Rahatarkus ei seisne ainult oskuses raha koguda, kasvatada ja kulutada, vaid ka võimes mõista, kui palju on piisavalt ning millal hakkab raha inimese elu juhtima. Teadmiste kõrval kujundavad meie rahakäitumist ahnus, kannatamatus, harjumused ja väärtused – seega võib kõige tähtsam rahaline tarkus olla oskus hoida raha vahendi, mitte eesmärgina.
Jan Kaus
Kolmkümmend viis aastat tagasi kogesid TalTechiga seotud inimesed Eesti iseseisvuse taastamise päevi väga erinevates paikades ja rollides. Üks nägi teletorni juurde jõudnud sõjamasinaid oma koduaknast, teine nägi tankikolonne Moskva lähistel, kolmas aga koostas Kadrioru lossiaias üleskutset riigipöörajatega mitte kaasa minna. Nende isiklike mälestuste kaudu avaneb 1991. aasta august argiste, hirmutavate ja kohati lausa sürreaalsete hetkede kogumina.
Jan Kaus meenutab Lutsu Tootsi ja Pürjeli kohvilauavestlust, et küsida: kas oskame Eestit tänagi hubaseks pidada – ja hubasust ise luua?
Augustis etendub Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu eestvõtmisel loodud ja ülikooli ajaloost inspiratsiooni ammutav suvelavastus „Nüüd õpin Mustamäel“, mille lavastab Veiko Tubin ning mille on kirja pannud tunnustatud prosaist, luuletaja ja draamakirjanik Andra Teede.
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Hea president ei peaks olema mitte üksnes riigi esindusnägu, vaid inimene, kes hoiab ühiskonnas elus ühisosa võimalust. See on peaaegu võimatu ülesanne – aga just seetõttu presidendi amet olemas ongi.
Globaalse reaalsuse-vastase raevu taustal muutub Eesti iseolemine haruldaseks luksuseks – elada ühiskonnas, kus kaksisoim pole veel poliitiline norm.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.
„TalTech Virumaa kolledži esimene veerandsada“ räägib ajaloost läbi inimeste – nende, kes on hoidnud kooli Kohtla-Järvel elus ja eestikeelsena. Buklett on tänulikkuse ja mälu dokument, mille taga aimub suurem lugu – sellest, kuidas teadmised, keeled ja tööstus kohtuvad Eesti kõige mitmekihilisemas paigas.
Kas Tallinna vanalinna autentsust kaitstes tuleks keelduda Estonia teatri juurdeehitusest või võiks muutuski olla osa pärandist?