Saaremaa – väikelaevade meka

Saaremaa – väikelaevade meka. 23.04.2025. Kuigi Soomes, Rootsis ja Taanis võib leida veelgi suuremaid mudelkatsebasseine, täidab Saaremaal asuv labor väga olulist nišši: see teeb katseid väiksemate töölaevadega, mille pikkus on kuni 40 meetrit. Laborijuht Ruttar Teär selgitab, et just väikelaevade segment vajab erilist tähelepanu, sest suured mudelkatsebasseinid ei taha tihtipeale väiksemaid aluseid oma tegevuskavva võtta. „Meie eelisteks on selgelt lühemad järjekorrad ja täpne, väiksematele laevadele suunatud fookus, kuna suuremad keskused  ei leia tihti väiksemate aluste jaoks aega ega huvi,“ rõhutas ta. Labor pakub laevaehitusettevõtetele teenuseid alates arvutuslikest simulatsioonidest kuni keerukate eksperimentaalsete katseteni. Peamine eesmärk on optimeerida väikelaevade konstruktsiooni ja mootorite võimsust, et saavutada maksimaalne energiatõhusus. „Aitame kaasa väikelaevanduse rohepöördele, et vältida üledimensioneeritud mootoreid, mis tähendab kokkuvõttes väiksemat ökoloogilist jalajälge ja suuremat majanduslikku kokkuhoidu.“ “Aitame kaasa väikelaevanduse rohepöördele, et vältida üledimensioneeritud mootoreid, mis tähendab kokkuvõttes väiksemat ökoloogilist jalajälge ja suuremat majanduslikku kokkuhoidu.” Mudelist algab päris elu Kõik algab inseneritööst, sest mudelite valmistamine on keerukas protsess, mille iga etapp nõuab ülitäpset insenertehnilist nüansitaju ja detailitundlikkust. Kõigepealt saadab klient laborile oma digitaalse disainimudeli, mis läbib põhjaliku kontrolli ja valideerimise. Kui mudel vastab kõigile nõuetele, hakatakse valmistama toorikut, milleks tellitakse kohalike ettevõtete käest spetsiaalne CNC-freesimine – metalli või muu materjali lõikamise ja vormimise meetod, kus tööriista liikumist juhib arvuti. Pärast seda jätkub töö labori ruumides, kus mudelid käsitsi kokku pannakse. Selleks et mudelid sarnaneksid oma raskuskeskme ja tasakaalu poolest võimalikult palju pärislaevadega, kasutatakse Divinycell-vahtu, alumiiniumi ja 3D-printimist. Kui mudel on valmis, järgneb ülitäpne kaalumine ja tasakaalustamine. „Sellele võib kuluda kaks kuni kolm nädalat – selleks et kogu mudeli massid ja inertsusmoment paika timmida, on vaja väga suurt täpsust ja hoolt,“ selgitas Teär. Alles siis saab alustada katsetega vees. Elude päästmine algab mudelkatsetest Aprillikuus viib labor koostöös Baltic Workboatsiga läbi ühe erilise katse. Nõnda keerulisi stsenaariume pole varem mudelkatsebasseinis läbi mängitud. „Tavaliselt testime, kuidas saab laev hakkama takistuste ja lainetega, aga seekord jäljendame olukorda, kui laev on ümber läinud – ja uurime, kas see suudab kriitilises olukorras end ise tagasi pöörata.“ Katse vajadus tuleneb minevikus reaalselt aset leidnud õnnetusjuhtumist, kui rannikupäästelaev keeras tormiga kummuli, ning kuna roolimaja täitus veega, põhjustas see traagilisi tagajärgi. Taoliste õnnetuste vältimiseks ehitab Baltic Workboats uut laeva, mille põhinõudeks on kindel ja kiire isetaastumisvõime. Katse jaoks ehitati vähendatud, aga pealisehituseni täpne mudel, mis pööratakse basseinis tagurpidi. Seejärel uuritakse, kui kiiresti ja millisel viisil mudel end taas õigesse asendisse seab ning veest tühjeneb. Teäri sõnul muudavad olukorra keerukaks mitmed