Arenduse taga seisab Joosep Viik – TalTechi vilistlane ning Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusprotsesside uurimisrühma ekspert.
Renokrati idee sündis koostöös Viigi juhendaja ja mentori, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi professori Ergo Pikasega. Algne impulss tuli ülikooli teadustööst, mis keskendus renoveerimisprotsesside paremale juhtimisele ja tõhusamale korraldamisele. Uurimistöö käigus ilmnes selge probleem: kuigi teavet on palju, on see killustunud, raskesti kättesaadav ja sageli keeruliselt mõistetav.
Lisaks tõstatus küsimus, kuidas motiveerida inimesi renoveerima. Viik märkis, et teadustöö lähtus küll suures osas EL-i roheleppest, energiatõhususe direktiivist ja Eesti riiklikest strateegiatest – ehk siis nö “ülalt alla” survest, kuid sama oluline oli ka “alt üles” vaade. Eesmärk oli rääkida inimestele targalt ja professionaalselt renoveerimise plusspoolest. „Renoveerimine on tohutult keeruline ja kallis protsess ning sageli ei tea korteriühistud isegi seda, kust alustada või milliseid lahendusi üldse kasutada. Selle tõttu jäävad paljud majad renoveerimata, kuigi tehnoloogia ja võimalused on tegelikult olemas. Meie eesmärk on muuta protsess võimalikult lihtsaks ja sujuvaks,“ selgitas Viik.
“Renoveerimine on tohutult keeruline ja kallis protsess ning sageli ei tea korteriühistud isegi seda, kust alustada või milliseid lahendusi üldse kasutada. Selle tõttu jäävad paljud majad renoveerimata, kuigi tehnoloogia ja võimalused on tegelikult olemas. Meie eesmärk on muuta protsess võimalikult lihtsaks ja sujuvaks.”
Kuigi Renokrati algne prototüüp sündis insenerioskustest ja teaduslikust huvist, oli Viigil ja tema juhendajal Ergo Pikasel turuprobleem selgelt silme ees juba algusest peale. Seetõttu läheneti lahenduse arendamisele kohe ka iduettevõtluse vaates – juba lõputöö algfaasis tegi Viik esmase ärianalüüsi, et hinnata lahenduse potentsiaali.
Kui Viik esitles oma ideed möödunud aastal Latitude59 konverentsil, pälvis see ootamatult palju huvi. Positiivne tagasiside kinnitas, et turul on sellise lahenduse järele reaalne vajadus ning andis tugeva tõuke arendusega edasi minemiseks.
Renokrati arenduse taga seisab Joosep Viik – TalTechi vilistlane ning Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusprotsesside uurimisrühma ekspert. Foto: Erakogu
Häkatonist hargettevõtteks
Olles võitnud mullu septembris AEC Hackathonil Renokratiga peaauhinna, otsustas Viik koos oma kaasasutaja Karel Kangroga idee edasi arendamiseks luua ettevõtte. Nii saigi Renokratt alguse.
Kangro oli varasemalt töötanud tehnoloogiaettevõtetes ja jagas ehitussektori digitaliseerimise osas Viigi entusiasmi. „Häkatonile läksime eesmärgiga saada paika konkreetsem ärimudel, aga lisaks leidsime sealt ka suurepärase meeskonna. See kuuene tiim on ikka veel aktiivne ja me kõik koos vabast ajast arendamegi Renokratti.“
Järgmine oluline samm oli saada selgus intellektuaalse omandi osas, kuna Renokrati arendus käib käsikäes ka ehituse ja arhitektuuri instituudi teadusarendusega. Selleks sõlmib Renokratt TalTechiga hargettevõtte lepingu, mille käigus pälvib ülikool ettevõttes osaluse. “See on win-win koostöö – meie saame ägedad teadusarendused ja teadmised kasutajateni viia ning instituut saab platvormi, kus oma arendusi testida ja andmeid koguda.”
“See on win-win koostöö – meie saame ägedad teadusarendused ja teadmised kasutajateni viia ning instituut saab platvormi, kus oma arendusi testida ja andmeid koguda.”
Kratt, mis teeb renoveerimise lihtsaks ja nutikaks!
Renokratt on renoveerimist planeeriv intelligentne tööriist, mis kasutab andmemudeleid ja tehisaru et aidata kasutajatel võtta renoveerimise kavandamisel vastu teadlikke otsuseid. Platvorm analüüsib hoonete energiatõhusust, pakub optimaalseid renoveerimislahendusi ja aitab prognoosida kulusid.
