TalTechi Virumaa kolledži teadlased said Patendiametilt kasuliku mudeli tunnistuse uudsele pürolüüsimeetodile, mis võimaldab vesinikku toota vanadest pakenditest ja tuulikulabadest.
vesinik
TalTechi Virumaa kolledži allüksusena alustas tööd Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus (KKK), mis keskendub nii uurimistööle kui rakenduslike teenuste osutamisele.
Eestis on arendamispotentsiaali mitmes süvatehnoloogia harus. Hiljuti avaldatud, Startup Estonia tellitud, Civitta koordineeritud ja teiste seas ka TalTechi teadlaste osalusel valminud raportist selgub, et kuigi tehnoloogiate arendamine kipub koonduma suurettevõtete või -riikide kätte, ei tähenda see, et meil poleks võimalusi maailma suurelt muuta.
Vesinikutehnoloogiad on päevakorras nii Eestis kui ka Saksamaal, ent tehnoloogia arenguks aga on vaja inimesi, nentisid TalTechis toimunud kohtumisel professor Allan Niidu ja Saksamaa rohevesiniku innovatsioonivolinik Till Mansmann.
Viimase kahe aasta jooksul on Eestis jõudnud uute vesinikuprojektide arv plahvatuslikult kasvada – vahe võrdluses varasema kümne aastaga on mitmekordne. Hiljuti lisandus uute ettevõtmiste sekka TalTechi tudengite algatatud tootearenduse projekt.
Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et tuleks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid – aga tähtis on ka ühiskondlike hirmude leevendamine, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega, arvab Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov.
Märtsi keskel sai avalöögi rahvuvaheline koostööprojekt, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi – Eesti, Norra, Austria, Hollandi ja Ukraina – koostöös.