Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
tehisintellekt
Eesti finantstehnoloogiaettevõte Tuum aitab pankadel asendada vananenud süsteeme moodsate lahendustega. Ettevõtte toote- ja tehnoloogiajuht Ove Kreison selgitab, milliseid muutusi kogevad ja tekitavad praegu pangandus, tehisaru ja rahvusvaheline tehnoloogiaäri
Kassid ja koerad võivad esmapilgul tunduda teadus- ja ettevõtlusportaali jaoks liiga koduse teemana, ent just nende enesestmõistetav kohalolu aitab mõista midagi palju suuremat: seda, kuidas me väärtustame argiseid nähtusi, millel võib olla ootamatult suur roll nii tehnoloogia arengus kui ka meie enda tulevikus.
TalTechi professori Vasileios Kostakise sõnul peab Eesti mõtlema oma digiedu kõrval senisest tõsisemalt tehnoloogilise suveräänsuse peale, et vältida sõltuvust väliste osapoolte kontrollitud taristust.
15. märtsil avanes tehisintellekti ja robootika kompetentsikeskuse AIRE ideekorje voor, mis annab Eesti ettevõtetele võimaluse testida suuremaid investeeringuid ning valideerida tehisintellekti- ja robootikalahendusi.
Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
Eesti 108. sünnipäeva puhul tasub küsida: kas ehitame riiki, kus elatakse kauem või tervemalt? Teaduse vastutus on tagada mõlemat – rohkem tervelt elatud aastaid kõigile.
Kaitseväe toetuse väejuhatus alustas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga pikaajalist projekti, mille käigus analüüsitakse, kuidas rakendada tehisaru võimalusi kaitseväe logistikavaldkonnas.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?