Andmete energia kui energeetika tulevik

Andmete energia kui energeetika tulevik. 27.03.2025. Konverentsi moderaator, Arenguseire keskuse direktor Tea Danilov rõhutas oma avasõnades, et andmed ei ole veel informatsioon ning informatsioon ei ole veel teadmine. Andmete tõhusal kasutamisel ja analüüsil on tulevikku vaatavas energiasektoris võtmeline tähtsus. Energeetika areng vajab andmepõhiseid otsuseid Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga tõi oma avasõnades välja, et Eesti inimesed usaldavad andmeanalüütikat ning energeetikasektor vajab lahendusi, mis toetavad objektiivseid otsuseid. Tema sõnul ei ole sektoris üht ja ainsat tõde – erinevatel ekspertidel on erinevad nägemused ning analüütilised mudelid. Uiga märkis, et Eesti energiasüsteemi tuleks ilmtingimata moderniseerida — oluline samm selles suunas astuti siis, kui Baltikum sünkroniseeriti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. “See oli ajalooline sündmus, kuid töö pole kaugeltki lõppenud. Vaja on uusi juhitavaid võimsusi ja võrgu tugevdusi,” ütles Uiga. TalTechi rektor Tiit Land võrdles energeetikat organismi vereringega ning rõhutas, et energiavoo efektiivne juhtimine on kriitilise tähtsusega. Samuti toonitas ta vajadust teha tihedamat koostööd Eesti ettevõtete ja tööstusega, et teaduspõhised lahendused jõuaksid kiiremini praktikasse. “Me ei räägi enam lihtsalt kliimaneutraalsusest kui eesmärgist, vaid keskendume nutikatele lahendustele, mis aitavad sinna jõuda,” sõnas Land. Triljoniturgude ajastu ja tehisintellekti mõju energeetikale Konverentsi inspiratsioonikõne pidas TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor ja suurandmete ekspert Innar Liiv, kes rõhutas, kuivõrd oluline on energeetikasektorile triljoniturgude teke. Ta kutsus energeetikuid üles suurelt mõtlema: “Kui tahate hakata tegelema triljoniturgudega, tuleb suhelda tehnikaülikooliga.” Liivi sõnul muudab tehisintellekt kiiresti majandust ja energeetikat. Värsked uuringud näitavad, et tehisintellekt võib lühikese ajaga mitmekordistada tööjõu efektiivsust ning mõjutada märkimisväärselt globaalseid majandusarve. “SoftBanki asutaja hinnangul võib AI asendada 5-10% ülemaailmsest SKT-st, mis tähendab triljonitesse ulatuvaid investeeringuid.” Tema ettekandes toodi esile AI-põhise andmetöötluse ja energiamahukuse vaheline seos: “Kui investeeritakse triljon ja 40% sellest kulub energiale, siis peaksime kaaluma, kuidas suunata see raha meie energeetikasektorisse.” Andmeanalüütika roll energeetika arengus Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi tunnustas TalTechi algatust luua tulevikuenergeetika tippkeskus ning rõhutas andmete olulisust sektori arengus. Tema sõnul on andmete kogumine Eestis hästi korraldatud, kuid neid saaks palju tõhusamalt kasutada. Kuhi tõstatas küsimuse, mil viisil andmeid korrastada ja kuidas neid paremini kasutama õppida. “Meil on palju andmeid, kuid me ei oska neid veel piisavalt hästi omavahel siduda, et teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid,” nentis ta. Lisaks andmete kvaliteedile tõi Kuhi esile ka “andmehirmu” – regulatsioonidest tingitud takistused ning andmete jagamisel ja kasutamisel tekkiva ettevaatlikkuse. Tema sõnul pole see probleem ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas. Eesti Energia rakendab andmeanalüütikat mitmes valdkonnas, sealhulgas: klientide paremas mõistmises – andmeanalüüsi ja klasterdamise abil suudetakse mõista paremini tarbimisharjumusi ja pakkuda personaalsemaid lahendusi; energiatarbimise