Trialoogi peatoimetaja
2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
Aasta lõpp on hetk, mil tasub korraks aeg maha võtta: vaadata tagasi, teha vahekokkuvõte ja küsida, mida me tegelikult tegime – ja miks see oluline oli.
2025. aasta oli Trialoogi jaoks selgelt kasvamise aasta. Mitte ainult numbrites, vaid ka ambitsioonis, mõjus ja vastutuses.
Aasta jooksul avaldas Trialoog enam kui 300 lugu, mida loeti üle 360 000 korra. Meie sisu jõudis ka Eesti suurimatesse meediaväljaannetesse – eesti-, vene- ja ingliskeelsetesse kanalitesse – kokku 30 korral, hinnangulise koguauditooriumiga ligi miljon inimest.
Eriti silmapaistvaks kujunes Trialoogi roll tehisintellekti teemade vahendamisel. TalTechiga seotud tehisintellekti-käsitluste osas oleme Eesti meedias selge liider, kogudes üle 100 meediaviite.
Kasvas ka kogukond. Trialoogi uudiskirjaga on liitunud 850 lugejat ning sotsiaalmeedias jälgib meid juba üle 1200 mõtleja ja tegija.
Lisaks sisuloomele oli 2025. aasta ka kohtumiste ja arutelude aasta. Trialoog korraldas või aitas korraldada mitmeid sündmusi, kus teadus, ettevõtlus ja avalik sektor päriselt kokku said:
Need ei olnud pelgalt üritused, vaid paigad, kus kujunes ühine keel – ja vahel ka viljakas vaidlus.
Trialoogi aasta loetumad lood peegeldasid, et meie publik ei otsinud lihtsaid vastuseid, vaid sisulist mõtestamist – ja seda väga erinevatel telgedel.
Kaido Kikkase vaade tehisaru mõjule hariduses raputas arusaamu kirjutamisoskusest, mõtlemisvõimest ja ülikooli rollist digiajastul. Indrek Seppo küsis veel teravamalt, kas maailmas, kus tehisaru muutub odavamaks kui inimlik mõistus, oskame üldse otsustada, millist tulevikku oma lastele loome.
Sama mõtestav ja tulevikku vaatav oli ka lugu Cathy-Liis Põlluveerest – TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlasest ja Eesti Inseneride Liidu aasta insenerist –, kes murrab inseneeriaga seotud stereotüüpe nii oma tausta kui ka tegutsemisviisiga.
Holger Mölder avas mitmes loos geopoliitilist reaalsust, kus ratsionaalsed reeglid asenduvad jõuloogikaga – olgu see „Mad Maxi maailm“ või innovatsiooni pidurdav kääbikumentaliteet energiapoliitikas. Samal ajal näitasid lood Saaremaa väikelaevanduse arendustest, Pärnu nutika veeliikluse süsteemist ja SafePASi eduloost, et ka ebakindlas maailmas sünnivad lahendused, mis on ühtaegu praktilised, teaduspõhised ja tulevikku vaatavad.
Lisaks tehnoloogilistele ja geopoliitilistele teemadele kõnetasid lugejaid ka lood, mis avasid laiemat maailmapilti ja ühiskondlikke pingeid. Andres Krumme arutles usu ja teaduse suhete üle, vaidlustades levinud vastanduse ning kutsudes mõtlema, kas need kaks mõttesüsteemi pole mitte teineteist täiendavad viisid maailma mõtestamiseks.
Suurt tähelepanu pälvis ka arutelu teaduse ja ettevõtluse koostööst. TalTechi vilistlane ja Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov rõhutas, et Eesti majanduse konkurentsivõime ei sõltu üksnes heast teadusest, vaid ka selle tegelikust rakendamisest. Killustatud toetussüsteem, vähene teadusmahukas ettevõtlus ja bürokraatlikud takistused muudavad koostöö keeruliseks ajal, mil vananev rahvastik ja muutuvad majandustingimused eeldavad senisest kiiremaid ja otsustavamaid samme.
Need lood ei paku lohutavaid illusioone. Need kutsuvad mõtlema – ja just see ongi Trialoogi tugevus.
Trialoog soovib olla koht, kus teadus ei ole pelgalt refereeritav uudis, vaid osa sisulisest arutelust – laiemast vaimsest liikumisest. Mitte passiivne peegel, vaid ruum, kus kujundatakse diskussioone ja mõtlemisviise.
Aasta lõpus soovime Trialoogi lugejatele, autoritele ja partneritele rahulikku meelt, uudishimulikku vaimu ja julgust küsida häid küsimusi. Sest just aruteludest sünnivad ideed, mis viivad Eestit edasi.
Kohtume uuel aastal – mõttega, rahus ja ambitsiooniga!
