Mis saab äravisatud pakendist?

18.12.2024
Mis saab äravisatud pakendist?. 18.12.2024. Pärast äraviskamist muutub toode jäätmeks, mille edasine saatus sõltub sellest, kas sellele leidub majanduslikult tasuv rakendus. Jäätmed, millega midagi teha ei osata (nt mõned mineraalsed, sega- ja ehitusjäätmed), ladestatakse prügilas, mis on materjaliringluse seisukohast halvim lahendus. Alternatiivina saab jäätmeid kasutada energia tootmiseks, näiteks põletada. Selleks sobivad väheväärtuslikud, eriliigilised ja määrdunud orgaanilised jäätmed. Kuigi energia taaskasutus vähendab vajadust uute fossiilsete ressursside järele, lõpeb jäätmematerjalide elutee sellega täielikult. Eelistatud ringlussevõtt Seetõttu eelistatakse võimalusel ringlussevõttu, mis annab jäätmematerjalile uue elu. Selleks, et ringlussevõtt oleks majanduslikult tasuv, peaks jäätmed olema liigiti sorteeritud, suhteliselt puhtad või kergesti puhastatavad. Vastasel juhul viiakse see prügilasse või põletatakse ära. Eraldi kategooria moodustab kompostimine, mille alla sobivad biolagunevad materjalid ja toidujäätmed. Äravisatavate materjalide seas domineerivad ilmselt pakendid, mistõttu tasub keskkonnasõbralikkuse seisukohalt keskenduda eelkõige sellele valdkonnale. Pakendite peamised eesmärgid on kaitsta toodet ja pakkuda tarbijale infot, mis muudaks toote ostjale atraktiivseks. Need funktsioonid on toonud kaasa materjalide ulatusliku kombineerimise, kuid püsima jääb küsimus – kas see lähenemine on alati jätkusuutlik? Kui jäätmeprobleemid süvenevad, muutub üha olulisemaks pakendite disain, mis arvestab kolmandat tähtsat eesmärki – võimalust võtta pakend pärast kasuliku eluea lõppu ringlusse tagasi. Selleks tuleks kasutada pakendites võimalikult vähe erinevaid materjale, mida saab kergesti eraldada ja mis annavad võimaluse sorteerida plasti, papi, metalli ja klaasi. Keskkonnasõbralik tarbija peaks eelistama ringlussevõtuks loodud pakendeid ning vältima tooteid, mida turustatakse priiskava ja sageli tarbetu pakendamisega. Säästlik mõtteviis on oluline, sest just lahutamatutest materjalidest pakendid kujutavad ringlussevõtu seisukohast praegu suurimat probleemi. Energia taaskasutus Praegune tehnoloogiamehaanika ei võimalda võtta efektiivselt ega kasumlikult lahti pakendeid, mis koosnevad tihedalt kokku sulatatud või ühendatud eri materjalide kihtidest (näiteks mahlapakid, mille plastikihtide vahel asub papikiht). Selliste pakendijäätmete puhul on energia taaskasutamine praegu parim lahendus. Keemilise ringlussevõtu tehnoloogiad, mis võimaldavad keerulisi jäätmeid materjali sünteesimise jaoks algühenditeks lahti võtta, on alles arendamisetapis. Keskkonnasõbralik tarbija peaks eelistama süsinikuneutraalseid, biopõhiseid või ringlusse võetud materjalist valmistatud pakendeid. Kahjuks on nende valik veel piiratud. Paljude teiste toodete kasutusaja lõpul tasub kaaluda jäätmejaama, mille spetsialistid annavad sorteerimisalast nõu ja kust jäätmed jõuavad käitlejateni, kes oskavad neid võimaluste piires parimal viisil ringlusse võtta. Lõpetuseks tasub rõhutada, et energiataaskasutust ei tohiks kodus harrastada. Kodustes küttekolletes põlevad ohutult vaid vähesed jäätmed, näiteks viimistlemata kuiv puit, paber ja papp. Samuti võivad sobida mõned plasttooted, millele on trükitud põleva tiku märk, kuid üldiselt tuleks plasti ja teiste orgaaniliste jäätmete kodusest põletamisest hoiduda, et vältida jäätmetest eralduvaid mürgiseid kõrvalprodukte.
TalTechi inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor
Peale äraviskamist saab tootest jääde, mille edasine saatus sõltub sellest, kas leidub mõistliku majandusliku tasuvusega rakendus või mitte | Foto: Kira auf der Heide/Unsplash

Peale äraviskamist saab tootest jääde, mille edasine saatus sõltub sellest, kas leidub mõistliku majandusliku tasuvusega rakendus või mitte | Foto: Kira auf der Heide/Unsplash

Mitmest materjalist valmistatud pakendid raskendavad ringlussevõttu, kuid teadlik tarbija saab eelistada lihtsa koostisega ja taaskasutuseks loodud lahendusi.

