TalTechi AI juht
Tehisintellekt kujutab endast ühtaegu nii väljakutset kui ka võimalust, kuna see muudab teadust, haridust ja igapäevaelu. TalTechi AI juht Sven Nõmm rõhutab vajadust leida innovatsiooni edendamise ja eetiliste põhimõtete järgimise vahele võimalikult hea tasakaal.
Mõiste „tehisintellekt“ või ”tehisaru” (AI) loodi 68 aastat tagasi. Sedasi sai alguse distsipliin, mis on aastakümnetega muutnud nii teadust kui ka igapäevaelu. Paljud peavad 1956. aastal toimunud Dartmouthi konverentsi valdkonna alguspunktiks.
Sellest ajast on andmete analüüsimise meetodid arenenud: infootsingust sai andmekaeve, seejärel andmeteadus, mis hõlmab mitmeid keerukaid probleeme nagu klassifitseerimine, klasterdamine, anomaaliate tuvastamine ja mustrituvastus. Masinõpe on pakkunud andmeteadusele lahendusraamistiku, milles kombineeritakse statistikat, matemaatikat ja arvutiteadust. Kõike seda täiendab tehisintellekti aluseks olev loogika ja järelduste tegemise võime.
Tehisintellekt on leidnud juba aastakümneid rakendust paljudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Hoolimata oma potentsiaalist jäi AI pikaks ajaks nišiteemaks, mida käsitleti peamiselt kui arvutiteaduse osa. Aeg aga lendas ja märkamatult imbusid tehisintellektipõhised tehnoloogiad erinevatesse tööriistadesse ja sealt edasi igapäevaellu, nii et need võimaldasid näiteks avada telefone näotuvastusega või saada reisi planeerimisel soovitusi – arengud, mis tundusid veel hiljuti loomulikud ja ohutud. Ent praeguseks on kerkinud esile suured keelemudelid, mis suudavad luua programmikoodi või esseesid, mida pole võimalik eristada inimese kirjutatust ning mis on seeläbi muutnud AI mõju tuntavalt aktuaalsemaks ja ka vastuolulisemaks.
Retro-futuristlik illustratsioon sellest, kuidas tehisintellekti võidi kujutleda aastal 1956 | Pilt: Trialoog/ChatGPT
Haridus ja AI – partnerid või vastased?
Tehnoloogia areng on alati mõjutanud haridust. Pliiats ja paber asendusid arvutuslükatiga, hiljem kalkulaatoriga ning tänaseks on need integreeritud nutitelefonidesse. Sarnaseid näiteid leiab teistestki valdkondadest.
Täna on AI võimeline automatiseerima harjutusi, mis varem aitasid õpilastel oskusi lihvida, näiteks programmeerimiskoodi või essee kirjutamist. Siin peitubki tänapäeva hariduse suurim väljakutse: kas harjutamine kui õppimise põhikomponent kaob sootuks? Kui õpilane saab sooritada ülesande ilma harjutamata, on ohus nii teadmiste omandamise kui ka kriitilise mõtlemise areng.
AI tõstatab hariduses ka eetilisi ja õiguslikke küsimusi. Kas näiteks on vastuvõetav, et õpilane kasutab vestlusrobotit, et kirjutada esseed või lahendada keerukaid ülesandeid? Või kuidas hinnata õpilase teadmisi, kui nende saavutused toetuvad suuresti tehnoloogiale?
Ülikooli kontekstis on meie esmaseks kohustuseks tagada vilistlaste kõrge haridustase. See tähendab, et üliõpilased peavad omandama oskusi, õppima kodeerima, esseesid kirjutama ja rakendama praktikas erinevaid teadmisi – see on akadeemilise hariduse vundament, seda isegi juhul, kui tegemist on väga praktiliste valdkondadega.
Samal ajal peame looma tingimused, mis võimaldavad kavandada järgmise põlvkonna tehisintellektisüsteeme ja -tööriistu. Seda tuleb teha kooskõlas ühiskonna ootustega; tuleb järgida eetilisi, õiguslikke ning ohutusega seotud põhimõtteid, samuti läbipaistvust ja usaldusväärsust. Ometi ei tohi unustada, et paljusid tehisintellekti pakutavaid abivahendeid – nagu vestlusroboteid või kodeerimisassistente – on võimalik kasutada vaid internetiühenduse tõttu. Aga mis saab siis, kui see ühendus katkeb? Tugev päikesetorm või küberrünnak võib halvata internetiühenduse tundideks.
