Mida teha nutikella terviseandmetega?

Mida teha nutikella terviseandmetega?. 05.10.2026. Nutikell võib juba praegu näidata, kui palju inimene liigub, milline on tema pulss ja kui palju energiat ta kulutab. TalTechi biomeditsiinitehnika keskuse juhataja ja professori Ivo Fridolini sõnul võiksid sellised andmed tulevikus aidata tervisemuutusi varem märgata ja anda inimesele võimaluse õigel ajal sekkuda. Selleks tuleb aga kõigepealt välja selgitada, milliseid nutiseadmete näite saab usaldada ja kuidas muuta need tervishoius kasutatavaks. TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuses tegutsev uurimisrühm „Sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas“ töötab välja uusi sensoreid, kuid uurib ka seadmeid, mida paljud inimesed juba iga päev kasutavad. Mõlemal juhul on eesmärk koguda inimese tervise ja tervisekäitumise kohta teavet, mida üksik arstivisiit ei pruugi anda. Fridolini sõnul peitub sensorite üks suuremaid võimalusi muutuste varajases märkamises. Kui inimese tavapärane aktiivsus hakkab näiteks pikema aja jooksul vähenema, võib see anda põhjust uurida, mis on muutuse taga. „Taolised andmed näitavad ära inimese tervisekäitumise trendid ja muutused ja see on väga oluline tervishoiu jaoks,“ ütles Fridolin. Nutikella näit peab olema piisavalt usaldusväärne Nutikellad koguvad juba praegu palju infot, kuid tervishoius ei saa neid andmeid niisama kasutusele võtta. Esmalt tuleb veenduda, kui täpsed ja usaldusväärsed on seadme kogutud andmed. TalTechi teadlased on selleks võrrelnud Apple’i, Polari, Samsungi ja Garmini seadmeid. Esimesena analüüsiti põhjalikumalt energiakulu. Nendes mõõtmistes andis Fridolini sõnul Polar kõige täpsemaid tulemusi ning Apple jäi sellele üsna lähedale. Sammude ja pulsisageduse analüüs oli intervjuu ajal veel pooleli. Uuringust tuli välja ka lihtne soovitus nutikella kasutajale: trenni tehes tasub kellale öelda, mida parasjagu teed. Jooksmisel tuleks valida jooksu-, rattasõidul rattasõidurežiim. „Õige režiim aitab kellal kasutada konkreetse tegevuse hindamiseks sobivamat algoritmi ning annab seetõttu täpsemaid tulemusi,“ ütles Fridolin. Kellade võrdlus on teadlaste jaoks siiski alles esimene samm. Kui nutiseadmete andmeid tahetakse tulevikus tervishoius kasutada, peab olema selge, millistele näitudele ja millistes olukordades saab toetuda. Alles siis saab otsustada, millist infot tasub inimese enda tervise jälgimiseks või arstile kuvamiseks kasutada. „Õige režiim aitab kellal kasutada konkreetse tegevuse hindamiseks sobivamat algoritmi ning annab seetõttu täpsemaid tulemusi.” Stressisensor võiks näidata, kas sekkumisest on päriselt kasu Olemasolevate nutiseadmete uurimise kõrval arendavad TalTechi teadlased ka uusi sensoreid, mis võiksid anda tervise kohta infot, mida praegused seadmed veel ei paku. Üks selline arendus on stressisensor. Stressi puhul on üks keerulisemaid küsimusi see, kuidas hinnata, kas näiteks rohkem liikumist, puhkamine või muud elustiilimuutused on stressitaset tegelikult vähendanud. Praegu tugineb inimene suuresti oma enesetundele, kuid Fridolini uurimisrühm otsib võimalust lisada sellele ka mõõdetav näitaja. Selleks arendab uurimisrühm otsaesisele takjaribaga kinnitatavat stressisensorit, mis jälgib stressiga seotud muutusi aju verevarustuses. Fridolini sõnul võiks sensor tulevikus aidata hinnata, kas inimese ette võetud tegevustest on päriselt kasu. „Kui saaks objektiivsemalt näha, et näiteks regulaarne metsajooks on võrreldes kuu aja taguse ajaga stressitaset vähendanud, oleks inimesel lihtsam otsustada, kas samamoodi jätkata või tuleks midagi veel ette võtta,“ selgitas Fridolin. Sellisest infost võiks olla abi ka perearstile, kes näeks, mida inimene on proovinud ja kuidas tema näitajad selle aja jooksul muutunud on. Praegu on stressisensor alles prototüüp, mille näite teadlased võrdlevad teiste stressi mõõtmise meetoditega, et hinnata sensori täpsust. „Kui saaks objektiivsemalt näha, et näiteks regulaarne metsajooks on võrreldes kuu aja taguse ajaga stressitaset vähendanud, oleks inimesel lihtsam otsustada, kas samamoodi jätkata või tuleks midagi veel ette võtta.“ Sensorite andmed võiksid tulevikus jõuda terviseportaali Fridolini ja kõigi projektis osalejate pikem visioon on, et inimene saaks tulevikus soovi korral laadida nutikella või teiste sensorite kogutud andmeid terviseportaali. Seal saaks ta ise oma näitajaid jälgida ning vajadusel võiks sama infot kasutada ka perearst või eriarst. Selleni jõudmiseks tuleb aga lahendada mitu probleemi. Eri tootjate seadmed salvestavad infot erinevas vormis ning kui nende andmeid soovitakse tervishoius ühiselt analüüsida, tuleb need standardiseerida. „Andmete kvaliteet määrab ära, kui täpselt ja millise kvaliteediga analüüsi me suudame teha,“ ütles Fridolin. Lisaks tuleb tagada andmete turvaline liikumine ja otsustada, milliseid näitajaid inimesele või tervishoiutöötajale kuvada. Fridolini hinnangul võiks selline lahendus ideaalis jõuda kasutusse umbes viie aasta jooksul. See ei tähenda, et iga inimene peaks ennast ööpäev läbi mõõtma. Mõnele annavad numbrid motivatsiooni oma harjumusi muuta, teises võivad need hoopis ärevust suurendada. „Kui ühel päeval on stressitase või mõni südamega seotud näit kõrgem, ei tähenda see veel, et midagi oleks valesti,“ ütles Fridolin. Fridolini hinnangul peitub nutiseadmete väärtus eelkõige selles, et need annavad inimese tervisekäitumise kohta infot, mida meil praegu igapäevaselt napib. See võiks toetada inimese enda terviseteadlikkust ja parandada tervisekäitumist ning laiemas vaates suurendada tervelt elatud aastate arvu. Et sellest infost päriselt kasu oleks, tuleb aga kõigepealt teada, milliseid numbreid tasub uskuda. „Andmete kvaliteet määrab ära, kui täpselt ja millise kvaliteediga analüüsi me suudame teha.” Uurimistöö toimub TEM-TA105 “Terve ühiskonna digitervishoid” ja Heaoluteaduste tippkeskuse Estwell projektide raames.