Trialoogi toimetaja
Hoonete renoveerimine ei tähenda ainult fassaadide värskendamist, vaid ka olulist panust kliimakriisi lahendamisse ja kestliku tuleviku loomisse. TalTechi digiehituse professor Ergo Pikas selgitab, kuidas aitab digitaliseerimine muuta renoveerimist lihtsamaks, selgemaks ja targemaks. Kuidas aitavad digilahendused kiirendada otsuseid ja vältida kulukaid vigu renoveerimistel? Pikase sõnum on selge: kui ehitussektor soovib roheleppes kaasa rääkida, pole digitaliseerimine mitte luksus, vaid hädavajadus.
Ehitussektoris ei tähenda digitaliseerimine ainult tehnoloogilist uuendust, vaid ka kaalukat sammu kliimakriisi lahendamise suunas. „Digitaliseerimine ei too kaasa pelgalt protsesside automatiseerimist, vaid hõlmab ka inimeste kompetentside arendamist ja organisatsioonide strateegilist võimestamist. Kui me ei suuda neid muutusi läbi viia, on meie jätkusuutlik tulevik küsimärgi all,“ hoiatas Pikas.
Pidu saab varsti läbi
Ehitusvaldkonnas on digitaliseerimine kriitilise tähtsusega, sest ehitussektor tarbib kuni 50% kogu esmatoormest ja loodusvaradest ning ligi 40% energiast. Pikase sõnul ei avalda digilahendused uusehitisete puhul eriti suurt mõju, kuna neid projekte on juba aastaid kavandatud digitaalsete tööriistade abil. Küll aga peitub suurim potentsiaal olemasolevate hoonete renoveerimises, mistõttu peab see olema prioriteet.
Renoveerimine nõuab oluliselt vähem esmatoorme ja loodusvarade kulutamist ning võimaldab samas vähendada märgatavalt energiatarbimist ja süsinikujalajälge.
Pikas rõhutab, et ressursitarbimise praegune tempo on jätkusuutmatu, sest kulutame juba praegu pooleteise planeedi jagu ressursse ning oleme elanud üle oma võimete. „See pidu saab varsti läbi. Enam pole aega, et ehitussektor ise järk-järgult muutuks, muutused peavad toimuma kohe ja süsteemselt. Digilahendused aitavad nendele muudatustele kaasa ning kiirendavad renoveerimisprotsesse,“ selgitas ta.
„See pidu saab varsti läbi. Enam pole aega, et ehitussektor ise järk-järgult muutuks, muutused peavad toimuma kohe ja süsteemselt. Digilahendused aitavad nendele muudatustele kaasa ning kiirendavad renoveerimisprotsesse.”
Ehitussektoris ei tähenda digitaliseerimine ainult tehnoloogilist uuendust, vaid ka kaalukat sammu kliimakriisi lahendamise suunas. Foto: Pexels
Kortermajade suur potentsiaal
Märkimisväärne osa Eesti ja Euroopa energiatarbimisest on seotud korterelamute kütmise ja jahutamisega. „Korterelamute renoveerimine pakub kõige suuremat energiasäästu ja süsinikujalajälje vähendamise potentsiaali, kuna suur osa inimestest elab just korterelamutes“.
Paljud nõukogudeaegsed hooned on jõudnud oma projekteeritud kasutusea lõppu ning neid oleks vaja nii konstruktsioonide kui ka sisekliima parandamiseks ulatuslikult kaasajastada. Viimase kümnendi jooksul on Kredexi toetuste abil toimunud korterelamute renoveerimises küll suur kvalitatiivne hüpe, kuid korteriühistutes võivad uuendamisotsused võtta tihti aega aastaid.
Renoveerimisel tehtavad vead, nagu tööde vale järjekord või halvasti planeeritud lahendused, võivad osutuda pikemas perspektiivis väga kulukaks või isegi ohtlikuks. Digilahenduste eesmärk on selliseid probleeme ennetada. „Soovime aidata inimestel vigu vältida ning kiirendada kogu renoveerimisprotsessi,“ rõhutas Pikas. See tähendab, et digilahendused peavad olema kohandatud erinevatele sihtrühmadele – korteriühistutele, ühepereelamute omanikele ja suurprojektide juhtidele.
“Korterelamute renoveerimine pakub kõige suuremat energiasäästu ja süsinikujalajälje vähendamise potentsiaali, kuna suur osa inimestest elab just korterelamutes.“
Kus viga näed laita, seal tule ja aita
TalTechi teadlaste ja partnerite koostöös on loodud innovaatilisi digilahendusi, mis võivad renoveerimisprotsesse oluliselt kiirendada. Näiteks arendatakse RenoKratti – korteriühistutele ja tehnilistele konsultantidele mõeldud tööriista, mis aitab hinnata hoone renoveerimispotentsiaali, arvutada investeeringuvajadust ning prognoosida renoveerimise mõjusid energiakulule ja süsinikuheitele.
Teine arendus, renoveerimisstrateegia tööriist RESTO aitab koostada piirkondlikke ja riiklikke strateegiaid ning määrata hoonete renoveerimisvajadust ja hinda ning sedakaudu ka kokkuhoiuvõimalusi. „Tahame luua lahendusi, mis muudavad renoveerimise planeerimise kiiremaks ja selgemaks,“ ütles Pikas.
Lisaks korterelamutele pööratakse üha enam tähelepanu ka ühepereelamute renoveerimisele. „Eesmärk on luua tööriistu, mis toetavad renoveerimisprotsessis ühepereelamu omanikku ning pakuvad järkjärgulist renoveerimisplaani koos tööde järjekorra ja eelarve kalkulatsioonidega.“
Samas rõhutas ta, et protsesside efektiivsusel on kriitiline kaal. „Kui digitaliseerida ebaefektiivseid protsesse, siis see võimendab kaost. Protsessid tuleb esmalt korrastada ja alles seejärel saab neid digitaliseerida,“ märkis ta.
