Tiit Land ütles, et kandideerib TalTechi rektoriks „sooviga viia edasi tegevusi ja algatusi, mida on koos alustatud“. „Samuti soovin lahendada väljakutsed seoses inseneride ja tehnoloogiaekspertide järelkasvu tagamise ning kõrgtehnoloogilise tööstuse, kaitsevaldkonna ja tehisaru arengutesse panustamisega,” ütles ta.
Tarmo Soomere leidis, et kiiresti muutuvas maailmas on tehnikaülikooli ees suured väljakutsed: pakkuda järjest paremat tuge Eesti majandusele ja asuda juhtrolli ülikoolide kolmanda missiooni, ühiskonna teenimise, sisustamisel ja realiseerimisel. „Lõpetajad peavad meie uksest välja astuma varustatuna maailmateaduse viimasele sõnale toetuva haridusega ja kindla veendumusega, et nemad muudavad maailma paremaks kohaks, kus elada,“ ütles Soomere.
Kuidas tagada inseneride järelkasv?
Kandidaatidelt küsiti, milliseid konkreetseid samme peaks TalTech astuma, et ka tulevikus tagada piisav hulk insenere ja tehnikaalade spetsialiste, arvestades rahvastiku vananemist ja tööealiste inimeste vähenemist.
Tiit Land rõhutas, et TalTechis tehakse juba täna palju selle nimel, et kasvatada noortes huvi tehnikaerialade vastu – tehakse koostööd koolidega, antakse tunde ja valikkursuseid, toimuvad laagrid ning noortele suunatud teadushuvi programmid.
„Meil on täna käimas mitmed tegevused, mis toovad noori inseneeria ja tehnoloogia juurde, aga kõiki neid samme on vaja veelgi enam intensiivistada,“ sõnas Land. Ta tõi esile inseneriakadeemia, Enerhacki ja e-rehkenduse kui head näited praktilisest koostööst ja huvi tekitamisest juba põhikoolieas.
“Meil on täna käimas mitmed tegevused, mis toovad noori inseneeria ja tehnoloogia juurde, aga kõiki neid samme on vaja veelgi enam intensiivistada.”
Rektorikandiaate tutvustasid TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl ning valimiskomisjoni esimees Madis Margus pressikonverentsil. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Tarmo Soomere juhtis tähelepanu süsteemsele probleemile ülikoolimaastikul – insenerihariduse alarahastatusele. Ta märkis, et noortele ei piisa pelgalt lubadusest paremas tulevikus: „Kui pakume noorele inimesele präänikut väga kauges tulevikus, siis see ei ole atraktiivne.“
“Kui pakume noorele inimesele präänikut väga kauges tulevikus, siis see ei ole atraktiivne.”
Soomere sõnul tuleb ülikooli sees juba varakult luua keskkond, kus tudeng tunneb tipptasemel teaduse hõngu. “Kui üliõpilastel ei ole kindlust, et siit välja astudes on nad võimelised maailma muutma, siis paljud kahtlevad ja jätavad siia tulemata,” rõhutas ta.
Avalik väitlus
25. aprillini tutvustavad kandidaadid end avalikel esinemistel ning kohtumistel töötajate ja tudengitega. Debatid tipnevad avaliku väitlusega tehnikaülikooli aulas 25. aprillil kell 14. Tehnikaülikooli senat annab oma seisukoha rektorikandidaatide kohta 29. aprillil. 9. mail valib nõukogu rektori. Senatil on võimalik see otsus vetostada kuni 9. juunini.
Rektorivalimistel saab kandideerida inimene, kes on või on olnud valitud mistahes ülikooli professoriks ja kellel on doktorikraad või sellele vastav teaduskraad. Kandidaati peab toetama vähemalt üks nõukogu liige.
Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal on TalTechi rektoritena juhtinud Olav Aarna (1991-1999), Andres Keevallik (2000-2005 ja 2010-2015), Peep Sürje (2005-2010), Jaak Aaviksoo (2015-2020) ja alates 2020. aastast Tiit Land.
