4. veebruaril toimub TalTechi aulas Rektorite Nõukogu ümarlaud, milles arutletakse kõrghariduspoliitika võtmeküsimusi. Teiste seas võtavad aruteludest osa president Alar Karis, akadeemik Mart Saarma ja emeriitprofessor Marju Lauristin.
haridus
„Kui lapseeas keegi mu käest küsis, kelleks ma saada tahan, vastasin alati – arhitektiks! Arhitektuuris on ühildatud minu lemmikalad: looming-kunst ja tehnilisus,“ rääkis TalTechi kolmanda kursuse elektroenergeetika ja mehhatroonika üliõpilane Aiko Liisa Olek. Ometi leidis särasilmne tudeng tee Eesti riigi jaoks väga olulisse valdkonda – inseneeriasse.
TalTechi rektor Tiit Land võtab aastalõpu videointervjuus kokku ülikooli saavutused, väljakutsed ja tulevikusuunad, rõhutades koostöö tähtsust.
Ülikoolid peavad oma sõltumatuse ja legitiimsuse säilitamiseks leidma akadeemilise vabaduse kaitsmise ja ühiskondlike vajaduste täitmise vahel tasakaalu, kirjutab Groningeni Ülikooli professor Caspar van den Berg.
Tehisintellekt kujutab endast ühtaegu nii väljakutset kui ka võimalust, kuna see muudab teadust, haridust ja igapäevaelu. TalTechi AI juht Sven Nõmm rõhutab vajadust leida innovatsiooni edendamise ja eetiliste põhimõtete järgimise vahele võimalikult hea tasakaal.
Digipööre on suurendanud vajadust kiire ja paindliku äritarkvara järele, kuid IT-ekspertide nappus on saanud tõsiseks probleemiks. Lahenduseks on kergprogrammeerimine, mis võimaldab ka vähese tehnilise taustaga inimestel luua keerukaid rakendusi.
TalTech Arengufond kutsub ettevõtjaid ja eraisikuid üles annetama erinevatele fondidele, et toetada tudengeid nende õpingutes ja avada uksi uutele võimalustele. Annetamine pole pelgalt materiaalne toetus – see on investeering tulevikku, mis mõjutab nii toetajat, saajat kui ka ühiskonda tervikuna.
Rohepöörde ja digitaliseerimise ajastul pakub tööstusmagistrantuur ettevõtetele vajalikke oskusi ja lahendusi, ühendades hariduse ja praktika.
Avastuste kasvav keerukus paneb proovile nii teadlased kui ka ühiskonna, kus sageli eelistatakse lihtsust keerulistele tõdedele. TalTechil ja teistel teadusasutustel tuleks selle probleemi lahendamises süsteemselt osaleda.
Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmann leiab, et Eestis tuleks pöörata rohkem tähelepanu õpikogukondade loomisele ja toetamisele.