Kuidas taltsutada masinat?

Kuidas taltsutada masinat?. 15.05.2025. Henrik Friman, visionäär, strateeg, kogenud juht ja Rootsi Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia liige, kes astub juuni alguses üles ka tänavusel TalTechi innovatsioonifestivalil usub, et vastus sõltub sellest, kui hästi suudame me uusi tehnoloogiaid mõista, hallata ja vastutustundlikult kasutada. Friman rõhutas, et maailmas, mida juhivad tehisintellekt, kvantarvutus ja biotehnoloogia, tuleks keskenduda mitte tehnoloogiale endale, vaid selle mõjule päriselus. „Oluline on mõista, mida võib tehnoloogia tegelikult eri valdkondades korda saata, pole mõtet lihtsalt keskenduda tehnoloogiale endale,“ selgitas ta. “Oluline on mõista, mida võib tehnoloogia tegelikult eri valdkondades korda saata, pole mõtet lihtsalt keskenduda tehnoloogiale endale.” Täiustatud tehnoloogiate kahe teraga mõõk Friman tõi välja kolm peamist tehisintellekti ja teiste arenevate tehnoloogiatega seotud riski. Esimene neist on väärinfo. Friman rõhutas, et tehisintellektisüsteemid võivad luua usaldusväärseina tunduvaid vastuseid, mis võivad olla tegelikult ekslikud. Vääriti mõistmise võimalus kasvab, kui kasutajatel puuduvad oskused andmeid kriitiliselt hinnata. Selleks et eristada täpseid vastuseid ebamäärastest või eksitavatest, on vaja valdkonda süvitsi mõista. Teine risk on konkurentsi stagnatsioon. Friman hoiatas, et kui mitu ettevõtet kasutavad samu tehisintellektisüsteeme ja pääsevad ligi samadele andmestikele, võivad nad jõuda identsete lahendusteni. Selline olukord vähendab innovatsiooni arengut. „Kui kõigil on sama tehisintellekt ja samad andmed, taandub konkurents lõpuks hinnale, mistõttu võidakse hakata tehnoloogiasse vähem investeerima,“ rõhutas ta. “Kui kõigil on sama tehisintellekt ja samad andmed, taandub konkurents lõpuks hinnale, mistõttu võidakse hakata tehnoloogiasse vähem investeerima.” Kolmest riskist kõige murettekitavam on Frimani sõnul manipulatsioon. Mida rohkem tehisintellekt areneb, seda suuremaks kasvab selle võime mõjutada käitumist, kujundada arvamusi ja muuta tajusid. Friman hoiatas, et kui vastavaid tehnoloogiaid valesti kasutada, võivad need kasutajaid eksitada või teenida kahjulikke eesmärke. Seega valitseb reaalne oht, et tehisintellekti abil mõjutatakse inimesi viisil, mis ei pruugi sobida kokku ühiskonna huvidega. Friman näitlikustas vastutustundliku tehnoloogiakasutuse olulisust oma kogemusega sõjalises väljaõppes. „Kasutasime täiustatud simulaatoreid, et treenida oma hävituslendureid, ja nad omandasid niivõrd oskuslikud tehnikad, et need ületasid rahuajal lubatud lennureegleid,“. Tehnoloogia on kahe teraga mõõk: see võib parandada inimvõimekusi, kuid soovimatute tagajärgede vältimiseks tuleb tehnoloogilisi lahendusi hoolikalt hallata. Vastutustundlik tehnoloogia: rohkem kui pelk moesõna Ettevõtetel tuleks innovatsiooni ja turvalisust hoolikalt tasakaalustada, eriti kui tegemist on tundliku teabe ja arenevate tehnoloogiatega. Friman tõi esile “topeltkasutuse” (ingl k dual use) kontseptsiooni, mis võimaldab kasutada uuendusi nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Frimani meelest peavad organisatsioonid olema sellest võimalusest teadlikud ja kehtestama asjakohased turvameetmed. Friman rõhutas, et organisatsioonid peavad määratlema selgelt oma kõige väärtuslikumad varad ja tagama nende piisava kaitse. See hõlmab teadlikkust sellistest