optimeerimises – taotluseks juhtida tõhusamalt üksikmajapidamiste ja äriklientide energiakasutust; tarbimise nihutamises – see annab võimaluse suunata tarbimist vastavalt turu nõudlusele ning tulevikus ka erinevate turgude lõikes; elektrivõrgu halduses ja vigade tuvastamises – andmeanalüütika aitab planeerida hooldustöid ja parandada võrgu efektiivsust; energiakaubanduses ja masinõppes – Eesti Energia kasutab eri turgudel optimeerimislahendusi, sealhulgas automatiseeritud kauplemissüsteemi. Andmepõhised lahendused nutika tarbija teenistuses TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Tarmo Korõtko keskendus oma ettekandes väikese energeetika ja nutikate tarbijate rollile kaasaegses elektrisüsteemis. Korõtko sõnul on elektrisüsteem arenenud tsentraalsest juhtiva tootmise süsteemist keerukaks mitmetasandiliseks võrgustikuks, mille lõppkasutajal on üha suurem roll. Nutikad tarbijad saavad juhtida oma energiatarbimist ja kasutada erinevaid hajutatud energialahendusi, nagu salvestussüsteemid ja inverterpõhised koormused. Tema sõnul on uute võimaluste kõrval ka väljakutseid. Peamised probleemid tekivad näiteks siis, kui rakendatakse üht riistvara erinevates süsteemides, paigaldatakse ja kasutatakse energiaseadmeid ilma selgete vastutuspiirideta ning minnakse üle uutele lahendustele, mis tunduvad just eriti traditsioonilistele elektripaigaldajatele keerulised. Korõtko pakkus välja lahendusena ühtse integreeritud seadme, mis suudaks hallata arvestitaguseid süsteeme ning pakkuda tarkvarapõhiseid liidestusi erinevatele teenusepakkujatele. TalTechi teadlased on arendanud välja tarkvaraplatvormi DSxOS, mis võimaldab selliseid lahendusi tarkvaraliselt hallata ja pilvega integreerida. “Kui me loome nutikaid tehnoloogiaid, aga keegi neid ei paigalda, siis sedasi me probleemi ei lahenda,” rõhutas Korõtko. Seetõttu on oluline teha koostööd nii energiateenuse pakkujate, paigaldajate kui ka varaomanikega, et töötada välja praktilised ja rakendatavad lahendused. Tehisintellekt ennetavas hoolduses TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi tenuuriprofessor Argo Rosin tutvustas ennetava hooldusega seotud diagnostikalahendusi. Tema sõnul võivad targad diagnostikalahendused vähendada hoolduskulusid vähemalt 20% ulatuses, parandada tööstusseadmete jälgitavust ja suurendada ressursitõhusust. Rosin selgitas, mil moel aitavad tehisintellektil põhinevad analüüsimeetodid prognoosida rikete esinemist ning vähendada sedasi tööseisakuid ja miljonitesse ulatuvaid kahjusid. Näiteks elektrijaamade metallist lõõtsataolisi kompensaatoreid vahetatakse sageli välja liiga vara, nende tegelik eluiga on enamasti kolmandiku võrra pikem. AI abil saaksi kompensaatorite seisukorda täpsemalt jälgida ja nende hooldust paremini ajastada. GridRaveni tehnoloogia suurendab elektrivõrkude efektiivsust ilma uusi liine ehitamata TalTechi teadlane ja GridRaveni kaasasutaja Henri Manninen tutvustas konverentsil digilahendust, mis võimaldab ilma uusi liine ehitamata suurendada olemasolevate elektriliinide läbilaskevõimet kuni kolmandiku võrra. Manninen selgitas, et maailma elektritarbimine kasvab kiiresti, eriti AI ja digitehnoloogiate leviku tõttu, kuid uute elektriliinide rajamine nõuab aega ja tekitab sageli vastuseisu. GridRaven on asunud probleemi lahendama ja olemasolevate liinide jahutustingimusi optimeerima, mis võimaldab kanda liinidelt üle rohkem energiat. Elektriliinide juhtmetemperatuuri mõjutavad mitmed tegurid: voolutihedus, päikese intensiivsus, õhutemperatuur ja eelkõige