Tuum aitab panganduse uude ajastusse

Tuum aitab panganduse uude ajastusse. 06.04.2026. Eesti finantstehnoloogia on teinud viimase kümnendi jooksul läbi muljetavaldava tõusu ning selle üks silmapaistvamaid näiteid on Tuum – ettevõte, mis aitab pankadel asendada vananenud süsteeme moodsate lahendustega. Tuuma toote- ja tehnoloogiajuht Ove Kreison räägib finantstehnoloogia muutustest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alase ehk IKT-ekspordi väljakutsetest ning pankade digitaliseerimisega seotud usaldusest. TalTechist rahvusvahelise finantstehnoloogia keskmesse Kreisoni teekond algas Tehnikaülikoolis, kus ta omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi telekommunikatsiooni erialal. Pärast ülikooli töötas ta mitmes rahvusvahelises tehnoloogia- ja finantsprojektis, sealhulgas ettevõtetes EY ja Icefire. Tema tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas finantsalgoritmide ja intressiarvutuste analüüs, masinõppel põhinevate lahenduste väljatöötamine ning suurte rahvusvaheliste pankade nõustamine. Just selline kogemuspagas lõi aluse Tuuma sünnile. Ettevõte aitab pankadel vanadest süsteemidest loobuda ja minna üle kaasaegsematele lahendustele. Seejuures ei pea kogu süsteemi korraga välja vahetama: Tuuma lahendused on modulaarsed, mis tähendab, et uuendus saab viia läbi samm-sammult, jupikaupa. Panganduse tuumsüsteemid – konto-, makse-, krediidi- ja laenuhaldus – moodustavad kogu finantssüsteemi selgroo. Kui Tuum turule tuli, olid paljude pankade süsteemid vananenud ja keerulised ning uute arenduste tegemine äärmiselt kallis. Osa konkurente oli turul olnud juba eelmise sajandi keskpaigast. See tähendas, et innovatsioon oli takerdunud: pankadel polnud julgust ega ressurssi oma tooteid ja teenuseid arendada. Teisest äärmusest võis leida küll moodsaid platvorme, kuid nende funktsionaalsus jäi õhukeseks. Tuum positsioneeris end kahe pooluse vahele ning pakkus keskmise suurusega pankadele tehnoloogiliselt modernset, kuid samal ajal võimsa ja laiahaardelise funktsionaalsusega platvormi. Turg ootab lahendust, mitte revolutsiooni Rahvusvahelisi panku pole lihtne veenda. Pangandus on riskitundlik valdkond ning iga süsteemimuutus võib mõjutada nii igapäevast äri kui ka klienditeenindust. Kreison toob välja kaks peamist põhjust, miks pangad lõpuks siiski vanad süsteemid välja vahetavad. Esiteks muutub süsteemivahetus mõne panga jaoks lihtsalt vältimatuks. Näiteks ei saanud Soome suurim pank OP veel mõni aeg tagasi väljastada internetilaene reaalajas, sest nende süsteemid töötasid ööpäevaste töötlustsüklite alusel. See tähendas aeglasemat laenuprotsessi ja pangale potentsiaalselt miljonite eurode ulatuses saamata jäänud tulu. Üleminek reaalajas toimivale süsteemile oli seetõttu paratamatu. Teiseks peab 70–80% panga IT-eelarvest üksnes olemasolevat süsteemi töös hoidma. Uusi tooteid on selle kõrval aeganõudev ja kallis arendada. Sellises olukorras saab Tuum pakkuda ühtaegu väiksema ressursikulu ja suurema tõhususega lahendusi. Kreison rõhutab, et Tuum ei müü süsteemivahetust kunagi kui „suurt revolutsiooni“. Ettevõte lähtub kliendi peamistest murekohtadest ning alustab väikeste sammudega, kasvatades usaldust järk-järgult. „Tuum ei müü süsteemivahetust kunagi kui „suurt revolutsiooni“. Ettevõte lähtub kliendi peamistest murekohtadest ning alustab väikeste sammudega, kasvatades usaldust järk-järgult.“ IKT eksport tähendab ka kultuuri eksporti Müügiprotsessis mängivad suurt rolli kultuurilised erinevused. Kreisoni sõnul ei tähenda IKT-eksport kunagi ainuüksi tehnoloogia eksporti. Sama oluline on mõista kliendi kultuuri, suhtlusviisi ja otsustusloogikat. Näiteks Suurbritannias leiab suur osa ärisuhtlusest aset töövälises ja mitteametlikus keskkonnas ning klientideni jõutakse sageli isiklike kontaktide kaudu. Sama kehtib ka Lähis-Idas, kus on kombeks enne äriasjade juurde asumist silmast silma kohtuda, vestelda ja üksteist tundma õppida. Põhjamaades avaneb vastupidine pilt: suhtlus on napp ja otsuseid võetakse vastu analüütilisemalt. Kui minna Põhjamaade stiiliga Lähis-Itta, vaadatakse seal külalisele otsa ja öeldakse: nii see äri ei käi. Eripärad ei piirdu ainult suhtluskultuuriga, vaid puudutavad ka toodete sisu ja funktsionaalsust. Esmapilgul võib tunduda, et näiteks intressi mõiste on igal pool üks ja seesama, kuigi eri kultuuriruumides mõistetakse ja tõlgendatakse seda erinevalt. Tarkvaraekspordis tuleb selliste nüanssidega arvestada. Eestilgi tuleb arvestada oma eripäraste tugevuste ja nõrkustega. Kreisoni sõnul on Eesti digiriigi kuvand eksportimisel suureks eeliseks. Skype, Bolt ja Wise avavad uksi. Samas tekitab Eesti paiknemine Vene piiri ääres mõnes piirkonnas julgeoleku- ja riskialaseid küsimusi ning kliendid võivad teha kogu Baltikumi kohta ekslikke järeldusi. Rahvusvahelisel turul tuleb seega tegeleda ühtaegu nii positiivsete kui ka negatiivsete stereotüüpidega. „Kui minna Põhjamaade stiiliga Lähis-Itta, vaadatakse seal külalisele otsa ja öeldakse: nii see äri ei käi.