Katriito tegevjuht ja kutsega psühholoog-nõustaja
Katriito tegevjuht ja kutsega psühholoog-nõustaja Anna Helena Ursula Malkovskaja arutleb, miks töötajate vaimne tervis on ettevõtte edu võtmetegur. Ta selgitab, kuidas läbipõlemine ei ole ainult isiklik, vaid ka organisatsiooniline probleem, mis mõjutab otseselt ettevõtte tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
Kas kujutaksime ette ettevõtet, mille masinad töötavad ilma hoolduse ja parandamiseta, kuni nad lõplikult rikki lähevad? Ilmselt mitte. Ometi kogevad paljud töötajad just rikkiminekut – nad töötavad kas üle või alla oma võimete, kuni enam ei jaksa, kuni nad on läbipõlenud. Alles seejärel tekivad küsimused: miks tootlikkus langeb, miks inimesed lahkuvad, miks kollektiiv leiab end aina tihedamini konfliktidest ja miks meie inimestel on järjest rohkem vaimse tervise probleeme.
Võib ju tunduda, et see on töötaja isiklik mure. “Kui sa ei jaksa, siis puhka rohkem, tee trenni, mine terapeudi juurde või otsi endale midagi lihtsamat,” mõtlevad paljud, jättes inimese üksi ning lõigates end lahendustest välja. Tegemist ei ole aga ainult indiviidi isikliku probleemiga. Läbipõlemine ja vaimse tervise hädad on ka organisatsioonilised probleemid, mis mõjutavad otseselt ettevõtete tulemuslikkust.
Läbipõlemine ja vaimse tervise hädad on ka organisatsioonilised probleemid, mis mõjutavad otseselt ettevõtete tulemuslikkust.
Inimeste vaimse tervise probleeme ei saa eirata juba puhtalt majanduslikust vaatenurgast. Vaimse tervise probleeme (sealjuures just depressioon) peetakse juba täna üheks suurimaks töövõime kaotuse põhjustajaks.
Uuringud näitavad, et stressis ja läbipõlenud töötajad on vähem produktiivsed, teevad rohkem vigu ja võtavad rohkem haiguspäevi. Vaimse tervise probleemidest tingitud töölt puudumine ja madal töövõime läheb Euroopa ettevõtetele maksma miljardeid eurosid aastas, seevastu toob iga euro, mis investeeritakse töötajate vaimse tervise toetamisse, tagasi kuni 9 eurot, seda just kõrgema produktiivsuse ja madalamate tervisekulude kaudu.
Suurem pühendumus ja madalam voolavus
Kujutagem ette kahte töökohta. Ühes on toetav juht, realistlik töökoormus ja vaimse tervise teemadest räägitakse avameelselt. Teises on kõrged nõudmised, pidev ajasurve ja puudub igasugune mõistmine isiklike väljakutsete suhtes. Millisesse ettevõttesse jääksid töötajad kauem? Vastus on ilmne.
Me tahame inimestena psühholoogilist turvatunnet – tunnet, et meid mõistetakse ja meie eesmärke toetatakse. Selle tundeta ei ole inimesed meiega lõpuni kaasas ning soovivad suurema tõenäosusega töökohta vahetada. Kui aga inimesed lahkuvad, tähendab see ettevõttele uusi värbamiskulusid, uute inimeste pikka sisseelamisperioodi ja kadunud kogemusi.
Tänapäeva töötajad valivad tööandjat varasemast palju hoolikamalt. Ettevõttel, millel on maine kui “lihtsalt järgmisel kohal, kus inimesi viimase piirini pigistatakse”, ei ole lootust parimaid talente ligi meelitada. Organisatsioonid, mis investeerivad töötajate heaolusse, muutuvad ihaldusväärsemaks ja omandavad konkurentsieelise, eriti nüüd, mil vaimsesse tervisesse panustamist hinnatakse kõrgemalt kui kunagi varem.
Kui inimesed on kurnatud, siis ei mõtle nad loovalt. Kurnatud aju tegeleb ellujäämisega, mitte uue leiutamisega. Kui aga töökeskkond on toetav ja stress kontrolli all, on inimesed valmis panustama rohkem ning tulema välja värskete ja julgete lahendustega.
