Prototron – investeerides iduinnovatsiooni

Prototron – investeerides iduinnovatsiooni. 04.12.2024. Tehisintellekt versus inimene – kellele usaldada elu ja tervis? Expand loob intensiivraviosakondadele tehisintellektil põhineva lahenduse: ettevõte töötab EEG-seadmetele välja tarkvara ja masinõppemudeleid, et aidata meditsiinitöötajatel analüüsida ajutegevust ning langetada kriitilisi kliinilisi otsuseid. Ettevõtte eestvedaja Lauri Keskülli sõnul algas Expandi lugu huvist neuroloogia ja inimaju toimimise vastu. Lisaks Kesküllile on Expandi loomise taga veel ka Henri Suurorg ja Vincent Pikand. Alguses oli eesmärk luua süsteem, mis mõõdab ja parandab inimeste töö- ja keskendumisvõimet. Kuid pärast haiglate ja neuroloogidega suhtlemist suunas meeskond fookuse intensiivravi vajadustele. „Haiglates vajatakse väga lahendusi, mis tuvastavad reaalajas krampe või aju kõrvalekaldeid. Meie tehnoloogia saab tulla appi olukordades, kus neuroloogide ressurss on tihti piiratud, eriti öösel või nädalavahetusel,“ selgitas Kesküll. “Haiglates vajatakse väga lahendusi, mis tuvastavad reaalajas krampe või aju kõrvalekaldeid. Meie tehnoloogia saab tulla appi olukordades, kus neuroloogide ressurss on tihti piiratud, eriti öösel või nädalavahetusel.” Kesküll selgitas, et tehisintellekti meditsiinialane usaldusväärsus põhineb eelkõige numbritel ja tõenditel. „Samamoodi nagu isesõitvad autod satuvad vähem õnnetustesse kui inimjuhid, suudavad ka tehisintellektilahendused olla inimestest täpsemad. Kui mu neuroloogiline mudel tuvastab ajuprobleeme 99% täpsusega ja päris neuroloog suudab neid hinnata ehk 80% täpsusega, siis minu jaoks on tehisaju usaldamine üsna lihtne otsus“. Läbi regulatsioonide rägastiku – Expandi teekond turule Expandi masinõppemudel on valmis treenitud, kuid tõelise turuletuleku eelduseks on ulatuslikud teadusuuringud. „Nüüd tuleb tõestada, et meie lahendus töötab ka intensiivraviosakonna reaalsetes tingimustes.“ Samuti otsib ettevõte aktiivselt riistvarapartnereid ja koostöövõimalusi arstidega. Kesküll tõi esile, et meditsiinitehnoloogia suurimad kitsaskohad on seotud regulatsioonidega. „Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peab iga väiksemgi muudatus olema vormistatud kuues erinevas dokumendis. See muudab kogu arendusprotsessi eriliselt koormavaks.“ Regulatsioonidest lähtuvalt võib Expand jõuda turule alles paari aasta pärast. Meeskond plaanib esialgu tegeleda regulatsioonidega ise, kuid suuremate investeeringute abil kaasatakse edaspidi tõenäoliselt ka eksperte. Kuigi Eesti on lahenduste testimiseks hea koht, on Expandi eesmärk suunatud rahvusvahelisele turule. „Eestis on vaid 5–10 haiglat, mis pole piisav. Pikaajaline siht on suured turud nagu Saksamaa ja USA,“ ütles Kesküll. Prototroni võit annab Expandile edasiseks hea tõuke. „See võit on meie jaoks suur asi. Tänu rahalisele toele ja tunnustusele saame liikuda järgmisele tasemele. Oleme eriti tänulikud, et meiesugustes noortes ja kogenematutes ettevõtjates ning meie tootes nähakse suurt potentsiaali,“ ütles ta lõpetuseks. Innovatsioon Prototronil: imetamisabi, nutikad lipuheiskamised ja pistikud Teise koha saavutas Prototronil Laflow-nimeline meditsiiniseade, mis aitab jõuda emadel stressi- ja valuvaba imetamiseni. Lawflow kasutab biomeditsiini tehnikat ja madala intensiivsusega vibratsiooni, et tulla toime levinud imetamisprobleemidega – madala piimavooluga, tursetega, ummistunud kanalitega ja mastiidiga. Kaasaskantav lahendus aitab pikendada rinnaga toitmise kestust, vähendab tüsistuste tekkimise riski ning võimaldab vanemal valuvabalt imetada. Kolmandat ja neljandat kohta jagasid vastavalt MastSmart ja ChargeIQ. MastSmart on nutikas lipuheiskamise süsteem. Lahendus pakub patriootlikele ning ühtlasi nutikaid kodulahendusi armastavatele inimestele võimalust muuta lipu heiskamise protsess automaatseks. Tegemist on nii riist- kui ka tarkvaralise lahendusega, mistõttu saab MastSmart toodet ühendada targa kodu ökosüsteemiga. TalTechi vilistlase ja MastSmarti kaasasutaja Joonas Lemberi sõnul peaks jõudma toode turule hiljemalt 2026. aastal. “Otsime hetkel finantsinvestoreid ja müügipartnereid, sh ettevõtteid ja eraisikuid, kes sooviksid kuuluda varajasse testgruppi,” ütles ta. ChargeIQ pakub kinnisvaraomanikele lahendust, mis võimaldab kasutada nutikalt erinevate laadimiste jaoks avalikke laadimispesasid. Idee aitab rahuldada kasvavat vajadust avalike laadimisvõimaluste järele ning luua samal ajal kinnisvaraomanikele uusi tuluvooge. ChargeIQ kaasasutaja ja TalTechi vilistlane Kristjan Lind rääkis, et lahendus põhineb ideel anda pistikute ja elektrivõrgu haldajatele kontroll, kes ja millistel tingimustel saavad nende laadimispesasid kasutada. „Tänapäeva elu sõltub tihedalt seadmetest, mis omakorda sõltuvad täislaetud akudest. Meie eesmärk on muuta väikeseadmete avalik laadimine lihtsamaks ja läbipaistvamaks.