Tavapärastes olukordades on tehisintellektipõhised tööriistad muutumas meie igapäevatöö lahutamatuks osaks. Programmeerimisülesandeid suudavad need lahendada märkimisväärse kiirusega. Kuigi esseede kirjutamine on tehisintellekti jaoks endiselt keeruline, on tema abil võimalik tekste lihtsamalt koostada ning paljusid korduvaid ülesandeid tõhusamalt lahendada. Kui me piirame selle võimeka vahendi kasutamist, riskime sellega, et meie vilistlased kaotavad tööturul konkurentsivõime. Samuti on oluline, et inimesed õpiksid tehisintellektipõhiste süsteemidega suhtlema ja tõhusalt koostööd tegema.
Kahtlemata on keeruline saavutada tehisintellektist tulenevate võimaluste ja väljakutsete vahelist tasakaalu. Ammendavat, kõiki osapooli ja vajadusi arvestavat lahendust pole veel leitud.
Peame looma tingimused, mis võimaldavad kavandada järgmise põlvkonna tehisintellektisüsteeme ja -tööriistu. Seda tuleb teha kooskõlas ühiskonna ootustega; tuleb järgida eetilisi, õiguslikke ning ohutusega seotud põhimõtteid, samuti läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Tehisintellekt on laboriseinte vahelt välja murdmas ning võimendab innovatsiooni kõikides eluvaldkondades | Foto: Getty Images/Unsplash
AI potentsiaal ja väljakutsed
AI pakub siiski märkimisväärseid eeliseid. Teadus- ja arendustegevuses on saavutatud tema abil muljetavaldavaid tulemusi, samuti suudab AI tõhusalt toetada rutiinseid haldustegevusi. Tehisintellektipõhised tehnoloogiad on aga näidanud oma võimu nii heas kui ka halvas. Ekstreemsed nõudmised, nagu AI keelamine, vastanduvad liberaalsele lähenemisele, mille kohaselt oleks parem hoiduda igasugusest reguleerimisest. Mõõdukama arvamuse järgi tuleks reguleerida teadusuuringuid ja eelkõige rakendusi.
Tehisintellekt on tulnud selleks, et jääda. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole võimalik seda keelata, sest isegi keelamine õnnestuks, oleksid tagajärjed laastavad.
Lisaks vestlusrobotitele ja pildigeneraatoritele eksisteerib lai ja mitmekesine tehisintellekti rakenduste süsteem, mis hõlmab tootmist, transporti ja igapäevakasutust. Kuigi need vähem tuntud lahendused ei pälvi laialdast tähelepanu, on need paljudes valdkondades asendamatud ja mõjutavad igapäevaselt meie elu. Selliste süsteemide keelustamine põhjustaks tõsiseid häireid nii tehisintellekti komponentide tootmises kui ka nende levikut toetavas logistikasektoris. Peale selle tooks keeld kaasa vajaduse olemasolevad tehnoloogiad millegagi asendada, see aga põhjustaks paljudes eluvaldkondades segadust ja katkestusi.
Samas, demokraatlikus ühiskonnas tähendab iga üksikisiku õiguste kaitse mitte ainult vajalikku, vaid lausa kompromissitut kohustust. Iga otsuse keskmes peab olema ülesanne – hoida innovatsiooni edendamise ja inimõiguste kaitsmise vahelist tasakaalu.
Iga otsuse keskmes peab olema ülesanne – hoida innovatsiooni edendamise ja inimõiguste kaitsmise vahelist tasakaalu.
Eesti tehisintellekti tulevik
Eestis on AI arendamiseks loodud soodsad tingimused. Näiteks TalTechi AI fookustippkeskus koondab teadus- ja arendustööd, toetab rahvusvahelisi koostööprojekte ning panustab tehisintellekti-alase teadlikkuse suurendamisse.
Keskuse koostöö TalTechi IT-didaktikakeskusega aitab korraldada koolitusi nii ülikoolisisestele kui ka -välistele osalejatele. Samuti on TalTech vabariigi valitsuse kindel partner, sest pakub üleriigilise tehisintellekti-ökosüsteemi kujundamisel akadeemilist tuge ja ekspertteadmisi. Samuti pakume vajalikku akadeemilist tuge tehisintellekti- ja robootikakeskusele AIRE, millest on kujunenud ettevõtteid ja ülikooli ühendav sild. Kogu selle süsteemi loomiseks on aga oluline osata kasutada tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid igapäevaelus.
AI pole lihtsalt tehnoloogia; see on võimalus. Selleks, et tehisintellekti võimalusi maksimaalselt kasutada, peame õppima temaga koos töötama. See tähendab, et AI õiglaseks ja eetiliseks mõistmiseks, rakendamiseks ja suunamiseks tuleb tõsta üldist teadlikkust ja luua kõikidele ühiskonnaliikmetele sellekohaseid võimalusi. Tehisintellekt ei ole meie vastane – kui me temast aru saame ja kui me oskame teda mõistlikult kasutada, saab temast meie partner.
Tehisintellekt ei ole meie vastane – kui me temast aru saame ja kui me oskame teda mõistlikult kasutada, saab temast meie partner.