Platvormi muudab eriliseks võime kasutada laialdasi andmebaase ja luua nende põhjal realistlikke stsenaariume. „Me kasutame Eestis saadaolevaid andmeallikaid, näiteks ehitusregistrit ja maa-ameti andmeid, täiendame neid ülikooli teadmistega ning kasutaja sisendiga ning pakume kasutajale võimalust erinevaid renoveerimisstsenaariume läbi mängida, et kasutaja saaks meie hinnangute ja selgituste põhjal parima variandiga edasi minna,“ selgitas Viik.
Kuigi lõppkasusaajad moodustuvad korteriühistutest ja eraomanikest, on Renokrati peamised kasutajad tehnilised konsultandid. Tegu on spetsialistidega, kes juhivad renoveerimisprojekte ning aitavad korteriühistutel protsessi läbida. „Eestis on veebruari seisuga 174 Kredexi koolituse läbinud tehnilist konsultanti, kelle ülesanne on aidata korteriühistuid renoveerimisprotsessiga. Nende töökoormus on suur, info killustunud ja töö ühe hoonega kestab aastaid – tahame nii neid kui ka teisi oma tööriistaga selles protsessis toetada.“
“Eestis on veebruari seisuga 174 Kredexi koolituse läbinud tehnilist konsultanti, kelle ülesanne on aidata korteriühistuid renoveerimisprotsessiga. Nende töökoormus on suur, info killustunud ja töö ühe hoonega kestab aastaid – tahame nii neid kui ka teisi oma tööriistaga selles protsessis toetada.”
Korteriühistutes valitseb sageli skeptiline ja ebakindel õhkkond, kuna renoveerimine on kulukas ja aeganõudev protsess. Viik usub, et Renokratt võib suhtumist muuta, sest see muudab protsessi läbipaistvamaks, aitab teha põhjendatud valikuid ja muuta tulemuse läbimõeldumaks ja odavamaks.
Renokratt on renoveerimist planeeriv intelligentne tööriist, mis kasutab andmemudeleid ja tehisaru et aidata kasutajatel võtta renoveerimise kavandamisel vastu teadlikke otsuseid. Platvorm analüüsib hoonete energiatõhusust, pakub optimaalseid renoveerimislahendusi ja aitab prognoosida kulusid. Foto: Renokratt
Siht Saksamaa turul
Eesti on küll hea testplatvorm, kuid turu väiksuse tõttu peab Renokratt vaatama ka kaugemale. „Meie järgmine siht on Saksamaa, sest seal valitseb tohutu renoveerimisvajadus ja turul on juba olemas Eesti ettevõtteid, kes sinna ekspordivad,” rääkis Viik tulevikuplaanidest.
Lisaks otsib Renokrati meeskond investoreid, et kiirendada arendust ja muuta platvorm turukõlbulikuks. „Hetkel teeme tööd vabast ajast ja entusiasmist, palka kellelegi ei maksa. Oleme Beamline’i kiirendis, mis on ülisuureks toeks meie esmase toimiva toote ehk MVP (minimum viable product) ja äriplaani arendamisel, aga et pärast kiirendit ellu jääda ja skaleerida, vajame investorit.“
Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkide hulka kuulub kavatsus, mille kohaselt oleks 2050. aastaks Eestis 14 000 renoveeritud hoonet. Viik usub, et Renokratt saab sellesse olulisel määral panustada. „Kui meiega saab renoveerimist lihtsamalt ja odavamalt kavandada, võivad rohkemad korteriühistud renoveerimistee ette võtta. Sedasi astume koos suure sammu rohelisema ja energiasäästlikuma tuleviku poole.“
“Kui meiega saab renoveerimist lihtsamalt ja odavamalt kavandada, võivad rohkemad korteriühistud renoveerimistee ette võtta. Sedasi astume koos suure sammu rohelisema ja energiasäästlikuma tuleviku poole.”
Iduettevõtluskultuur võib kõrvaltvaatajatele tunduda glamuurne, kuid tegelikkuses on see raske ja ennastsalgav töö. „Esimesed aastad tähendavad pigem eneseületust kui kiiret rikastumist. Aga kui eesmärk on piisavalt oluline, motiveerib see edasi minema. „Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Meid käivitab lihtne soov: tahame Eesti jaoks midagi päriselt head ja kasulikku ära teha.“
Renokratt on alles oma teekonna alguses, kuid kui kõik läheb plaanipäraselt, võib ettevõtmine muutuda Eesti ja ka Euroopa renoveerimismaastiku võtmetegijaks.
