TalTechi doktorant ja ettevõtja Martin Simon on kujundanud oma karjääri droonide, satelliitide ja tehisintellekti ristumispunktis. Ülikooli toel arendatud ideedest on välja kasvanud rahvusvahelise potentsiaaliga kaitsetehnoloogiad.
Ettevõtlus
Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Vetikad ei ole ei liha ega kala – ent just neist võib saada piltlikult öeldes Ruhnu uus leib. Eeva Lauk ja Mihkel Urmet veavad Planeet Ruhnu nimelist ettevõtet, mille eesmärk on muuta vetikad ressursiks ning tuua vetikaäri kaudu Ruhnusse juurde inimesi, luua uusi töökohti ning aidata ehk kaasa ka kogukonna arengule.
Igniter, Eesti juhtiv noortele suunatud eelkiirendusprogramm, kutsub kandideerima noori, kellel on juba äriidee või soov see alles teekonna jooksul leida. Igniteri programmi korraldavad TalTechi Uusettevõtluse keskus, tudengiorganisatsioon Startup Garage ja Swedbank.
„Annetamine peab muutuma taskukohaseks ja nauditavaks harjumuseks“ – TalTechi tudengid lõid uue annetusäpi Charry.
TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlane ja Eesti Inseneride Liidu poolt aasta inseneriks kuulutatud Cathy-Liis Põlluveer on ühtaegu nii insener kui ka iduettevõtja. Tema loodav tarkvaraplatvorm Nave Tech aitab inseneridel tõhusamalt töötada. Põlluveer usub, et kuna insenere ei ole võimalik üleöö juurde võtta, tuleb olemasolevate tööd mitmekordselt tõhustada.
Õiglase Ülemineku Foorumi paneeldiskussiooni keskmes oli küsimus, kuidas teaduse võimalused ja tehaste vajadused paremini kokku viia. Paneelis põrkusid kaks reaalsust: ülikoolid räägivad digikaksikutest, humanoidrobotitest ja 5.0 visioonidest, samal ajal kui paljude tehaste tänane tehnoloogiline tase jääb neist mitu sammu tahapoole.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.
Herty Tammo sõnul on ekspordivõimekus Eesti idufirmade jaoks ellujäämise, mitte valiku küsimus.
Ettevõtjatele ja teadusasutustele suunatud koostöövõrgustik Adapter ühendab Eesti ülikoolid ja teadlased ettevõtjatega, et edendada nutikat ja tugevapõhjalist majandust. Tegemist on suurima omataolise võrgustikuga Eestis.