Tegevtoimetaja
Tuumajaam ei suuda pikemas perspektiivis taastuvenergiaga konkureerida ning energiasõltumatuse jaoks oleks Euroopal vaja oma uraanikaevandust, sõnas Rootsi Energiaagentuuri endine juht, Chalmersi ülikooli professor Tomas Kåberger.
Ta leiab, et tuumajaamad kipuvad minema ehitamisel planeeritust kallimaks ning ainuüksi hind võib juba plaani juurest eemale peletada. Rääkimata sellest, et mitmeid tuumajaamu on juba hakatud kavandama suurte plaanide põhjal.
„Kuskil üks kümnest tuumajaamast hüljatakse juba enne, kui see valmis saab. Mõnda neist, näiteks Mochovce jaama, hakatakse hiljem uuesti rajama,“ sõnas Kåberger. „Ma ei ütle, et miski on võimatu, aga ma suhtun väga skeptiliselt võimalusse ehitada ükskõik millisesse maailma otsa üks kasumlik tuumajaam.“
Möödunud aasta oktoobris hakkas tööle üks Mochovce tuumajaama reaktor Slovakkias. Selle ehitamist alustati juba 1987. aastal.
Kåberger, kes töötab lisaks Chalmersi ülikoolile ka Jaapani taastuvenergia instituudis, ütles, et tõusva päikese maal sekkutakse turu olukorda poliitiliselt palju enam kui Euroopas. Eesmärk on takistada vanemaid energiatootjaid pankrotti minemast. Tuumajaamad on Jaapanis seega korralikult kaitstud, ent majanduslikult ei ole tulemused kuigi silmapaistvad.
Endine energiaagentuuri juht märkis, et Rootsis on praegu võimul tuumaenergiat toetav valitsus. Ent energiaettevõtete arvutused näitavad, et lisaks positiivsele hoiakule on tuumajaamadel vaja ka korralikku rahalist tuge. Tuumaenergia maksaks kuskil sada eurot megavatt-tunnist ning enamikus Euroopa osades maksab tarbija energia eest poole vähem. Sedavõrd suurt toetust oleks maksumaksjale raske selgitada.
Kui tugineda Kåbergeri rahvuskaaslaste kogemusele, siis on Rootsil ühe inimese kohta rohkem tuumavõimsust kui ühelgi teisel riigil. Ja jaamad on töös. Aga viimane kümmekond aastat pole vanemad reaktorid suutnud konkurentsis püsida. Avalike aastaaruannete järgi maksab tuumaenergia 20-35 eurot megavatt-tunnist, mis jääb praeguste parimate tuuleparkidega samale tasemele. „Neil tekib konkurentsiprobleem,“ leidis professor. Praegu on olukorda hoidnud veel tasakaalus viimaste aastate suhteliselt kõrge elektri hind.
Selle asemel soovitab Kåberger investeerida taastuvenergiasse, mille infrastruktuuri on võimalik rajada kiiremini ja soodsamalt kui tuumaenergia või fossiilkütuste oma. „Seega saab kliima ja energiasõltumatuse argumentide kõrvale panna ka väga selge rahalise argumendi,“ tõi ta välja.
Foto: Dan Meyers/Unsplash
Lisaks veel uraani hankimise küsimus. Venemaa, Usbekistani ja Kasahstani kaevandused annavad pool maailma uraanist. Venelased saavad müüa oma uraani Hiinasse ja teistesse riikidesse – Kåberger ütleb, et venelaste Rosatom on alates 2019. aastast toetanud kõiki uusi tuumareaktoriprojekte väljaspool Hiinat. „Lisaks veel nelja tuumareaktorit Hiinas,“ ütles ta. Samuti on Venemaa teatanud plaanist rajada tuumajaam Kuule.
Enne Ukraina sõda andis Venemaa viiendiku Euroopa tuumakütusest. Kaubanduspiirangutesse viidi seetõttu sisse kaks erandit – nii Ungari kui ka Slovakkia said õiguse kasutada Venemaalt pärit uraani. New York Times kirjutab, et viies Euroopa riigis ongi kasutusel vaid venelastest sõltuvad tuumajaamad.
Märkimisväärse osa annab Niger. Enne mullust riigipööret tegi riik islamistidega võitlemiseks Ameerikaga koostööd. Pärast putši anti ameeriklastele korraldus lahkuda. Selle aasta aprilli lõpus sisenesid ameeriklaste õhuväebaasi vene sõdurid, ning osapooled hoidusid teineteisega suhtlemast, kirjutas Reuters.
„Aga meie huvides oleks leida teisi allikaid. Uraanikaevanduste rajamine on kallis ja keskkondlikult riskantne. Kui hakata rajama kaevandusi Euroopasse, tooks see kaasa konflikte. Senised kaevandused oleme tervise- ja keskkonnakaalutlustel sulgenud,“ märkis professor.
