavalt omakapitali, pole sul ka võimalust võtta ette suuri projekte, mis tegelikult aitaksid sul kasvada,“ selgitas ta.
“Kui sul pole piisavalt omakapitali, pole sul ka võimalust võtta ette suuri projekte, mis tegelikult aitaksid sul kasvada.”
Smitech alustas oma teekonda ilma märkimisväärse algkapitalita. „Oleme kasvanud põhimõtteliselt oma raha ja väikeste omanike antud laenude toel,“ kirjeldas ta. Kuigi selline lähenemine lubab hoida ettevõtet omanike kontrolli all, seab see samas kasvamise tempole ja suunale piirid ette.
Smitech insener tootmisliini programmeerimas. Foto: Smitech
Pangauks avaneb hilja
Mitendorf kirjeldab ka keerulist suhet pankadega, mille abi jääb tihti liiga hiljaks. „Pangad panevad õla enamasti alla alles siis, kui sul enam abi vaja pole,“ ütles ta muiates.
Ta lisas, et paar aastat tegutsenud ettevõte ei ole tihti ilma omaniku isikliku käenduseta võimeline pankade kriteeriumitele vastama. „Kui pean laenu saamiseks kodu panti panema, siis pigem loobun antud projektist,“ tunnistas Sander, viidates riskidele, mida paljud alustavad ettevõtjad pole valmis võtma.
„Pangad panevad õla enamasti alla alles siis, kui sul enam abi vaja pole.”
Ehkki Eesti ettevõtluskeskkond pakub alustamiseks lihtsaid tingimusi, võiks Sandri sõnul toetada eksporti alustavate ettevõtete kasvu ja tootearendust veelgi rohkem. „Riiklikud toetused on Eestis olemas, kuid nende kättesaadavus pole alati kõige parem. Seda just alustava ettevõtja seisukohalt.“
Ta nendib, et toetused on tihti kas väikese mahuga või seotud keerukate nõuetega. „Sellegipoolest leiab mitmeid häid meetmeid, mida oleme kasutanud just ekspordi kasvatamiseks. Näiteks oleme võtnud Eesti ühisstendidel osa messidest ja läbinud mitmeid ettevõtluse arenguprogramme.“
Tööstusrobotitega tootmisliin koostamises. Foto: Smitech
Robotid annavad tööle uue tähenduse
Kuigi automatiseerimise valdkond areneb kiiresti, seisavad nii Smitech kui ka nende kliendid silmitsi mitmete väljakutsetega. Eestis piiravad automatiseerimisprojektide tasuvust sageli ettevõtete väikesed mahud ja mitmekesine toodang. „Paljudel juhtudel on tasuvus seotud sellega, kui palju suudetakse vähendada tööjõukulu. Alles nüüd, kui keskmine palk tõuseb, hakkavad automatiseerimise lahendused rohkem ära tasuma,“ selgitas Mitendorf.
“Paljudel juhtudel on tasuvus seotud sellega, kui palju suudetakse vähendada tööjõukulu. Alles nüüd, kui keskmine palk tõuseb, hakkavad automatiseerimise lahendused rohkem ära tasuma.”
Kui küsida tulevikutrendide kohta, on Mitendorfi sõnum selge: järgmised suured sammud astutakse robotiseerimise ja tootmisprotsesside automatiseerimise vallas. Lisaks näeb ta, et tehisintellekt ja masinõpe hakkavad mängima üha olulisemat rolli nii inseneride töö lihtsustamisel kui ka projektide keerukuse vähendamisel. „Kvaliteedikontrollis kasutatav tehisintellekt suudab tuvastada automaatselt defekte, mistõttu väheneb inimtöö maht ja paraneb kvaliteet.“
Mitendorf usub, et robotite lisandumine tööstusesse ei võta inimestelt leiba, vaid annab neile võimaluse teha tähendusrikkamat ja väärtuslikumat tööd. „Keegi ei taha enam konveieri otsas istuda ja lihtsaid ülesandeid täita. Robotid vabastavad inimesed keerukamate ja huvitavamate ülesannete jaoks,“ selgitas ta.
“Keegi ei taha enam konveieri otsas istuda ja lihtsaid ülesandeid täita. Robotid vabastavad inimesed keerukamate ja huvitavamate ülesannete jaoks.”
ABB tööstusrobotid tootmisliinil, mis on koostamises. Foto: Smitech
Unistus: Eesti tipptase maailmas
Mitendorf rõhutab inseneride järelkasvu olulisust. „Eestis on keeruline leida insenere, kellel oleks pikaajaline kogemus ja võime näha tervikpilti – mehhaanikast elektrisüsteemide ja automaatikani välja. On tähtis, et ülikoolid teeksid rohkem koostööd ettevõtetega, pakuksid tudengitele praktilisi projekte ja võimalusi lahendada reaalseid probleeme,“ soovitas ta.
“On tähtis, et ülikoolid teeksid rohkem koostööd ettevõtetega, pakuksid tudengitele praktilisi projekte ja võimalusi lahendada reaalseid probleeme.”
Ta usub, et akadeemia ja tööstuse vaheline koostöö juhib teaduse ja inseneeria praktiliste rakendusteni, mis aitavad arendada ettevõtetel uusi tooteid.
Mitendorf rõhutab, et on äärmiselt keeruline luua tehnoloogiapõhist ettevõtet, kui puudub vastav haridus ja praktiline kogemus. „Just tugev inseneriharidus ja töökogemus on viinud meid tänase eduni,“ sõnas ta.
Viie kuni kümne aasta perspektiivis unistab Mitendorf rahvusvahelisest ettevõttest, mille peakorter asub Eestis. „Soovin, et tulevikus juhiks Smitech automatiseerimisprojekte üle maailma ning pakuks ettevõtetele kõrget lisandväärtust.“
Mitendorfi sõnul on igat ettevõtet raske käima lükata, kuid sihikindlusega on kõik võimalik. „Tulevik kuulub neile, kes suudavad kohaneda, õppida ja kasvada,“ ütles ta lõpetuseks. Tema ja Smitechi jaoks tundub senitehtu olevat vaid algus.