“ Suurkeelemudelite ulatus ja piirid Kreisoni kirjelduse kohaselt on suured keelemudelid muutnud põhjalikult seda, kuidas ettevõtted uusi turge analüüsivad ja otsuseid langetavad. Tehisarul põhinevad tööriistad võimaldavad töötada kiiresti läbi suuri andmemahtusid, koondada eri allikaid ja luua turuolukorrast ülevaateid viisil, milleks inimesel kuluks väga palju aega. Mudelite väärtus ei seisne üksnes antavates vastustes, sest mudelid aitavad modelleerida rolle ja vaatenurki ning pakkuda sedakaudu soovitusi, mis võimaldavad näha ühe probleemi erinevaid külgi. Nii muutub otsustamine järjest faktipõhisemaks: emotsioonide ja kõhutunde asemel toetutakse struktureeritud teadmistele ning kaalutletud argumentidele. Samas rõhutab Kreison, et finantssektoris ei saa tehisaru siiski piiranguteta kasutada. Tuum töötleb panganduse andmeid, täpsemalt klientide raha- ja isikuandmeid, ent ettevõte pole siiski nende andmete omanik. See tähendab, et Tuum ei saa jagada panga klientide andmeid kolmandate osapoolte mudelitele ega treenida mudeleid kliendiandmetega, isegi kui tehnoloogia seda võimaldaks. Andmekaitsereeglid on siin ranged: pangaandmete liikumise üle otsustab alati pank ise ning vastutus jääb pangale kui vastutavale töötlejale. „Finantssektoris ei saa tehisaru piiranguteta kasutada.“ Pangandus liigub nähtamatuks taristuks Kreisoni hinnangul on panganduses juba mõnda aega kujunemas välja trend, mis nihutab panku üha enam protsesside taustale. Tänapäeva kasutajat ei huvita enam niivõrd see, millises kohas pank asub või millises rakenduses see tegutseb. Oluline on hoopis finantsteenuse mugav kättesaadavus. Kui inimene sirvib mõnel netileheküljel näiteks autosid või viib läbi mõnda muud igapäevast toimingut, tahab ta saada samas keskkonnas ka krediiti või seal maksta – ilma et peaks selleks avama eraldi pangarakendust. Tarbimisharjumuste muutumine tähendab ühtlasi, et pangandus pole enam eraldiseisev tegevus, vaid sulandub loomulikul moel igapäevastesse protsessidesse. Kreison märgib, et klient ei otsi enam veebivormi, vaid soovib üha sagedamini lihtsalt sisestada tekstiväljale korralduse: „tee mulle selline asi selliste tingimustega“, ning süsteem peab ülejäänu eest ise hoolt kandma. Tehisintellekti areng võimendab muutust omalt poolt veelgi. Kreisoni sõnul ei pruugi inimene suhelda tulevikus niivõrd vana hea pangaga, kuivõrd vestelda pigem digitaalse agendiga, kes mõistab vajadusi ning viib suhtluse taustal automaatselt kokku vajalikud süsteemid ja makseteenused. Kreison näeb, et lähiaastatel võtabki keskse koha sisse agendipõhine maksete ökosüsteem: tehnoloogia, makseinfrastruktuur ja kasutaja suhtlusviis sulanduvad üheks terviklikuks kogemuseks. Pangandus ise muutub selle protsessi käigus taustsüsteemiks. „Lähiaastatel võtab keskse koha sisse agendipõhine maksete ökosüsteem: tehnoloogia, makseinfrastruktuur ja kasutaja suhtlusviis sulanduvad üheks terviklikuks kogemuseks. Pangandus ise muutub selle protsessi käigus taustsüsteemiks.“ Tehnoloogia ja usaldus Tehnoloogilise arengu taustal ei tohi Kreisoni sõnul unustada inimsuhete tähtsust. Rahvusvahelises finantstehnoloogia ekspordis ei piisa üksnes tugevast tehnoloogilisest lahendusest. Panganduses, kus võetakse pidevalt vastu riskitundlikke otsuseid ning iga muudatus puudutab nii kliente kui ka rangelt reguleeritud protsesse, kujuneb just inimestevahelisest usaldusest otsustav veenmisvahend. Selline usaldus ei sünni lubadustest, vaid klientidest, kes on valmis oma kogemust jagama ja kinnitama, et süsteem toimib vastavalt lubadustele. Kreisoni sõnul on usaldus igast esitlusest või müügiargumendist mõjusam. Kui keegi, kes on teinud läbi sama keeruka süsteemivahetuse, tunnistab ausalt, et lubatud funktsionaalsused said õigeks ajaks valmis ning võimaldasid pangal oma äri jätkata, kaaluvad ta sõnad üles ka kõige täpsema tehnilise kirjelduse. Seetõttu tasub pidada keelemudelite kiire arengu taustal meeles, et kõike ei saa automatiseerida. Kuigi rutiinsed ja tüütud ülesanded võib usaldada agentidele, ei vii see veel iseenesest edukate müügitehinguteni. Multikultuurses ja globaalses maailmas tuleb tunda teisi kultuure ja tavasid, arvestada eripäradega ning investeerida tugevasse kliendisuhtesse. Just nii on võimalik jõuda maailmaturul tippu. „Multikultuurses ja globaalses maailmas tuleb tunda teisi kultuure ja tavasid, arvestada eripäradega ning investeerida tugevasse kliendisuhtesse.“