tuule jahutav mõju. Tavapärased prognoosimudelid ei arvesta piisavalt lokaalseid ilmastikuolusid, mistõttu on süsteemi koormus sageli liiga madal. GridRaven kasutab ajaloolisi ilmaprognoose, topograafilisi andmeid ning 30 000 ilmajaama informatsiooni, et treenida tehisintellektil põhinevaid närvivõrke, mis suudavad tuulekiirust ja jahutustingimusi täpsemalt ennustada. Tänu sellele innovatsioonile on võimalik kasutada elektrivõrke efektiivsemalt, suurendada energialäbilaskevõimet ning vähendada vajadust kallite ja keeruliste infrastruktuuriliste muudatuste järele. Manninen rõhutas, et GridRaveni prognoosid on väga täpsed, sest need tagavad vähemalt 97,5% kindlusega, et elektriliinide töö on optimeeritud vastavalt tegelikele ilmastikutingimustele. Hoonete energiatõhususe andmepõhine hindamine TalTechi FinEst targa linna tippkeskuse vanemteadur Kalle Kuusk rääkis konverentsil hoonete energiatõhususe hindamise probleemidest ja digitaliseerimise võimalustest. Tema sõnul seab uus energiatõhususe direktiiv ette, et alustada tuleb kõige kehvematest hoonetest, kuid Eestis on ligikaudu 200 000 hoonet, mille seisukorrast ja energiakasutusest puudub piisav ülevaade. “Käsitsi ei ole võimalik neid hooneid hinnata, kuigi erinevates andmebaasides on tegelikult olemas näiteks väliskliima, hoonete ja energiatootjate tunnipõhised andmed,” ütles Kuusk. TalTechi teadlased on algatanud ülikooli linnakut ja Tartu linna hooneid kaasava pilootprojekti, mis võimaldab hinnata automaatselt energiakasutust, börsihindu ja süsinikujalajälge ning võrrelda sarnaste hoonete vahelisi tulemusi. Kuuse sõnul on kõige raskem saada kätte energiaandmeid. “Väikeses pilootprojektis saime hooneomanikelt loa andmeid kasutada, kuid suuremas plaanis säilib küsimus, kas ja kuidas saame andmeid ilma omanike nõusolekuta kasutada,” märkis ta. Tehisintellekt aitab hooneid energiatõhusamalt juhtida R8 Technologies Virtual Power Plant ärisuuna juht Kalle Kukk rõhutas, et andmete kättesaadavus on üleeuroopaliselt suur probleem, mis pärsib innovatsiooni ja uute tehnoloogiate rakendamist. “Kui pead andmeteni jõudmiseks tohutult vaeva nägema, tapab see igasuguse huvi ja arengu,” nentis Kukk. R8 Technologies haldab 250 hoonet, millest umbes pooled asuvad Eestis, hoonepinna pindala on ühtekokku 4 miljonit ruutmeetrit. Ettevõtte tehisintellekt Jenny analüüsib erinevaid andmeid – hoone kasutatavust, rentnike eelistusi, välistemperatuuri, energiahindu ja võrgu vajadusi –, et optimeerida hoonete HVAC-süsteeme (küte, jahutus, ventilatsioon). “Meie fookus on kommertshoonetel, mis moodustavad olulise osa energiatarbimisest. HVAC-süsteemid moodustavad hoonete energiatarbimisest kuni 40%,” selgitas Kukk. Kukk rõhutas, et andmete kogumine ja töötlemine on ulatuslik protsess. “Meil on umbes 300 000 mõõdetavat punkti, kust kogume andmeid iga 15 minuti järel – see teeb 1,2 miljonit näitu tunnis. Lisaks integreerime ilmaandmeid, turuinfot ja võrguandmeid, et pakkuda kõige optimaalsemaid lahendusi.” Renoveerimislaine ja andmepõhine otsustamine TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi tenuuriprofessor Targo Kalamees tutvustas konverentsil tööriista, mis hindab hoonete renoveerimise strateegiat, ning selle tööriista piirkondlikku mõju. Eestis on vaja lähiajal renoveerida ligikaudu 14 000 korterelamut ja 100 000 üksikelamut, mis on peamiselt ehitatud pärast Teist maailmasõda. Samaaegselt tuleb pikendada hoonete kasutusiga ja tõsta nende energiatõhusust, ning pakkuda seeläbi hooneomanikele tõhusamaid