TalTech 2035: parim õpikogemus ja 200 hargettevõtet aastas

TalTech 2035: parim õpikogemus ja 200 hargettevõtet aastas. 12.11.2025. Tehnikaülikool kui ühiskonna mootor TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura sõnul on arengukava koostamisel olnud kõige olulisem mõtestada ülikooli tegelikku rolli: „Kui küsida, milleks ülikool päriselt eksisteerib, siis tunnen seda kõige selgemalt iga aasta juunis, mil saan anda diplomid sadadele noortele. Selles hetkes – kui näed, et igaüks neist särab ja on valmis maailma minema – ilmnebki ülikooli olemus.“ Puura sõnul on TalTech teinud viimase viie aastaga märkimisväärse hüppe, kuid järgmise sammuna peab suurendama teadmiste mõju ühiskonnas. „Peame looma tudengitele parima võimaliku õpikogemuse – sellise, milles nad saavad juba õpingute ajal tegutseda päris projektides, nagu on siiani olnud nii päikeseauto, tudengivormel kui ka tudengisatelliit.“ TalTechi tegelik majanduslik mõju avaldub Puura sõnutsi suuresti vilistlaste kaudu, kuid sama oluline on siduda omavahel teadust ja ettevõtlust. Ülikoolist tulevad kõrgel tasemel lõpetajaid vaid siis, kui nende tase tuleneb koolis õpetavatelt teadlastelt ning teadlaste töö on omakorda tihedalt seotud rakendusuuringute ja hargettevõtlusega, nii et teadus leiab tee majandusse ja toob ühiskonnale käegakatsutavat kasu. Ambitsioon peab olema suur Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo sõnul peaks TalTechi arengukava olema ambitsioonikas ja suunatud tulevikku – seda isegi siis, kui kõiki eesmärke ei õnnestu kohe ellu viia: „Ma tean, et riigile on sageli ette heidetud liiga suuri sihte, millele ressursid järele ei jõua, aga kui laenata õpetaja Laurilt, siis on juba väga hästi, kui vähemalt poolgi püstitatud ambitsioonist teoks saab.“ Tema meelest peaks TalTech seadma sihiks saada maailmatasemel tehnoloogiate sünnipaigaks – kohaks, kuhu tudengid tulevad mitte üksnes õppima, vaid ka päriselt katsetama ja looma. Et sellist visiooni ellu viia, on vaja tugevat teaduslikku selgroogu. „Eesliinitehnoloogiad ei sünni ilma tipptasemel teaduseta. Olgu teemaks rohepööre, kaitsetehnoloogiad või kriisiennetus – TalTechil on siin võimalus jätta oma jälg.“ Rajalo sõnul tuleks Eesti innovatsioonisüsteemi kujundada nii, et teadustulemused jõuaksid kiiremini praktikasse. Senisest enam peaks toetuma nutikatele rahastuslahendustele ja investeeringutele, mis aitavad ettevõtetel kasvada ning annavad teadlastele kindluse, et väärtuslike ideedega minnakse lõpuni. „Kui küsida, milleks ülikool päriselt eksisteerib, siis tunnen seda kõige selgemalt iga aasta juunis, mil saan anda diplomid sadadele noortele. Selles hetkes – kui näed, et igaüks neist särab ja on valmis maailma minema – ilmnebki ülikooli olemus.“ Teadus ja ettevõtlus peavad hingama ühes rütmis Tehnopoli juhi Agnes Roosi sõnul peaks TalTechi 2035. aasta eesmärkides olema keskne koht kolmel põhimõttel: tipptasemel õppel, tugeval teadusel ja teadusest tuleneval ettevõtlusel. Ülikool ei saa eksisteerida ilma teaduseta, kuid teadus üksi ei suuda ühiskondlikku mõju luua. „Kui 2035. aastaks sünniks TalTechi kaudu igal aastal 200–300 hargettevõtet, tähendaks see, et meie teadusest on kasvanud välja majandusele tegelikku tulu toovad lahendused,“ rõhutas Roos. Roosi sõnul on teadlaste ja ettevõtjate koostöö viimase aasta jooksul oluliselt tihenenud, eriti just  TalTechi ja Tehnopoli loodava ühise süvatehnoloogiaprogrammi näol. Tema sõnul aitab selline igapäevane ja praktiline koostöö jõuda olukorrani, kui hargettevõtete teke pole enam erand, vaid teadustöö loomulik osa. Ta lisas, et teadustööst sündinud ettevõtteid tuleks ülikoolis väärtustada samaväärselt teadusartiklitega – just see pakuks teadlaste lisamotivatsiooni. Tehnopoli roll on luua tugivõrgustik, mille kaudu saab teadlane tuge mentoritelt, investoritelt ja ettevõtluskogemusega kaasasutajatelt. Ta lisas, et kvaliteet sünnib kvantiteedist: „Kui meil tekiks 200 hargettevõtet aastas, oleks nende seas ka tulevased ükssarvikud. Kui ei ole laiapõhjalist baasi, ei tule ka hitte.