Teaduse ja ettevõtluse koostöö – kas pelk paber?

Teaduse ja ettevõtluse koostöö – kas pelk paber?. 25.03.2025. Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub teaduse ja ettevõtluse koostööst, kuid kas praegune süsteem toetab seda piisavalt? Danilov tõdeb, et kuigi olukord paraneb, on teadus- ja arendustegevusse panustavaid ettevõtteid Eestis endiselt vähe. Innovatsioonitoetused on killustatud, bürokraatia keerukas ning teadusmahukate ärimudelite areng aeglane. Samal ajal sunnivad vananev rahvastik, automatiseeruv tööjõud ja Euroopa majandussuundumused kiiremini kohanema. Kas suudame integreerida teaduse ja innovatsiooni majanduse loomulikuks osaks? Danilovi meelest on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö hädavajalik, kuid Eestis kipub see sageli olema liiga jäik ja projektipõhine. „Klassikaline mudel, mille puhul tellib ettevõte ülikoolilt teadus- ja arendustegevust, on liiga limiteeritud. Üha enam uuendusmeelseid ettevõtted vajab teadusasutustelt pigem tipptasemel oskusteavet ja häid inimesi, mitte niivõrd arendustöö läbiviimist,“ selgitas ta. “Klassikaline mudel, mille puhul tellib ettevõte ülikoolilt teadus- ja arendustegevust, on liiga limiteeritud. Üha enam uuendusmeelseid ettevõtted vajab teadusasutustelt pigem tipptasemel oskusteavet ja häid inimesi, mitte niivõrd arendustöö läbiviimist.” Üks peamisi väljakutseid on Eesti ettevõtluse struktuur. Ajalooliselt on siin langenud suur osakaal allhankepõhisele majandusele, milles eri ettevõtted osutavad tootmisteenust välismaa emaettevõtetele. Kuna neil pole oma arendatavat toodet, puudub ka vajadus teadus- ja arendustegevuse järele. Siit leiabki ühe põhjuse, miks ettevõtete ja ülikoolide koostöö on olnud piiratud. Danilov rääkis, et viimastel aastatel võib siiski märgata positiivseid muudatusi. Kui varasemalt jäi teadus- ja arenduskulusid raporteerivate ettevõtete arv Eestis pikki aastaid alla 300, siis viimase teadaoleva statistika järgi oli neid juba 486. Tegu on märkimisväärse tõusuga, kuid kui arvestada, et Eestis on kokku üle 100 000 aktiivse ettevõtte, moodustavad teadus- ja arenduskuludega ettevõtted majandusest siiski vaid väikse osa. Vähem killustatust Võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega jääb Eesti tööstus teaduse ja innovatsiooni rakendamises veel maha. „Tellimuspõhisele tootmisele keskendunud ettevõtetel pole tihtipeale olnud lõpptarbijatega piisavalt tugevat sidet, et innovatsioonivõimalusi märgata. Arendustegevust on pärssinud ka vähene kasumlikkus.“ Danilovi sõnul saaks ka riiklikus innovatsioonipoliitikas mõned asjad üle vaadata. „Meil on palju väikseid meetmeid, mis tekivad ja kaovad ning mille vahel on ettevõtetel raske orienteeruda. Iga toetuse jaoks on eraldi taotlus- ja aruandlusprotsess, mis muudab süsteemi keerukaks ja kalliks.“ Lahenduseks oleks väiksem killustatus ja rohkem terviklikke, pikaajalisi lahendusi, mis arvestaksid ettevõtete vajadusi terviklikult, mitte üksnes eraldiseisvate meetmete lõikes. Eestis puuduvad teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused, samas kui enamikes OECD liikmesriikides on need olemas. Eesti on seni eelistanud toetusi, kuna neid saab paremini sihtida ja nende kasutust paremini kontrollida. Maksusoodustuste eeliseks on aga see, et ettevõtetel on võimalik nendega juba varakult arvestada ning muuta teadus- ja arendustegevuse rahastamine prognoositavamaks ja kindlamaks. Seetõttu kasutab enamus riike mõlemaid instrumente. „Toetuste probleemiks on nende kättesaadavuse ebakindlus – ettevõte ei saa neid äriplaani koostamisel enesestmõistetavana