Teaduskommunikatsiooni juht
TalTech Eesti Mereakadeemia värske magistritööst selgub Soome lahe näitel, miks tuleb laevaliikluse keskkonnamõju hindamisel vaadata ühtaegu nii laevade liikumist kui ka mereelustiku paiknemist.
Laevandus mõjutab merd mitmel viisil: laevad tekitavad laineid ja veealust müra, liigutavad madalas vees setteid ning paiskavad õhku heitmeid. „Vette võivad jõuda toitained, naftasaadused, puhastusvesi ja laevakere kattest pärit mürgised ühendid, mille keskkonnasurve avaldab lindudele, kaladele, hüljestele ja vetikakooslustele üsnagi eripalgelist mõju,“ selgitas Oskar Kontus, kes kaitses tänavu TalTechi Eesti Mereakadeemias magistritööd pealkirjaga „Quantifying the environmental effects of shipping in the Baltic Sea“.
Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) andmetel põhinev, laevaliikluse intensiivsust kirjeldav kaart näitab, et Soome lahe liiklus koondub ida-lääne suunalisele koridorile ja suuremate sadamate lähialadele. Nimetatud kaart koostatakse laevade edastatud asukoha-, suuna- ja kiirusandmete põhjal, olgugi et keskkonnariskide täpsemaks määratlemiseks sellest ei piisa.
Kontuse uurimistöö kohaselt sõltub keskkonnarisk sellest, mil määral ulatub laevaliikluse mõju tundlike merealade ja -liikideni. Töö käigus sidus Kontus laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) andmetest tuletatud liikluskaardid varasemate empiiriliste keskkonnauuringute tulemustega: „AIS-andmed näitavad kätte piirkonnad, kuhu laevaliiklus koondub, kuid ainuüksi liiklustiheduse kaardi põhjal ei saa veel keskkonnariski kirjeldada. Selleks tuleb vaadata, millised loodusväärtused laevaliikluse survega kattuvad ja kuidas need eri surveteguritele reageerivad.“
Mudel aitab näha laevaliikluse ja looduse konflikti
Töös vaadeldi kuut Soome lahe loodusväärtust ning võrreldi praeguse laevaliikluse mõju olukorraga, kus laevaliikluse intensiivsus on 20% suurem. Mudel näitas üldjoontes väikest, kuid siiski loodusväärtuste seisundit mõjutavat muutust. Uuritud näitajatest olid Kontuse sõnul laevaliikluse mõjude suhtes tundlikumad merelinnud ja põisadru, samas kui mõjud kaladele olid leebemad. Autori sõnul ei tähenda see siiski, et 20-protsendiline kasv oleks keskkonnale täiesti ohutu.
Tulemused näitasid, et kõige järjekindlamalt kahjustas mereelustikku füüsiline häiring, mille alla kuuluvad näiteks laevalained, sõukruvide põhjustatud veeliikumine ja setete üleskeerutamine. Mõju sõltub siiski asukohast: madalal rannikualal ja avamere laevateel paiknev elustik ei reageeri liiklusele ühtemoodi. „Mudeli eesmärk pole pakkuda laevanduse keskkonnamõju kohta ühtainsat numbrit. Planeerija peab nägema, milline surve ja milline loodusväärtus omavahel ruumiliselt kokku langevad,“ ütles Kontus.
Ühendatud käsitluse põhjal saab andmepõhiselt võrrelda mereruumi planeerimisega seotud valikute oodatavat keskkonnamõju. See võimaldab muuhulgas uurida, kuidas võiks riskipilt muutuda, kui laevateed nihutada, kiirust vähendada või puhtamat tehnoloogiat kasutada. Otsustaja näeb seejuures mitte ainult liikluse muutust, vaid ka seda, millist mereelustikku muutus mõjutab.
Kontus kasutas analüüsiks uuenduslikku veebitööriista PlanWise4Blue ja täiendas veebipõhist otsustustuge laevanduse kogutud andmetega. Töö järgmine etapp näeb ette tulemuste esitamist teadusartiklina. Seetõttu vajavad nii mudel kui ka selle järeldused enne praktiliste otsuste langetamist edasist teaduslikku kontrolli ja täiendamist.
„Mudeli eesmärk pole pakkuda laevanduse keskkonnamõju kohta ühtainsat numbrit. Planeerija peab nägema, milline surve ja milline loodusväärtus omavahel ruumiliselt kokku langevad.”
Oskar Kontus uuris TalTechi Eesti Mereakadeemias, kuidas hinnata laevaliikluse keskkonnamõju Läänemeres. Tema töö seob laevaliikluse andmed mere tundlike loodusväärtustega, et aidata keskkonnariske täpsemalt kaardistada. Foto: Erakogu
Jonne Kotta: töö näitab, kuidas muuta keskkonnamõju hindamine andmepõhisemaks ja vähendada sõltuvust subjektiivsetest eksperdihinnangutest
Magistritöö juhendaja, TalTech Eesti Mereakadeemia kaasatud professori Jonne Kotta sõnul sobib Soome laht igati laevaliikluse keskkonnamõju uurimiseks, sest siin käib Läänemere kõige intensiivsem laevaliiklus. Kontuse töö kõige suurem väärtus peitub Kotta hinnangul aga kasutatud metoodikas: „See näitab, kuidas mõjusid on võimalik hinnata üha enam just liiklusandmete ja teadusuuringute põhjal.“
Kotta selgituse kohaselt ühendab Kontuse töö omavahel AIS-laevaliikluse andmed, teaduskirjandusliku metaanalüüsi ja ruumilise mõjuanalüüsi. See võimaldab võtta arvesse palju suuremat ja mitmekesisemat andmestikku kui üksnes eksperdihinnangutele tuginev käsitlus. PlanWise4Blue aitab näha, millistes piirkondades kattuvad omavahel tihe laevaliiklus, sellest tulenev tugevam keskkonnasurve ning tundlikud loodusväärtused. Sellise seostatuse põhjal saab muuhulgas hinnata laevateede muutmise, kiiruse vähendamise või hooajaliste piirangute võimalikku mõju.
Kotta rõhutas, et kuigi mudel näitas 20-protsendilise liikluskasvu korral suhteliselt väikest muutust, ei tähenda see, et taoline kasv ei jätaks keskkonnale jälge. Stsenaarium suurendas liiklust ühtlaselt juba olemasolevatel laevateedel, mistõttu jäi surve ruumiline mõju üldjoontes endiseks. „Juhul kui liiklus laieneb seni vähemõjutatud või tundlikele aladele, kui hooajaline liiklusmuster muutub või kui müra, lainetuse ja heitmetega seotud surved hakkavad otseselt kasvama, võib kahjulik mõju osutuda juba märksa suuremaks.“
„Töö kõige suurem väärtus peitub kasutatud metoodikas: see näitab, kuidas mõjusid on võimalik hinnata üha enam just liiklusandmete ja teadusuuringute põhjal.“
