TalTechi Tarkvarateaduse instituudi vanemlektor
Eesti vajab tehisintellekti ajastul uut arenguhüpet – ja selle võtmeisikud on TI-insenerid, kes oskavad tulevikutehnoloogiat arendada ja juhtida.
Tiigrihüpe andis eestlastele aastateks tõsise digieelise, kuid hüpe on nüüd tehtud ning tiiger meid enam kiiremini edasi ei vii. Praegu annab tehisaru hoogu neile, kes oskavad seda kasutada, kuid Eesti ettevõtted on sellest hüppest maha jäämas.
Tehisintellekti (TI) kaasaegse käsitluse alguseks loetakse 1956. aastal Dartmouthi ülikoolis toimunud suvekooli, kus osalesid paljud hilisemad TI-valdkonna tippteadlased. Juba siis arutleti, kuidas võiksid masinad mõne põlvkonna jooksul jõuda inimintelligentsi tasemele.
Ajalugu läks teisiti ning mitmel korral kaotati TI arengusse usk (nn AI-talved). Tänaseks on keelemudelite kiire areng avanud uusi põnevaid võimalusi, kuid toonud kaasa ka mure – millist tööd teevad inimesed tulevikus? Milliseid oskusi tööturg vajab?
Mida võime tuleviku kohta arvata?
Siinkirjutatu põhineb 2025. aasta alguse parimatel teadmistel ja viimastel arengutel. Kuigi tulevikku ei saa täpselt ennustada, on selge, et TI kasvava kasutuse tõttu tekib lähiaastatel suur vajadus ekspertide järele, kes oskavad süsteeme arendada, hinnata, hallata ja juhtida.
Kuigi tulevikku ei saa täpselt ennustada, on selge, et TI kasvava kasutuse tõttu tekib lähiaastatel suur vajadus ekspertide järele, kes oskavad süsteeme arendada, hinnata, hallata ja juhtida.
IT-sektor on juba aastaid olnud Eesti ekspordi lipulaev. 2023. aastal eksportis Eesti IKT-sektor 3,6 miljardi euro eest teenuseid, mis moodustas 12% kogu ekspordist. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli info ja side valdkonna keskmine brutopalk 3506 eurot – Eesti keskmisest palgast ligi 1,8 korda kõrgem.
Statistikaameti andmetel kasutas masinõpet 2023. aastal 1,6%, 2024. aastaks aga juba 3,8% ettevõtetest. Vähemalt üht TI-tehnoloogiat rakendas 2023. aastal 5,1% ning 2024. aastal 13,9% ettevõtetest. Võrdluseks: Taanis oli see näitaja 2024. aastal 27,6%, Rootsis 25,1% ja Soomes 24,4%; Euroopa Liidu keskmine oli 13,5%.
Kuigi oleme napilt üle EL-i keskmise, võiksime seada kõrgema sihi. Siiski on ebatõenäoline, et jõuame tänavu 30% piirimaile – see nõuaks mõtteviisi muutust, mille elluviimisel on keskne roll TI-inseneridel, kes mõistavad, kuidas arendada ja juhtida masinõppe ja neurovõrgu protsesse.
AI-süsteemid on teinud hiljuti läbi kvalitatiivse ja kvantitatiivse hüppe. Tulemuseks on täiesti uue tasemega tehnoloogiad, mis mõjutavad meie igapäeva- ja tööelu isegi siis, kui me ise tehisintellekti otseselt ei kasuta. Foto: Zhenyu Luo/Unsplash
Arendaja roll muutub
Arendaja amet muutub. Tehisintellekt suudab genereerida sujuvalt koodi, mida ta on varem näinud ja mida kasutatakse paljudes rakendustes. Ta oskab lahendada täpselt piiritletud ülesandeid, kui talle antakse konkreetne juhis. Tulemus on täpselt nii hea, kui selge on juhend.
Seetõttu võib öelda, et programmeerimiskeele asemel kirjutame nüüd “viipade keeles”. Kuid selleks, et tehisintellekt saaks aru, mida temalt oodatakse, peab inimene oskama probleemi struktureerida. Kuigi viibakeele õppimine võib olla lihtsam kui programmeerimine, aitab programmeerimisoskus TI-d paremini suunata.
Selleks, et tehisintellekt saaks aru, mida temalt oodatakse, peab inimene oskama probleemi struktureerida.
Keelemudelite juhendamisel tuleb samuti osata probleemi osadeks jagada ja neid tükke struktureeritult kirjeldada. Käsk „Kirjuta programm, millega saab oma tegevusi planeerida“ võib tähendada erinevatele inimestele erinevaid asju. Seetõttu ongi vaja probleem täpselt defineerida – siin pole tegu TI nõrkusega, vaid loomuliku piiriga: inimene peab suutma öelda, mida on vaja.
Tehisintellekt võimaldab arendajal väiksemaid komponente kiiremini kokku panna. Aga nende kvaliteeti peab keegi kontrollima – selleks on vaja teadmisi arendusest, testimisest ja probleemi sisust. Lisaks hõlmab tarkvaraarendus ka vajaduste kaardistamist ning tagasisidest lähtuvat pidevat täiendamist.
Tehisintellekt. Pilt: Getty Images/Unsplash
Hüpe algab koolidest
TI-inseneride kasvatamiseks tuleb rõhku panna mitmekülgsele ettevalmistusele. IT-valdkonnas tegutseda soovivad noored peavad tegema teadlikke valikuid – vaja läheb sügavaid programmeerimis- ja projektijuhtimisalaseid teadmisi, aga ka suhtlemisoskust, analüüsivõimet ja paindlikkust. Kuna valdkond areneb kiiresti, peab TI-insener olema valmis ennast pidevalt täiendama.
Ülikooliharidus peab selle muutusega kaasa tulema. On oluline anda tugev, loovust toetav tehniline baas – ainult nii saab inimene koos TI-ga oma potentsiaali realiseerida. Seetõttu avasimegi Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppekava, kus saab informaatika kõrval õppida süvendatult tehisintellekti arendamise ja juhtimise aluseid.
Tehisintellekt on murranguline tehnoloogia. Selle kiire kasutuselevõtt kõigis eluvaldkondades võib anda Eestile olulise konkurentsieelise ja viia järgmise arenguhüppeni – selleni, millest räägivad ettevõtjad, president ja haridusvisionäärid. Kui koolid ja ülikoolid annavad oma panuse, siis võib TI-kevadest saada tõeliselt kõigi hüppelaud.
Tehisintellekt on murranguline tehnoloogia. Selle kiire kasutuselevõtt kõigis eluvaldkondades võib anda Eestile olulise konkurentsieelise ja viia järgmise arenguhüppeni.