“ Helmese finantsjuht ja TalTechi nõukogu liige Madis Margus märkis, et ülikooli keskmes on inimesed ja inimesi toetavad protsessid. Tema sõnul peaks kümne aasta pärast olema TalTechis rohkem nii tudengeid kui ka töötajaid, ent eelkõige peaks kasvama rahulolevate inimeste hulk: „Rahulolevad tudengid ja töötajad loovad kasvuvõimelise organisatsiooni.“ Lisaks on tudengite toimetulek praegu selge struktuurne probleem, millega tuleb süsteemselt tegeleda. Marguse sõnul peavad ka töötajad olema  konkurentsivõimelised, motiveeritud ja valmis tegema ettevõtetega koostööd. Samuti oleks ta meelest vaja kaasaegsemat ja tõhusamat taristut. TalTechi arengut peaks peegeldama eesmärgipärane kasv, mille tulemusel võiks ülikooli tulubaas kümne aasta jooksul vähemalt kahekordistuda. Marguse meelest on ülikoolil vaja ettevõtetega tihedalt suhelda ja ühiselt tegutseda. Tõsiasi, et enamik Helmeses hiljuti tööle asunud inimestest on TalTechi vilistlased, näitlikustab tema sõnutsi selgelt ülikooli mõju tööturule. Ometi leidis Margus, et teadlaste ja ettevõtjate vaheline koostöö peaks muutuma senisest paindlikumaks ja kiiremaks, sest teadusideed võiksid jõuda võimalikult sujuvalt praktiliste lahendusteni. „Kui 2035. aastaks sünniks TalTechi kaudu igal aastal 200–300 hargettevõtet, tähendaks see, et meie teadusest on kasvanud välja majandusele tegelikku tulu toovad lahendused.” Uus suur missioon Paneeli lõpus tõstatas moderaator Silver Tambur küsimuse: kui Eestil oleks üks ühine tehnoloogiline eesmärk, mille taha koonduvad nii TalTech, ettevõtjad kui ka riik, siis mis see olla võiks? Rajalo nentis, et kui püüda saavutada kõike korraga, siis see ei vii tavaliselt eduni: „Me ei pea olema kõikides asjades sama head kui teised, aga me peame leidma oma nišid – olgu siis kiibidisainis või milleski muus. Ilma riskita pole innovatsioon võimalik, ilma riske võtmata ei sünni midagi uut.“ Marguse hinnangul võiks suureks eesmärgiks kujuneda insenerisihtkapital – algatus, mis aitaks kasvatada inseneride järelkasvu ja seoks ühise eesmärgiga ülikooli, ettevõtted ja kogu ühiskonna. Tema hinnangul saab selline ettevõtmine õnnestuda vaid ettevõtjate, riigi ja erainvestorite vahelises koostöös. Puura tõdes, et TalTech peab jääma truuks oma algsele olemusele – tehnikaülikoolile, mis teeb seda, milleks ta loodi. „Taani Tehnikaülikooli missioon on püsinud muutumatuna juba 1829. aastast – nad teevad oma asja ja teevad seda hästi.“ Tema sõnul on paljud Euroopa tugevad tehnikaülikoolid, sealhulgas Eindhoven ja München, kasvanud tihedas koostöös suurte ettevõtetega, kes panustavad teaduse ja ettevõtluse ühendamisse: „Eestis on praegu puudu üks superettevõte, kes oleks valmis võtma ülikooli toetamises vedaja rolli ja panustama süsteemselt ülikooli ökosüsteemi.“ Järgmine suur eesmärk võikski olla leida endale sellise kaliibriga partner. Roosi sõnul tuleks muuta ka ühiskonna suhtumist ebaõnnestumisse. Tema hinnangul on loomulik, et iga teaduslik katse ei vii kohe soovitud tulemuseni – just katsetuste ja vigade kaudu ongi võimalik teaduses edasi jõuda. Katse-eksituse põhimõte peaks Roosi sõnul kehtima ka ettevõtluses: kui teaduspõhine idee ühes ärimudelis ka ei toimi, võib see ometi järgmises mudelis edukaks osutuda. „Me ei pea olema kõikides asjades sama head kui teised, aga me peame leidma oma nišid – olgu siis kiibidisainis või milleski muus. Ilma riskita pole innovatsioon võimalik, ilma riske võtmata ei sünni midagi uut.“ Video: arutelu „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“