ohtudest nagu tööstusspionaaž ja intellektuaalomandi loata kasutamine. Kui varem soositi teadusasutustes avatud koostööd, on tänapäeva turvanõuded oluliselt karmistunud. „Ülikoolid ja teised sarnased asutused olid varem peaaegu igasugusele koostööle avatud, kuid nüüd on turvameetmed märksa rangemad,“ märkis Friman. Tema hinnangul teevad paljud organisatsioonid uute tehnoloogiate juurutamisel põhimõttelise vea – nad keskenduvad kõige uuemate tööriistade hankimisele, mõistmata nende tegelikku mõju või seda, kas ja kuidas sobituvad need tööriistad organisatsiooni põhiväärtustega. Juhid lähenevad Frimani hinnangul tehnoloogiale sageli valest vaatenurgast, küsides: „Kuidas saab see uus tehnoloogia meile kasu tuua?“ Tema sõnul tuleks aga mõtlemine ümber sõnastada. Tehnoloogia tõeline väärtus ilmneb siis, kui juhid kaaluvad, kuidas haakub tehnoloogia nende äri eesmärkide, missiooni ja põhiväärtustega. Euroopa koht üleilmses tehnoloogiavõidujooksus Käsitledes Euroopa positsiooni globaalses tehnoloogialoomes, tõdes Friman, et Euroopal on märkimisväärne tehnoloogiline teadmus, kuid selle arengut pidurdavad keerulised regulatsioonid. Kuigi regulatsioonid on sageli mõeldud tagama turvalisust, võivad need samaaegselt pärssida innovatsiooni. Euroopa läheneb tehnoloogiale sageli ettevaatlikumalt kui näiteks Ameerika Ühendriigid. „USA-s on levinud võitmise mentaliteet – iga ettevõtmist alustatakse eesmärgiga teha sellest edulugu. Ebaõnnestumisi nähakse kui õppetunde ja teekonna osa. Euroopas seevastu õpetatakse juba koolis, et on normaalne ka kaotada ning edule lähenetakse samm-sammult ja läbimõeldult, mis võib olla nii tugevus kui ka piirang,“ selgitas Friman. “USA-s on levinud võitmise mentaliteet – iga ettevõtmist alustatakse eesmärgiga teha sellest edulugu. Ebaõnnestumisi nähakse kui õppetunde ja teekonna osa. Euroopas seevastu õpetatakse juba koolis, et on normaalne ka kaotada ning edule lähenetakse samm-sammult ja läbimõeldult, mis võib olla nii tugevus kui ka piirang.” Ta illustreeris seda erinevust USA-s kasutatava väljendiga „bald-headed“ (kiilaspäine), mis sümboliseerib riskivalmidust ja julgust – omadusi, mida kehastab ka Ameerika valgekotkas. Samas rõhutas Friman, et see erinevus ei tähenda, et üks lähenemine oleks teisest parem. Ta pooldas hoopis tugevat rahvusvahelist koostööd, sest usub, et piirkondadevaheline koostöö võib edendada üleilmset innovatsiooni. „Oluline on leida parim koostöökeskkond, et selle abil oma oma arengueesmärkideni jõuda,“ märkis ta. Kriitiline mõtlemine tehnoloogiaajastul Friman tõstatas mure, et tulevased põlvkonnad võivad kaotada kriitilise mõtlemise oskuse, eriti kuna tehnoloogia muutub üha selgemalt igapäevaelu lahutamatumaks osaks. Kuigi tehnoloogia pakub väärtuslikke tööriistu, ei tohiks see asendada analüüsi- ja küsimisvõime ning iseseisva mõtlemise oskusi. „Vanema põlvkonna õlgadel lasub suur vastutus nooremate suunamisel. Tuleb aidata noortel mõista süsteemide eesmärki ja kasutusviise,“ selgitas Friman. On oluline, et haridus ja ettevõtted aitaksid luua keskkonda, milles käsitletakse tehnoloogiat vahendi, mitte lõppeesmärgina, ning mille põhiväärtusteks jäävad kriitiline mõtlemine ja iseseisvus. „Kui me kaotame kontakti kriitilise mõtlemisega, kaotame tehnoloogiast midagi palju olulisemat,“ ütles Friman lõpetuseks. “Kui me kaotame kontakti kriitilise mõtlemisega, kaotame tehnoloogiast midagi palju olulisemat.”