Kui inimesed on kurnatud, siis ei mõtle nad loovalt. Kurnatud aju tegeleb ellujäämisega, mitte uue leiutamisega. Kui aga töökeskkond on toetav ja stress kontrolli all, on inimesed valmis panustama rohkem ning tulema välja värskete ja julgete lahendustega.
Tööandja vastutab selle eest, et tema inimesed töötaksid keskkonnas, mis neid toetaks ja kus inimesed tunneksid, et nende ressursid on õigesti kasutatud. Sest olgem ausad – me võime lõpmatuseni rääkida vaimse tervise olulisusest, kuid kui ettevõttes esinevad psühholoogilised ja kommunikatiivsed probleemid jäävad lahendamata, ei ole positiivsetest sõnadest kasu.
Katriito tegevjuht ja kutsega psühholoog-nõustaja Anna Helena Ursula Malkovskaja selgitab, et kui inimesed on kurnatud, siis ei mõtle nad loovalt. Kurnatud aju tegeleb ellujäämisega, mitte uue leiutamisega. Foto: Unsplash
Millele tööandjana mõelda?
Tark tööandja tegutseb proaktiivselt, et ennetada probleeme enne, kui need tekivad, ning reaktiivselt, et pakkuda tuge, kui keegi juba abi vajab.
Proaktiivne ennetus tähendab süsteemseid samme, mis vastavad psühho-sotsiaalsete riskide hindamisel ilmnenud ohuteguritele: realistlik töökoormus, selged ootused ja rollid, paindlikud töövormid ja juhid, kes oskavad stressisignaale märgata ja maandada, mitte hullemaks ajada.
Organisatsioonid, mis panustavad teadlikult kindlatesse tegevustesse, s.t mis loovad usalduslikke suhteid, küsivad ja annavad regulaarset tagasisidet, hindavad töökeskkonda ja -korraldust ning parandavad nii juhtide kui kogu kollektiivi suhtlemisoskusi, loovad keskkonna, kus probleemid ei eskaleeru.
Reaktiivne toetus tähendab aga seda, et kui töötajal juba on raskusi, ei eelda tööandja, et ta “saab ise hakkama”. Inimesele võiks läheneda individuaalselt – näiteks pakkuda ajutiselt väiksemat töökoormust, paindlikumat tööaega või ligipääsu professionaalsele abile.
Võimalus pöörduda oma vaimse tervise muredega professionaalse abi poole töötab nii reaktiivse meetmena kui ka proaktiivse ennetusena – see annab töötajale kindlustunde, et kui ta tunneb vajadust abi järele, on tal võimalik seda saada. Oluline on, et töötajad teaksid: nende mured ei tähenda karjäärivõimaluste vähenemist või kadumist, vaid et organisatsioon on probleemide korral valmis leidma lahendusi, mis toetavad nii inimest kui ka ettevõtet tervikuna.
Millele töötajana mõelda
Mida paremini me ennast teame ja oma piire paika seada oskame, seda parem meile. Oluline on enda eest hoolitseda: füüsiliselt liikuda, tervislikult toituda, töös pause teha – puhata ja endale olulisi suhteid hoida.
Tähtis on mitte jääda üksi, tähtis on otsida mure korral tuge. Võimalusel tasub oma juhiga ausalt ennast puudutavast murest rääkida – ehk leiab midagi töökorraldusest, mida saab lihtsa vaevaga muuta. Üks on selge: kui me oma vajadusi ei väljenda, ei tea tööandja kohe kindlasti, mida muuta.
Kui töötajatest hoolitakse ainult seni, kuni nad on produktiivsed, ei ole tegu hoolimisega, vaid ärilise küünilisusega. Hoolimine tähendab teadlikke otsuseid ja investeeringuid, mis loovad tervema, õnnelikuma ja edukama organisatsiooni – nii inimlikus kui ka ärilises mõttes on see ainus mõistlik tee.
Küsimus pole selles, kas tööandja peaks vaimse tervise teemadega tegelema. Küsimus on selles, kas ta suudab endale lubada, et ta seda ei tee.
Küsimus pole selles, kas tööandja peaks vaimse tervise teemadega tegelema. Küsimus on selles, kas ta suudab endale lubada, et ta seda ei tee.
