Kliimaseadusel on suur kaal, sest see sõnastab uued elamise ja tegutsemise põhimõtted ning puudutab kõiki eluvaldkondi. Eesti puhul ei tasu kliimaseaduse koostamisel unustada, et meie raiskava eluviisi tõttu võib pidada 8. märtsi tinglikult selleks päevaks, kui olime ära kasutanud kogu 2024. aasta bioloogilised ressursid.
Arvamus
Võib üsna julgesti väita, et Singapuri eduloos pole midagi juhuslikku. See on sammukaupa disainitud strateegia tulemus.
Fosforiidi kaevandamise küsimuses on erinevaid arusaamu ja huvisid, kuid need peavad lahenduse leidma demokraatlike otsustusprotsesside kaudu, seega sõjast me rääkida ei saa; võtmekohaks oleks arvestada kohalike kogukondade huvidega.
Alates 2024. aasta märtsist muutus kasutaja nõusolek (consent mode) kohustuslikuks kõigile, kes kasutavad Google reklaamivõimalusi; nõusoleku puudumine jätab Google’ile võimaluse keelduda reklaamimise võimaluse pakkumisest.
Kas Eleringi ja Svenska Kraftnäti väidetav olematu huvi potentsiaalse Eesti-Rootsi merekaabli rajamiseks tähendab seda et mõte tuleks kalevi alla panna? Võib-olla mitte: merekaabli võivad rajada ka turuosalised ise!
Suurtes kogustes taastuvelektri tootmise arengusuuna hoomamisel aitab Soome tuuleenergia kavade vaatlemine, kuid ka Eesti viimase aja energiavalikud näevad head välja.
Kuigi strateegia võib tunduda „päriselu“ rassimiste taustal liig suureline ning tarvilik ainult suurettevõtetele, tasub strateegiliselt mõelda nii suurtel kui ka väikestel. Siis ei juhtu ettevõttega nagu talumehega, kelle kogu aeg olla kulunud metsas lehmade tagaajamisele, mistõttu aia parandamiseks seda lõpuks ei jäänudki. Strateegiline mõtlemine aitab seada prioriteete, vältida vigu ning märgata võimalusi.
Rohepööre on tõenäoliselt järgmise kümnendi üks enim kõneainet pakkuv ja pea kõiki huvirühmi puudutav muutus, mis mõjutab nii majandust kui ka üksikisikuid, planeedi tervisest rääkimata. Juhtimiskonsultant Andres Liinat mõtiskleb rohepöörde juhtimisväljakutse üle.
Merendussektori keskkonnakahjude vähendamist peame alustama hoolikast läbimõtlemisest, mida ja kuidas me mõõdame, kellelt kui palju nõuame ning keda ja kuidas toetame.
Tänased ülikoolid on näoga ühiskonna poole ja valmis panustama oma käsutuses olevate ressurssidega nii inimeste arendamisse kui ka ettevõtete hüvanguks.