Robot, mis liigub seal, kus droonid hätta jäävad

Robot, mis liigub seal, kus droonid hätta jäävad. 13.03.2026. „See on nagu auto, mille külge saab panna ostukorvi või mõne muu mooduli,“ kirjeldas Ragnarok Roboticsi esindaja Lorenz Ernits lahendust kõige lihtsamas keeles. Algus Ukrainast, edasi ettevõtteks Ragnarok Roboticsi lugu ei alanud mitte ideest à la „teeme ägeda roboti“, vaid konkreetsest vajadusest. Ernitsa sõnul sai kõik alguse Peetris tegutsevast ettevõttest Terastiim, mille poole pöörduti Ukrainast palvega arendada teatud tüüpi robotit. Terastiimis projekteeriti ja pandi kokku esimene prototüüp, mis saadeti seejärel testimisele. Tagasisidet andsid nii Ukrainas lahendust katsetanud kasutajad kui ka Eesti kaitsevaldkonna spetsialistid. Saadud tagasiside põhjal hakati arendama järgmist versiooni. Projekti arenedes otsustas meeskond luua roboti ümber eraldi ettevõtte. Nii kasvas algsest tellimuspõhisest arendusest välja iduettevõte Ragnarok Robotics, mille eesmärk on arendada töökindlat mehitamata maismaasõidukit. Kuigi ettevõtte tuumikmeeskond on väike, toetab arendust laiem koostööpartnerite ja nõuandjate võrgustik. Ernitsa sõnul koosneb põhitiim praegu viiest inimesest. Projekti ümber tegutseb veel mitu partnerit ja konsultanti, kes annavad tehnilist teavet ning aitavad arendada eri komponente. Miks just maismaasõiduk? Ragnarok Roboticsi esialgne plaan oli arendada lihtne ja taskukohane puldiga juhitav robot, mida saaks kasutada erinevates olukordades. Investoritega suheldes anti tiimile aga selge signaal: konkurents on tihe ning eristumiseks on vaja enamat. „Meile öeldi üsna otse, et idee pole piisavalt unikaalne. Sellest märkusest hakkasimegi liikuma isesõitmise suunas,“ rääkis Ernits. Tema hinnangul mõjutavad droonide kasutatavust paljud tegurid: ilm, keskkond, signaalihäired ning ka risk, et droon ei jõua sihtmärgini. „Kui lendamine pole võimalik või mõistlik, on vaja maapinnal liikuvat alternatiivi, mida saab eri ülesannete jaoks ümber seadistada,“ selgitas ta. Modulaarne lahendus ja tehnilised tugevused Tudengitiimi arendatava roboti üks märgilisemaid omadusi on modulaarsus: roboti põhiplatvormile saab lisada erinevaid, konkreetsest kasutusülesandest tulnevaid mooduleid. Muuhulgas võib robotile paigaldada materjale transportiva koormamooduli või sensori- ja kaamerasüsteemi, mille abil keerulisel maastikul liikuda. Sel moel saab kohandada nii roboti võimekust kui ka maksumust. Alguses pidas meeskond modulaarsust eelkõige tugevaks müügiargumendiks, kuid arenduse käigus selgus, et selle suurim väärtus peitub hoopis tootmises. „Alguses arvasime, et modulaarsus on kliendi jaoks peamine pluss. Meile endile kaasneb sellega aga tootmise argument, sest see teeb arenduse ja tootmise lihtsamaks ning odavamaks,“ ütles Ernits. Tema sõnul seisneb üks roboti tugevusi see tehnilistes näitajates: „Oma kaalukategoorias on see kõige kiirem, kõige suurema kandevõimega ja kõige odavam robot.