muutujad, näiteks on raske määrata sobivat ajaskaalat, kuna vee liikumist pole võimalik otse proportsionaalselt vähendada. Selline katse annab disaineritele ja tootjatele vajalikud andmed, et valmistada laev, mis suudaks kriitilises olukorras kiiresti ja turvaliselt taastuda. „Mudelkatsetega välistame selle, et hiljem valmiv laev ei ohustaks kriisiolukorras meeskonna elusid ja varustust,“ rõhutas Teär katse laiemat tähtsust. “Mudelkatsetega välistame selle, et hiljem valmiv laev ei ohustaks kriisiolukorras meeskonna elusid ja varustust.” Taassündiv mereriik Laiemas plaanis aitab Kuressaare kolledži Meretehnoloogia kompetentsikeskus kujuneda Eestil tõeliseks mereriigiks. Kui pikka aega oli Eesti pigem mereäärne maa, mille merendus jäi okupatsiooniperioodil soiku, siis nüüd ollakse teel taastumise ja uue tõusu poole. Teär märkis, et kaasaegne katsetusvõimekus, mida kolledžis arendatakse – sealhulgas mudelkatsete labor –, on osa suuremast Eesti merekultuuri ja laevaehitusoskuste elustamise tööst. Lisaks praktilisele inseneritööle pakub Kuressaare kolledž keerukaid arvutussimulatsioone, merekeskkonna modelleerimist ja võimalust viia läbi avavee eksperimente. Selline terviklik lähenemine annab ettevõtetele vajaliku info vähema aja ja kuludega kui traditsioonilised täismõõdus katsetused. Kolledži tegevus näitab, et Eesti merenduse tulevik ei seisne vaid uutes laevades ja sadamates, vaid eelkõige tarkades ja vastutustundlikes lahendustes. „Meie katsed kujutavad vaid üht osa suuremast tervikust, mille raames loome uusi võimalusi ja tagame samal ajal ohutuse ja keskkonnahoiu – just nii kujunebki meist tõeline mereriik,“ ütles Teär. “Meie katsed kujutavad vaid üht osa suuremast tervikust, mille raames loome uusi võimalusi ja tagame samal ajal ohutuse ja keskkonnahoiu – just nii kujunebki meist tõeline mereriik.” Kommentaar: Martin Kalmet, Baltic Workboats projektijuht Baltic Workboatsi projektijuhi Martin Kalveti hinnangul toimib koostöö Kuressaare Kolledži hüdrodünaamika laboriga hästi. Ta tellis laborilt aprillikuus self-righting’u ehk isepöörduvuse katse, millega koos testiti roolimaja drenaažisüsteemi. Baltic Workboats on labori teenuseid kasutanud ka varasemalt. Kalveti sõnul on laborikoostöö suurimaks väärtuseks paindlikkus – võimalus kohapeal katse käigus kiiresti muudatusi sisse viia ja vajadusel suund ümber mõelda. Tänu sellele korraldatakse praegunegi käimasolev katse just Kuressaares. Lisaks on labori teenustel mõistlik hind ning Workboatsi enda meeskond saab katsetes aktiivselt kaasa lüüa. „Kuna me ei teadnud täpselt, milliste tulemusteni jõuame, oli kõige olulisem teada, et kui asi ei tööta, siis saame kiiresti ümber orienteeruda ja lahenduse leida,“ ütles Kalvet. Labori tehniline võimekus ja katsetulemused on andnud ettevõttele väärtuslikku abi – need on aidanud kinnitada aimdusi, mida arvutusmudelid ei suutnud täielikult tõestada. See on omakorda andnud projektis osalejatele kindlustunde, millest oleks muidu vajaka jäänud. Koostööd soovitakse jätkata ka edaspidi – sõltuvalt sellest, kuhu turg liigub. Kalvet soovitab labori teenuseid eeskätt ettevõtetele, kellel puudub mõnes spetsiifilises valdkonnas piisav pädevus, või kelle jaoks pole otstarbekas hoida alaliselt oma majas vajalikku varustust ja spetsialiste.