lahendusi. Renoveerimisprotsessi toetamiseks on loodud tööriist, mis koondab andmeid maa-ameti, ehitusregistri ja renoveerimisstrateegiate kohta ning pakub analüüsitud tulemuste põhjal kinnisvaraportfellidele ja piirkondadele optimaalseid lahendusi. Tartus on lükatud renoveerimine käima rahvusvahelise uurimisprojektiga Mõisavahe korterelamute piirkonnas, kus elab umbes 5000 inimest. Pilootprojektis kogutud andmete põhjal saab hinnata hoonete energiatarbimist ning soovitada sobivaid renoveerimisstrateegiaid. Plussenergiaga piirkondi on keeruline luua, kuna see eeldab, et hoonetega integreeritaks täiendavad energiaallikad (näiteks päikesepaneelid). Samuti tuleb arvestada elektrivõrgu võimekusega, et renoveeritud hooned saaksid kohapeal toodetud energiat efektiivselt kasutada. Statistikaameti roll ja väljakutsed energiasektori andmetega Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk selgitas, et amet kogub ja analüüsib andmeid tellimuspõhiselt, sest nende töö tugineb riikliku statistika seadusele. Energiasektori andmed kuuluvad peamiselt majanduse ja sotsiaalelu valdkonda ning need kogutakse kolmest allikast: uuringutest ja küsitlustest, administratiivandmetest ning kasvavas mahus ka eraandmetest. Paabusk tõi välja, et statistikaamet vähendab küsitlustele tuginevat andmekogumist ning suunab fookuse muudele allikatele, eelkõige administratiivsetele andmetele, mida kogutakse rohkem kui viiesajast allikast. Samas on keeruline andmeid standardiseerida ja tagada nende kvaliteeti. Andmete kasutusväljundid on mitmekesised: lisaks rahvusvahelistele organisatsioonidele (Eurostat, rahvusvaheline energiaagentuur) on andmetest kasu ka sisekasutajatele, kes vajavad infot SKP, tootmishindade ja energiabilansi kohta. Statistikaamet otsib viise, kuidas energiaandmeid paremini kasutada ja ettevõtete halduskoormust kergendada. Kui oleks võimalik vähendada konfidentsiaalsusnõudeid ja laiendada juurdepääsu eraandmetele, muudaksid need meetmed statistika täpsemaks. Andmemajanduse areng ja Euroopa andmeruumid Justiits- ja digiministeeriumi tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp tutvustas Eesti riikliku andmemajanduse strateegilisi suundi. Ta rõhutas, et andmemajandus on majandusharu, mis põhineb andmete jagamisel ja kasutamisel ning loob sel viisil nii rahalist, innovatiivset kui ka ühiskondlikku kasu. Andmemajanduse arendamiseks tehakse koostööd mitme institutsiooniga, sh TalTechi, kliimaministeeriumi ja statistikaametiga, et hakata andmemajanduse kasutusjuhtumeid järele proovima ja töötada välja riiklik andmemajanduse ökosüsteem. Euroopa tasandil soovitakse ennekõike luua andmeruumid, mis tagaksid turvalise ja usaldusväärse andmevahetuse. Sepp selgitas, et Euroopa komisjon toetab kuut energiasektori andmeruumi puudutavat algatust, mis käsitlevad energiaandmete jagamist ja analüütikat. Siiski on veel lahtisi küsimusi: millised on andmeruumi ärikasutusjuhud, milline on osalejate motivatsioon ja millist rolli peaksid täitma riik, erasektor ja teadusasutused. Liidrite visioonipaneel: kuidas panna energia elama? Konverentsil toimunud liidrite visioonipaneel keskendus sellele, kuidas energeetikat andmepõhiselt juhtida ja muuta see konkurentsieeliseks. Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga tõdes, et kuigi analüütilised mudelid on Eestis heal tasemel, puudub võimekus kiiresti muutuvaid energiaettevõtluse ja -poliitika eeldusi operatiivselt arvesse võtta. “Meil pole eraldi analüüsimaja, kõik uuringud ja prognoosid tuleb tellida hankemenetluse kaudu, mis tähendab, et kiireid otsuseid on keeruline langetada,” nentis Uiga. Ta rõhutas, et Eesti vajab kohalikke tootmisvõimsusi, nii juhitavat energiat kui ka päikese- ja tuuleenergiat koos salvestuslahendustega, et hoida energiahindu madalal ja vähendada sõltuvust importenergiast. Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko tõdes, et energiasektori konkurentsieelis sõltub nutikast andmeanalüüsist. “Oleme arendanud energiakaubanduse algoritme, kuid terviklik tootmise ja tarbimise sidumine on veel kaugel. Kes selle esimesena ära lahendab, saavutab konkurentsieelise,” selgitas ta. Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots keskendus kaugkütte süsteemide tulevikule ja digitaliseerimise võimalustele. “Küte ja jahutus moodustavad umbes 50% maailma energiatarbimisest ning kaugküttesüsteemid võimaldavad ära kasutada heitsoojust ja taastuvenergiat. Digitaalne kaksik võimaldab paremini planeerida investeeringuid ja optimeerida süsteemi tööd,” selgitas Külaots. Tema sõnul on Gren rakendanud digitaalse kaksiku lahendusi Leedu suurtes jaamades, mis võimaldab näiteks optimeerida keemiakulusid ja tõhustada ennetavat hooldust. Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp rõhutas, et energiatarbimisandmete parem kasutamine võimaldaks pakkuda uusi teenuseid ja tõhusamat võrguhaldust. “Estfeed, mis algselt loodi elektri ja gaasi arvelduste tarbeks, on arenenud andmevahetusplatvormiks, mille kaudu saame pakkuda ülevaadet tarbimisandmetest ja luua paremaid energiateenuseid,” ütles Sapp. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg tõi välja, et tuleviku energiasüsteemid on oluliselt keerukamad ning nende haldamiseks on vaja tehisintellekti ja masinõppe lahendusi. “Kui vanasti juhiti elektrisüsteemi lineaarselt ja arusaadavalt, siis täna on see palju dünaamilisem ning vajab uusi tehnoloogiaid, et teha tarku otsuseid ja optimeerida süsteemi tööd,” sõnas Landsberg. “Energiasüsteemi planeerimine peab arvestama tulevikutrende, mitte lähtuma mineviku teadmistest.” Paneelis osalejad tõdesid, et energiapoliitika kujundamisel ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel on kõige tähtsamal kohal andmete kättesaadavus, kvaliteet ja oskuslik kasutamine. Samuti on oluline teadlaste, ettevõtete ja poliitikakujundajate vaheline koostöö, et andmepõhised lahendused jõuaksid kiiremini praktikasse. “Kõik mudelid on valed, kuid mõned on kasulikud – ja kasulike mudelite loomine nõuab pidevat arengut ning andmete täpsust,” võttis Landsberg arutelu kokku. Erakondade esindajad: varustuskindlus, energiakulud ja andmete usaldusväärsus Riigikogu erakondade visioonipaneelis arutlesid poliitikud, kuidas hakkavad energiasektori tulevik ja andmete roll mõjutama otsuseid. Peamisteks teemadeks olid varustuskindlus, energiakulude määramine, andmete usaldusväärsus ning vajadus paremate analüüsivahendite järele. Panelistid tõid välja, et kuigi energiaalaseid andmeid on palju, on nende kvaliteet ja objektiivsus tihti küsitaval tasemel. Reformierakonna esindaja Mario Kadastik rõhutas, et otsuste tegemiseks on vaja tervikpilti, mille puhul oleks läbipaistvalt arvestatud kõikide kulukomponentidega – keskkonnamõjuga, utiliseerimiskuludega ja võrguarenduse investeeringutega. Samas nentis ta, et sageli võivad andmetes tehtud eeldused olla kallutatud. Sotsiaaldemokraat Anti Allas ja Eesti 200 esindaja Tarmo Tamm rõhutasid samuti vajadust usaldusväärsete ja operatiivsete andmete järele. “Meil pole isegi piisavalt toorandmeid,” märkis Allas, lisades, et