Kui tavapärase praktika käigus renoveeritakse üks hoone korraga, siis Tallinna linna eestvedamisel ja koostöös TalTechiga alustatakse peagi uuendusliku grupirenoveerimise projektiga. Akadeemia teel korraldatav pilootprojekt ühendab esmakordselt mitme hoone – Akadeemia tee 4, 14, 16 ja 22 – renoveerimise. Eesmärk on uurida, kuidas mõjutab samaaegne renoveerimine protsessi tõhusust ja kvaliteeti ning kas see pakub aja ja eelarve kokkuhoidu. Projektis arendavad ja testivad TalTechi teadlased tööriistu, mis lihtsustavad renoveerimise planeerimist ja otsuste tegemist – eesmärgiga muuta kogu protsess sujuvamaks ja tulemuslikumaks.
Pikas selgitab, et ehitussektori jaoks oluliste tehnoloogiate hulka kuulub ka digitaalne kaksik, mille abil saab jälgida mudeldatud infot, võrrelda seda tegeliku olukorraga, tuvastada anomaaliaid ja planeerida järgmisi samme. „Digitaalne kaksik on tööriist, mis aitab spetsialistidel mõista, kus ja miks anomaaliad tekivad,“ ütles ta. Eriti suurt kasu võiks see tuua ehitusprotsessidele ajal, mil iga viivitus või planeerimatus võib põhjustada suuri lisakulusid.
“Kui digitaliseerida ebaefektiivseid protsesse, siis see võimendab kaost. Protsessid tuleb esmalt korrastada ja alles seejärel saab neid digitaliseerida.”
Kui tavapäraselt renoveeritakse üks hoone korraga, siis uuel aastal katsetatb Tallinna linn koostöös TalTechiga nelja hoone üheaegset renoveerimist Akadeemia teel. Foto: Google Maps
Kas eestlase individualism pärsib ehituse arengut?
Renoveerimise suurim väljakutse on tihtipeale inimfaktor – puudulik teadlikkus ja koostöövalmidus. Pikas viitab, et eestlase loomuses on pigem „omaette nokitsemine“ ja individualistlik lähenemine, mis võib takistada tõhusamat koostööd. „Eestlane ei ole loomupäraselt koostöökeskne,“ tõdes ta.
Taoline usaldamatuse kultuur aga vastandub tõhusa koostöö eeldustele. „Kui räägime ehituse digitaliseerimisest ja integreeritud projektide juhtimisest, siis on koostööl ja usaldusel võtmeroll. Usaldamatuse puhul pole vastastikust avatust ja läbipaistvust nõudvaid mudeleid lihtne juurutada.“
Pikas võrdles Eesti olukorda teiste riikidega, kus koostöövalmidus on kõrgem. „Näiteks Taanis ja Soomes on integreeritud projektijuhtimise mudelid juba aastaid olnud standard, sest sealne kultuur on orienteeritud koostööle ning saadakse aru, et ühiselt töötamine on kõigile kasulik.” Eesti ehitussektoris on integreeritud projektijuhtumine osaliselt algusjärgus just kultuuriliste takistuste tõttu.
“Eestlane ei ole loomupäraselt koostöökeskne.“
Digilahendused standardiks – riigi roll arengus
Riigilgi on ehitussektori digitaliseerimisele oluline mõju. „Üks võimalus on suunata sektori arengut riigi tellimuste kaudu, näiteks panna suuremate projektide puhul paika digitaalsete tööriistade ja protsesside kasutamise selged nõuded,“ selgitas Pikas. Eesti ehitussektoris on hakatud kasutama BIM-tehnoloogiat (Building Information Modeling) suuresti just Riigikinnisvara projektide kaudu, kus digilahenduste kasutamine on muutunud standardiks.
Teiseks võib riik lihtsustada oma protsesse, et soodustada osapoolte koostööd. „Projekteerimistingimuste väljastamise, ehituslubade menetlemise ja kasutuslubade taotlemise abil saab riik näidata, kuidas digilahendused on kasulikud kõigile, mitte ainult riigile,“ märkis Pikas. Kui riiklikud protsessid muutuvad tõhusamaks, saavad ka eraettevõtted digitaliseerimise praktilistest eelistest paremini aru.
Pikas usub, et Eesti ehitussektori arengu võti peitub vajaduses ühendada digitaliseerimist ja koostööle orienteeritud kultuuri. „Meil võib olla maailma parim tehnoloogia, kuid sellest pole kasu, kui inimesed ja organisatsioonid pole valmis seda vastu võtma. Samas võib hästi juhitud ja koostööle orienteeritud organisatsioon saavutada suuri asju isegi kehvade tööriistadega,“ tõdes ta.
“Meil võib olla maailma parim tehnoloogia, kuid sellest pole kasu, kui inimesed ja organisatsioonid pole valmis seda vastu võtma. Samas võib hästi juhitud ja koostööle orienteeritud organisatsioon saavutada suuri asju isegi kehvade tööriistadega.”
Kokkuvõttes – et anda ehitussektori digitaliseerimisele vajalik tõuge, läheb vaja nii tehnoloogilisi lahendusi, korrastatud protsesse kui ka kultuurilist muutust. Riigi eeskuju ja Eesti inimeste valmisolek suuremaks koostööks võivad aidata ületada praeguseid takistusi ja tõsta sektori uuele tasemele. Lõpetuseks sõnas Pikas: „Kui eeldame, et inimesed tahavad teha koostööd ja on ausad, siis loob see digitaliseerimisele hea pinnase“.
