TalTechi õppeprorektor
Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast.
Alates 2014. aasta kevadest muutus matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslikuks. Toimus teinegi põhimõtteline muudatus: gümnasist valib kümnendas klassis, kas õppida kitsast või laia matemaatikat. Tulevaks kevadeks on sellist eksamikorraldust rakendatud juba kümme aastat ning on paras aeg analüüsida, kas taoline lahendus on meie riigi jaoks piisav.
Pea pooled gümnaasiumi lõpetajatest valivad kitsa matemaatika. See tähendab, et ligi pooled aastakäigus sündinud noortest välistavad oma kümnendas klassis tehtud valikutega edasiõppimise inseneeria, IT, loodusteaduste ja majandusteaduse suunal.
Eesti ainsa tehnikaülikoolina on TalTechi vastutada inseneride järelkasvu tagamine ja oleme riigile tänulikud tegevustoetuse tõstmise eest sel ja järgnevatel aastatel. Samuti on kiiduväärt kohe avanev inseneriakadeemia toetusmeede, mis seda valdkonda edendab. Tänu nendele rahasüstidele saab Tehnikaülikool senisest enam vastu võtta üliõpilasi tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavadele ning tegeleda senisest veelgi innukamalt mainitud erialade populariseerimisega.
Samas on tõsiasi, et kõik gümnaasiumilõpetajad ei kvalifitseeru jätkama õpinguid tehnikavaldkonnas, kahtlematu väljakutse. Riigil tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas praegune matemaatika õpetamise süsteem tagab meile piisava, reaalteadustele vajaliku järelkasvu või on aeg süsteemi uuendada.
Tallinna Tehnikaülikooli õppima pääsemiseks on enamikul erialadel vajalik, et laia matemaatika eksam oleks sooritatud vähemalt 50 punkti peale. Viimasel üheksal aastal on selle saavutanud ligikaudu kolmandik laia matemaatika riigieksami sooritanutest. Absoluutarvudes on nende õpilaste arv jäänud vahemikku 2000–3000, kuid kõik ei tule õppima tehnika- ja reaalteaduse valdkonda, vaid suundutakse omandama ka teisi erialasid.
Järgnevail aastail tõuseb kõrghariduse tegevustoetus, mille toel on TalTechil kindel plaan ja valmisolek suurendada tehnika, tehnoloogia ja tootmise õppekavade vastuvõttu 15% võrra. Samas tuleb tõdeda, et tegemist on tõsise väljakutsega, sest potentsiaalsete sisseastujate arv on väike ja neid sooviks oma üliõpilaste ridades näha iga ülikool.
Hea inseneri kasvatamisega kaasneb kaks olulist aspekti: tugevate reaalteadmiste omandamine ning huvi ja uudishimu inseneeria vastu. Hea meel on tõdeda, et nii ülikool kui ka inseneeriaga seotud erialaliidud toetavad insenerihariduse populariseerimist. Samuti ootame väga inseneriakadeemia toetusmeetme avanemist, mis pakub valdkonnale äärmiselt suurt ja kauaoodatud tuge.
Toetamaks omalt poolt matemaatikaõpet, pakub Tallinna Tehnikaülikool kõikidele 9. klassi ja 12. klassi õpilastele Tehnikaülikooli eksamikooli kaudu matemaatika täiendusõpet. Käesoleval õppeaastal osaleb nendel kursustel lausa 1133 noort, kellest 503 valmistuvad põhikooli ja 630 gümnaasiumi riigieksamiteks. Järgmisel kevadel pakume kursust ka gümnaasiumi füüsikaeksamiks valmistumisel.
Sel õppeaastal pakub Tehnikaülikool üldhariduskoolidele tervelt 66 valikainet, mida on oluliselt rohkem kui möödunud aastal. Valikained annavad gümnasistidele lisateadmisi tehnikast ja tehnoloogiast. Samuti pakume oma tehnoloogiakooli kaudu põnevaid inseneeriaringe noortele tehnoloogiahuvilistele. Oleme käivitanud loodusteadusi populariseeriva tuleviku loodusteadlase programmi (TULP), jätkame noore inseneri programmiga (NIP), mis annab loodus- ja tehnikateadustest huvitatud noortele võimaluse arendada oma teadmisi praktikas, kuna nad saavad õppida koos TalTechi teadlaste, õppejõudude ja üliõpilastega. Sel suvel omandasid sajad lapsed meie teadlaste loodud programmis Enerhack uusi teadmisi energia optimeerimise ja puhta energia tootmise kohta.
Näen võimsat potentsiaali tüdrukute senisest suuremas kaasamises inseneriõppesse.
2023. aastal oli Tehnikaülikoolis naiste osakaal tehnika, tootmise ja ehitusvaldkonna lõpetamisel 31%. Oleme aga seadnud eesmärgi, et viie aasta pärast on insenerivaldkonnas 40% lõpetanutest naised. Nii edendab Tallinna Tehnikaülikool nüüd koos Taavi Kotkaga liikumist Unicorn Squad – „Tehnoloogias ainult tüdrukud“, et tuua lisaks praegu selles osalevale kolmele tuhandele 8–14-aastasele tüdrukule kahe järgmise aasta jooksul tehnika, robootika ja loodusteaduste juurde ka tuhat gümnaasiumiealist neidu.
Seega on meil väljakutsete kõrval ka tohutult võimalusi. Üks neist on võimalus kasvatada ühiskonna teadlikkust – selleks et vanemad peaksid oma laste haridusteed suunates silmas reaalainete olulisust, et meie tublid reaalainete õpetajad suudaksid panna lapsi reaalaineid armastama, ning et me kasvataksime ülikooli, gümnaasiumide ja erialaliitude koostöös inseneripisikuga nakatunud noori.
Loodusseaduste tundmine on targa ja jätkusuutliku ühiskonna alustala. Kui see oleks Tehnikaülikooli otsustada, õpetaksime kõigile gümnaasiumiõpilastele ühtlaselt laia matemaatikat ja suurendaksime märkimisväärselt üldhariduskoolides reaalainete õpetamise osakaalu. Ikka selleks, et oleksime tark rahvas, tugevaks toeks Eesti arengule ja eeskujuks teistele.