“ “Tänapäeva elu sõltub tihedalt seadmetest, mis omakorda sõltuvad täislaetud akudest. Meie eesmärk on muuta väikeseadmete avalik laadimine lihtsamaks ja läbipaistvamaks.” Lahendus on suunatud nii avalikesse ruumidesse nagu lennujaamad ja kohvikud kui ka privaatsematesse kohtadesse, näiteks korteriühistutesse ja kontorihoonetesse. Lisaks laadimisvõimaluste pakkumisele aitab süsteem kinnisvaraomanikel jälgida tarbimist ja muuta laadimise vajadusel tasuliseks. Idee sai alguse praktilisest vajadusest. „Ühe kaasasutaja ühistus olid pistikud pidevalt välja lülitatud, mistõttu oli näiteks raske garaažis tolmuimejaga autot puhastada. Mõistsime peagi, et probleem on laiem ja puudutab paljusid,“ rääkis Lind. Praegu on ChargeIQ meeskond jõudnud varajasse arendusfaasi, kuid lähikuudel kavatsetakse hakata ehitama prototüüpi. Lind tõdes, et kuigi lahenduse arendamine toimub hetkel muude tööde kõrvalt, on meeskonna suureks eeliseks varasem ettevõtlus- ja tootearenduskogemus. Prototroni auhinnaraha aitab meeskonnal edasi liikuda ning viia lahendus järgmisesse etappi. Tugev konkurents 27. novembril toimunud Prototroni finaalvõistlusel jagati prototüüpide rahastamiseks laiali 75 000 euro suurune auhinnafond. Prototroni juhi Brait Pilviku hinnangul oli konkurents väga tugev, mille tõttu valiti parima kolme idee asemel välja koguni neli. „Valikute langetamise muutis keeruliseks ka tõdemus, et parima kümne idee sekka kuulusid vägagi erinäolised lahendused,” sõnas Pilvik. TalTechi uusettevõtluse keskuse juht Caroline Aruoja rõhutas, et Eesti majanduse tugevdamiseks on vaja luua ja arendada innovaatilisi ettevõtteid. „Mul on hea meel tõdeda, et TalTechi leiutustegevus on kahekordistunud – uudsete ideede arendamine ja kaitsmine on võtmas suuremaid mõõtmeid. Et aidata jõuda innovaatilistel toodetel turule, on TalTech andmas hoogu kahele tudengite ettevõtlikkuse tugiprogrammile, mille vilistlased jõuavad loodetavasti ka kõik Prototroni programmi,” selgitas Aruoja. Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Anne-Liisa Elbrechti sõnul on Prototroni fondi investeerimine nii sisuliselt kui rahastusega strateegiline valik, sest see aitab pakkuda tugeva potentsiaaliga ja maailma muutvate ideedega tehnoloogiaettevõtetele katkematut tuge. “Uue tehnoloogia turustamiseks on vaja läbida kindlad, vältimatud sammud: tuleb ehitada prototüüp ja valideerida sellega turul oma idee. Sealt edasi on oluline kiiresti turule jõuda ja siin on parimaks valikuks Startup Inkubaatori tugev kiirendiprogramm, millele pakume peagi võimalust ka kandideerida,” ütles Elbrecht. Ta lisas, et kiirendiprogramm aitab saavutada idufirmadel turuvalmiduse ja kaasata investeeringuid. “Uue tehnoloogia turustamiseks on vaja läbida kindlad, vältimatud sammud: tuleb ehitada prototüüp ja valideerida sellega turul oma idee. Sealt edasi on oluline kiiresti turule jõuda ja siin on parimaks valikuks Startup Inkubaatori tugev kiirendiprogramm, millele pakume peagi võimalust ka kandideerida.” “Konkursi seekordne väga tugevatest tiimidest ja ideedest koosnev esikümme tõestas veelkord, et esimese prototüübi toetamiseks mõeldud rahastu on jätkuvalt aktuaalne. Selleks, et Prototroni mõju suurendada ja uutele alustavatele ideedele hoogu juurde anda, ootame väga ka teisi ettevõtteid kaasa lööma ja rahastusse panustama,” lisas Swedbanki start-up’i segmendi juht Triin Preem. Swedbank, TalTech ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol on loonud üheskoos fondi Prototron, et arendada ja rahastada tehnoloogiliste ideede prototüüpide loomist. Kümne aasta jooksul on Prototron rahastanud 102 projekti ligikaudu 1,3 miljoni euroga, ning meeskonnad on järelinvesteeringutena kaasanud enam kui 85 miljonit eurot.