Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore inseneri tänavuse preemia pälvis TalTechi vanemteadur Tuule Mall Parts, kelle töö fookuses on hoonete energiatõhusus, keskkonnamõju vähendamine ja tehisintellekti rakendamine ehitusvaldkonnas.
haridus
“Kriisis on juhil lihtne asju ära rikkuda. Olen uhke, et ma seda teinud pole,” ütleb TalTechi vilistlane ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp oma senise ametiaja kohta. Ta asus Soraineni Eesti kontori etteotsa keerulistel aegadel – COVIDi, majandusbuumi, sellele järgnenud languse ning Ukraina sõja varjus. Tema sõnul on need katsumused karastanud nii büroo meeskonda kui ka tema enda juhtimisoskusi.
Tehisintellekti (AI) kiire areng seab ühiskonna ja majanduse ette uued küsimused: kuidas mõjutab tehisintellekt tööturgu, haridust, ettevõtlust ja riigivalitsemist ning milliseid oskusi on vaja, et Eesti suudaks AI-revolutsioonist kasu lõigata? Kas hakkame lihtsalt tehnoloogiat tarbima või suudame ka ise väärtust luua? Nendele küsimustele aitasid leida vastuseid Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes Luukas Ilves, OSKA tulevikuoskuste raporti vanemuuringujuht Urve Mets, TalTechi AI fookustippkeskuse juht professor Sven Nõmm ning Zendesk QA masinõppe juht Mervi Sepp Rei.
Ühiskonna mõistmine nõuab teadmistest enamat – see eeldab suutlikkust näha seoseid, tõlgendada keerukust ja kujundada tulevikku teaduse toel, kirjutab mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jüri Engelbrecht.
Tallinna Tehnikaülikool teeb Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, avades esmakordselt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava.
Kas teaduspõhine toiduteadus ja igapäevaelu uskumused saavad ühiselt laua äärde mahtuda?
Teadus ei ole ainult valemid ja katselaborid. Mõne jaoks on see avastusretk tundmatusse, mis võib viia isegi uurimislaeva pardale keset merd. Just sellise teekonna on valinud Diana Maslova – Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna noor teadlane, kelle lugu tõestab, et teadus on üks suuremaid seiklusi, mida noor inimene võib ette võtta.
Teadusmaailm on täis inspireerivaid naisi, kes muudavad oma töö ja pühendumusega maailma meie ümber. Rahvusvahelisel „Naised teaduses“ päeval räägib rakendusmehaanika ja jätkusuutliku energiatehnoloogia uurimisrühma juht Veroonika Shirokova oma tööst ning sellega kaasnevatest rõõmudest ja muredest.
11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist päeva "Naised teaduses", mille eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. TalTechi geoloogia instituudi nooremprofessori Leeli Amoni kogemus kinnitab, et teadus pakub lõputuid võimalusi avastamiseks ja arenguks.
Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.