“ Kui maastikusõidukit juhitakse distantsilt, on side töökindlusel kriitiline tähtsus. Ernitsa sõnul pole peamine probleem tänapäeval niivõrd häkkimine, kuivõrd signaalide häirimine ja mürarikas keskkond, mis võib muuta raadioside ebastabiilseks või selle täielikult katkestada. Seetõttu kasutatakse lahendusena fiiberoptikat, mis tagab stabiilsema ja turvalisema side. Samas kaasneb sellise praktikaga ka märkimisväärne kulu. Ernitsa sõnul võib näiteks 10-kilomeetrine fiiberoptilise kaabli rull maksta ligikaudu 1000–1500 eurot. Lisaks tekitab see keskkonnaküsimusi, sest fiiber ei lagune ning konfliktipiirkondades võib see jääda pikemaks ajaks looduslikku tasakaalu mõjutama. Järgmine samm: kaamerapõhine „jälitamine“ keerulisel maastikul Arenduse järgmine fookus liigub üha enam tarkvara ja autonoomia suunas, et seda saaks kasutada keerulistes, piiratud nähtavusega keskkondades, näiteks metsas. Ernitsa sõnul on täielikku autonoomiat väga keeruline saavutada, mistõttu alustab tiim praktilisemast vaheastmest: „Õpetame roboti inimesele järgnema, nii et ta oleks nagu ratastel seljakott.“ See tähendab, et kui inimene liigub keerulisel maastikul, peab robot suutma temaga sammu pidada ka siis, kui vaateväli hetkeks kaob. Ernitsa sõnul tuleb selline lahendus ehitada üles eelkõige kaamerapõhiselt: „Sa pead seda kõike tegema ainult kaameraga. Sa ei saa kasutada näiteks lidarit või aktiivseid sensoreid, sest vastane võib tuvastada lahinguväljal igasuguse valguse, laseri või muu signaali.“ Tsiviilfookus: ehitus ja kaevandus Kuigi roboti arendus sai alguse kaitsevaldkonna vajadustest, liigub ettevõte üha enam ka tsiviilirakenduste suunas. Üheks põhjuseks on arendus- ja testimistsükli tempo: konfliktipiirkonnas tegutsevad ettevõtted saavad oluliselt kiiremini uusi lahendusi testida ja neid täiustada. „Meil on raske konkureerida ettevõtetega, kes saavad oma lahendusi kohapeal testida ja järgmise versiooni sisuliselt päevadega valmis teha,“ ütles Ernits. Seetõttu on tiim hakanud otsima rakendusvõimalusi teistes sektorites. Juba on jõutud suhelda mitme ehitusettevõttega ning kaevandussektorgi pakub huvi. Seal saaks robot transportida materjale ja töövahendeid või liikuda keerulisel maastikul ning jõuda seetõttu raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Teemat ilmestab Ernits humoorika näitega: „Ehitusel või kaevanduses on vahetevahel lihtsalt vaja midagi kohale toimetada. Kui robot suudab vedada 250 kilo, on see päris korralik kogus. Olgu siis selleks kas või kastitäis õlut.“ Tudengitiimi mentaliteet ja ettevõtjaks kasvamine Kuigi Ragnarok Roboticsist on saanud juba iduettevõte, on selle tuumik endiselt tugevalt seotud TalTechi tudengi- ja vilistlaskogukonnaga. Ernitsa sõnul on projekti arendamine nõudnud meeskonnalt palju aega ja pühendumist ning suurem osa tööst on tehtud muude kohustuste kõrvalt: „Kõik on sinna väga palju ressurssi sisse pannud. Päevad näevadki tihti välja nii, et ega peale magamise, trenni ja töötegemise väga muud polegi.“ Tema sõnul motiveerib meeskonda eelkõige soov luua midagi päriselt kasulikku. „Tahaksime luua midagi, mis aitab inimesi ja loob väärtust. Midagi, mis võib-olla muudab midagi või inspireerib kedagi,“ kirjeldas Ernits. Ragnarok Robotics on seotud ka TalTechi ettevõtlusprogrammiga Student Ventures. Ernitsa sõnul on sellest olnud kasu nii ettevõtte arengu analüüsimisel kui ka kontaktide loomisel. Ta tõstis esile programmi raames kasutatava KTH innovatsioonimudeli, mille abil saab kaardistada süsteemselt ettevõtte arendamise eri valdkondi. Eriti kasulikuks on osutunud mudeliga kaasnev analüüsitabel, sest see aitas selgelt struktureerida, millistele aspektidele peaks ettevõtte arendamisel rohkem tähelepanu pöörama. Ettevõtlusega tegelemine on mõjutanud ka Ernitsa enda tulevikuplaane. „Mina isiklikult ei taha enam kunagi üheksast viieni tööle minna. Olen unistanud terve oma elu sellest, et minust saab ettevõtja,“ ütles ta.