võtta, kuna taotlemine on konkurentsipõhine ja meetmed võivad muutuda või lõppeda,“ rääkis Danilov. Maksusoodustused annaksid ettevõtetele suurema kindluse, kuna erinevalt toetustest ei sõltu need iga-aastastest poliitilistest otsustest ja alluvad seetõttu paremini prognoosidele. “Toetuste probleemiks on nende kättesaadavuse ebakindlus – ettevõte ei saa neid äriplaani koostamisel enesestmõistetavana võtta, kuna taotlemine on konkurentsipõhine ja meetmed võivad muutuda või lõppeda.” Eesti riik toetab osakaaluna SKP-st ettevõtete teadus- ja arendustegevust kuni neli korda vähem kui OECD liikmesriigid keskmiselt. Ühelt poolt on see seotud asjaoluga, et Eestis ongi vähe teadus- ja arendustegevust praktiseerivaid ettevõtteid, kuid teisalt tuleb arvestada, et ka see on üks näitajatest, mida investorid riikide vahel valides vaatavad. Tööjõud automatiseerimise surve all Tehnoloogia areng mängib tööjõuturul aina suuremat rolli. Danilovi sõnul ei tähenda automatiseerimine tingimata töökohtade kadumist, vaid pigem muutusi nende sisus ja nõutavates oskustes. „Suurema löögi alla satuvad tööülesannete automatiseerimise tulemusel keskmiste oskustega töötajad, samas kui kasvav tööjõuvajadus kõrge oskustasemega segmendis loob uut hõivet ka teenindussektori madala oskustasemega segmentides, näiteks erinevates mugavusteenustes “ märkis ta. Samal ajal võib tehnoloogia areng tuua kaasa deprofessionaliseerumise – tehisintellekti ja digilahenduste kaasabil saavad ka madalama kvalifikatsiooniga töötajad täita ülesandeid, mis eeldasid varem kõrgemat haridust või erioskusi. Siiski jääb õhku küsimus, kes vastutab otsuste õigsuse eest, eriti näiteks tervishoius või õigussüsteemis. Selleks, et inimesed suudaksid töömaailma muutustega kaasas käia, tuleb panustada elukestvasse õppesse. Eesti ja Euroopa tulevik maailmamajanduses Eesti majandus sõltub otseselt Euroopa Liidust ning meie tulevik määratakse suuresti Euroopa majanduse ja regulatiivse keskkonna arengutega. Euroopa rahvastiku osakaal maailmas on viimase seitsmekümne aastaga langenud 20 protsendilt umbes 9% protsendile, mis mõjutab ka meie majanduslikku rolli. Euroopa tulevik sõltub Danilovi hinnangul suuresti sellest, kas meie väärtustel põhinevad ärimudelid suudavad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks muutuda. Euroopa on seadnud eesmärgiks tugeva andmekaitse, eetilise tehisintellekti ja digitaalsete platvormide suurema vastutuse, kuid siiani pole suudetud luua ärimudeleid, mis suudaksid nende väärtuste alusel konkureerida USA või Hiina tehnoloogiahiidudega. „Paljud inimesed ei teadvusta, kui suur majanduslik väärtus on nende andmetel, ning jagavad neid kergekäeliselt USA ja Hiina platvormidega.“ Seni, kuni see nii jätkub, jääb Euroopa sõltuma USA ja Hiina ettevõtete andmemajandusest. Danilov rääkis, et meil on maailma tugevaim privaatsuskaitse, kuid samal ajal pole me suutnud ehitada selle ümber rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ärimudeleid. „Kui tahame, et Euroopa väärtused oleksid ka majanduslikult elujõulised, peame looma alternatiivid, mida inimesed eelistaksid teadlikult kasutada,“ selgitas ta. “Kui tahame, et Euroopa väärtused oleksid ka majanduslikult elujõulised, peame looma alternatiivid, mida inimesed eelistaksid teadlikult kasutada.” Danilovi hinnangul vajab Eesti teadus- ja ärikoostöö killustatuse ja paberimajanduse vähendamist, teisisõnu vastastikuse usalduse kasvu innovatsioonisüsteemi eri osapoolte vahel. Samuti tuleb pöörata rohkem tähelepanu tööjõuturu muutustele ja rahvastiku vananemisega kaasnevatele väljakutsetele.