Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Arvamus
Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome ja jagab oma kogemusi ja soovitusi.
Kliimamõjust räägitakse palju, aga harva oma igapäevase toidulaua peale mõeldes. Ometi annab toiduvaldkond enam kui veerandi globaalsetest kasvuhoonegaasidest. Poeleti ees toitu valides me kliimamõju hinnata ei oska, sest infot napib ja nii sünnivad ebateadlikud otsused täiesti tahtmatult. Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg annab mõned näpunäited, mille abil toidupoes kasvõi pisut kliimasõbralikumaid valikuid teha.
Eesti tööstusettevõtete tootlikkus jääb Euroopa keskmisele alla. Tehisaru kasutamine aitab tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, sest see muudab tootmise juhtimise kiireks ja andmepõhiseks, kirjutab Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE AI ekspert Martin Rebane.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, arvab Karsten Staehr.
Enam ei saa me mööda vaadata faktist, et ca 4,2 miljardil inimesel üle maailma puudub juurdepääs ohutult korraldatud sanitaarteenustele, sh puhtale joogiveele. Seetõttu on reovee taaskasutus muutumas maailmas järjekordseks tõeliselt “kuumaks” teemaks, mis puudutab tulevikus ka Eestit.
Generatiivne tehisintellekt on valdkond, mille kasutuselevõtust saadav kasu võib osutuda revolutsiooniliseks. Seda ka finantsmaailmas.
Kaasaegne juht õpib koos organisatsiooniga, on vastutustundliku visiooniga ja ühendab erinevused tugevusteks, kirjutab nooremprofessor Marina Järvis.
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
Liitiumakude hind on Pariisi kliimakonverentsi ajaga võrreldes langenud enam kui kolm korda. Soodsam hind koos järjest paremate omadustega annab hoogu suurakude laialdasele integreerimisele üle maailma – kaasa arvatud Eestis, kus on üle saja potentsiaalse paigalduskoha alajaamade juures. Akutehnoloogiate pidev areng, sealhulgas naatriumakude edusammud, toetavad rohelisemat energiakasutust ning pakuvad põnevat uurimisvaldkonda.