riik ja ülikoolid peaksid tegema andmete paremaks töötlemiseks rohkem koostööd. Tamm lisas, et andmeid võib pidada uueks naftaks, kuid nende kasutamine on keeruline, sest sageli kuuluvad need erasektorile ja pole vabalt kättesaadavad. EKRE esindaja Rain Epler tõi esile, et andmete tõlgendamine on tihti poliitiliselt kallutatud. “Infopuuduses me ei vaevle, pigem selles, kuidas infot esitatakse ja kuidas sellesse süvenetakse,” märkis ta. Arutelu käigus leiti, et energeetika tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas andmeid kogutakse ja kasutatakse. Aivar Kokk Isamaast rõhutas, et Eesti peaks maksimaalselt ära kasutama oma loodusvarasid ja tootma võimalikult palju elektrit kohapeal. Samas nentis ta, et poliitilised otsused ei ole andmepõhise lähenemisega alati kooskõlas. Kadastik leidis, et Eestis tuleks luua sõltumatu andmetöötlusmudel, mille abil saaks mängida läbi erinevaid stsenaariume ja võtta vastu teaduspõhiseid otsuseid. Ta tõi esile tegelikkuse ja retoorika vahelise paradoksi: “Me tahame väita, et oleme suur digiriik, kuid komisjoni istungil esitatakse 2022. aasta andmeid.” Lahendustena pakkusid poliitikud välja mitmeid võimalusi, kuidas energiandmeid paremini kasutada. Anti Allas ja Aivar Kokk leidsid, et riigil võiks olla järjepideva ja kvaliteetse andmeanalüüsi  tagamiseks pikaajaline koostööleping usaldusväärse ülikooliga, näiteks TalTechiga. “Kui iga kord tehakse uus riigihange, otsitakse uut partnerit ja uut mudelit, siis kaotame väärtuslikku aega,” märkis Kadastik. Verivärske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes esines konverentsil üllatuskülalisena, rõhutas, et andmete kasutamine peab tooma praktilist kasu nii ettevõtjatele kui ka teadlastele. “Õige suund on see, kui reaalajamajanduse põhimõtted aitavad vähendada bürokraatiat ja ettevõtete kulusid,” lisas ta. Paneelis osalenud poliitikud jõudsid üksmeelele, et kvaliteetsed ja ajakohased andmed on energiaotsuste tegemisel hädavajalikud. Samas on vaja süsteemseid lahendusi, mis võimaldaksid andmeid paremini koguda, töödelda ja kasutada. Andmepõhine energeetika vajab nii poliitilist tahet kui ka ülikoolide, ettevõtjate ja riigi vahelist koostööd. “Lõppkokkuvõttes pole küsimus ainult andmetes, vaid selles, kuidas me neid kasutame ja kas need aitavad elu paremaks muuta,” võttis minister Sutt arutelu kokku. Einari Kiseli kokkuvõte: andmed kui Eesti energiatuleviku võti TalTechi tulevikuenergeetika fookustippkeskuse arendusjuht Einari Kisel võttis konverentsi lõpus kokku peamised mõtted ning rõhutas, et andmete rohkus ei tähenda automaatselt teadmisi ega konkurentsieelist –ennekõike tuleb osata neid andmeid siduda, analüüsida ja otsustamisel kasutada. Eesti energeetikasektor toodab igal aastal üle triljoni andmepunkti, vähemalt poolega sellest tohutust infost võiks luua praktilist kasu. Samas takistab edasiminekut analüüsi paralüüs ja andmehirm – osatakse küll andmeid koguda, kuid puudub julgus neid süvitsi analüüsida ning strateegiliselt rakendada. Kisel tõi esile vajaduse ühtse andmeruumi järele, mis võimaldaks modelleerida ja jutustada energeetika tulevikulugusid. Konverentsil arutleti ka selle üle, kas TalTech võiks võtta endale rolli usaldusväärse andmestiku haldajana, pakkudes mudelitel põhinevaid lahendusi poliitikakujundajatele ja ettevõtetele. Keskne küsimus jääb: kuidas muuta Eesti energeetikaandmed maailmaturul konkurentsieeliseks? Esimesed tehnilised lahendused on juba olemas ja ülikoolis testitud – nüüd tuleb rakendada neid suuremas mastaabis.