Pärast äraviskamist muutub toode jäätmeks, mille edasine saatus sõltub sellest, kas sellele leidub majanduslikult tasuv rakendus. Jäätmed, millega midagi teha ei osata (nt mõned mineraalsed, sega- ja ehitusjäätmed), ladestatakse prügilas, mis on materjaliringluse seisukohast halvim lahendus.

Alternatiivina saab jäätmeid kasutada energia tootmiseks, näiteks põletada. Selleks sobivad väheväärtuslikud, eriliigilised ja määrdunud orgaanilised jäätmed. Kuigi energia taaskasutus vähendab vajadust uute fossiilsete ressursside järele, lõpeb jäätmematerjalide elutee sellega täielikult.

Eelistatud ringlussevõtt

Seetõttu eelistatakse võimalusel ringlussevõttu, mis annab jäätmematerjalile uue elu. Selleks, et ringlussevõtt oleks majanduslikult tasuv, peaks jäätmed olema liigiti sorteeritud, suhteliselt puhtad või kergesti puhastatavad. Vastasel juhul viiakse see prügilasse või põletatakse ära.

Eraldi kategooria moodustab kompostimine, mille alla sobivad biolagunevad materjalid ja toidujäätmed.

Äravisatavate materjalide seas domineerivad ilmselt pakendid, mistõttu tasub keskkonnasõbralikkuse seisukohalt keskenduda eelkõige sellele valdkonnale. Pakendite peamised eesmärgid on kaitsta toodet ja pakkuda tarbijale infot, mis muudaks toote ostjale atraktiivseks. Need funktsioonid on toonud kaasa materjalide ulatusliku kombineerimise, kuid püsima jääb küsimus – kas see lähenemine on alati jätkusuutlik?

Kui jäätmeprobleemid süvenevad, muutub üha olulisemaks pakendite disain, mis arvestab kolmandat tähtsat eesmärki – võimalust võtta pakend pärast kasuliku eluea lõppu ringlusse tagasi. Selleks tuleks kasutada pakendites võimalikult vähe erinevaid materjale, mida saab kergesti eraldada ja mis annavad võimaluse sorteerida plasti, papi, metalli ja klaasi. Keskkonnasõbralik tarbija peaks eelistama ringlussevõtuks loodud pakendeid ning vältima tooteid, mida turustatakse priiskava ja sageli tarbetu pakendamisega. Säästlik mõtteviis on oluline, sest just lahutamatutest materjalidest pakendid kujutavad ringlussevõtu seisukohast praegu suurimat probleemi.

Kui jäätmeprobleemid süvenevad, muutub üha olulisemaks pakendite disain, mis arvestab võimalust võtta pakend pärast kasuliku eluea lõppu ringlusse tagasi | Foto: Brian Yurasits/Unsplash

Kui jäätmeprobleemid süvenevad, muutub üha olulisemaks pakendite disain, mis arvestab võimalust võtta pakend pärast kasuliku eluea lõppu ringlusse tagasi | Foto: Brian Yurasits/Unsplash

Energia taaskasutus

Praegune tehnoloogiamehaanika ei võimalda võtta efektiivselt ega kasumlikult lahti pakendeid, mis koosnevad tihedalt kokku sulatatud või ühendatud eri materjalide kihtidest (näiteks mahlapakid, mille plastikihtide vahel asub papikiht). Selliste pakendijäätmete puhul on energia taaskasutamine praegu parim lahendus.

Keemilise ringlussevõtu tehnoloogiad, mis võimaldavad keerulisi jäätmeid materjali sünteesimise jaoks algühenditeks lahti võtta, on alles arendamisetapis. Keskkonnasõbralik tarbija peaks eelistama süsinikuneutraalseid, biopõhiseid või ringlusse võetud materjalist valmistatud pakendeid. Kahjuks on nende valik veel piiratud.

Paljude teiste toodete kasutusaja lõpul tasub kaaluda jäätmejaama, mille spetsialistid annavad sorteerimisalast nõu ja kust jäätmed jõuavad käitlejateni, kes oskavad neid võimaluste piires parimal viisil ringlusse võtta.

Lõpetuseks tasub rõhutada, et energiataaskasutust ei tohiks kodus harrastada. Kodustes küttekolletes põlevad ohutult vaid vähesed jäätmed, näiteks viimistlemata kuiv puit, paber ja papp. Samuti võivad sobida mõned plasttooted, millele on trükitud põleva tiku märk, kuid üldiselt tuleks plasti ja teiste orgaaniliste jäätmete kodusest põletamisest hoiduda, et vältida jäätmetest eralduvaid mürgiseid kõrvalprodukte.