Marti Arak: me ei saa kontrollida ilma ega energiahinda, küll aga tarbimist

Marti Arak: me ei saa kontrollida ilma ega energiahinda, küll aga tarbimist. 19.10.2026. Marti Arak on üks tuntumaid energiasäästu ja hooneautomaatikaga seotud mõjuisikuid Eestis, kelle kompetents ja praktilised kogemused on aidanud avalikul ja erasektoril saavutada olulist kuluefektiivsust, suurendanud valdkondlikku teadlikkust ning aidanud üles ehitada eri osapoolte vahelist koostöövõrgustikku. Inseneeria kui „soovituslik“ valik Martil on inseneriõpinguteks ja kraadini jõudmiseks olnud ideaalne taust. „Olen perekonnast, kus ema, isa ja vanaisa olid matemaatikaõpetajad. TalTechi õppima asumine ei olnud päris juhuslik, vaid n-ö soovituslik valik,“ möönab Marti, kes lõpetas 2013. aastal tootearenduse ja tootmistehnika magistriõppe cum laude. Oma lõputöö tegi ta teemal „Treilerpaadi konstrueerimine pingete- ja väsimusanalüüsi kaudu lõplike elementide meetodiga“, millega saavutas eri teadustööde konkurssidel lausa kaks preemiat. Tema hinnangul on TalTechis väga palju häid õppejõude, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks tema edasises karjääris. Näiteks õppejõud Priit Põdral on fenomenaalne oskus keerulisi asju lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. „Oleme hiljem teinud ka koos koolitusi,“ tõstab ta esile. Marti lõputöö juhendaja Toivo Tähemaa paistis silma sellega, et suutis hoida tootearenduses just eesmärgi- ja äripõhist suurt pilti. „Matemaatikaõppejõud Lembit Pallas alustas loenguid väga täpselt ja erakordne oli see, et tal olid kõikide tudengite nimed peas,“ meenutab Marti hea sõnaga oma TalTechis õppimise kogemust. Marti jõudis ülikooliõpingute ja täiskohaga töö kõrvalt panustada ka Robotexi, väga olulise missiooniga projekti korraldamisse. Kokku tegutses ta kümme aastat eri rollides, näiteks vastutas sponsorluse ja seejärel projektijuhtimise eest. „Kui ma alustasin Robotexis, siis korraldasime ühe võistluse, kus osales umbes 20 robotit ja mida jälgis ligikaudu 1300 pealtvaatajat. Kui lõpetasin 2017. aastal, olime maailma suurim robotivõistlus: 23 võistlust, 1300 robotit ja 25 000 pealtvaatajat,“ on Martil insenerile kohaselt numbrid siiani meeles. „Kui ma alustasin Robotexis, siis korraldasime ühe võistluse, kus osales umbes 20 robotit ja mida jälgis ligikaudu 1300 pealtvaatajat. Kui lõpetasin 2017. aastal, olime maailma suurim robotivõistlus: 23 võistlust, 1300 robotit ja 25 000 pealtvaatajat.“ Hoiame kokku 2014. aastal olid kaks tudengipoissi Ants Vill ja Kristjan Kookmaa kaitseväes ning mõtlesid, et on aeg asutada oma ettevõte. Tegevust alustati energiasäästulahenduste pakkumisega. Avati ka e-pood, kus müüdi nutikaid energiatarbimist vähendavaid tooteid. Alguses keskenduti eraklientidele ning tegutseti neljas valdkonnas: vesi, küte, valgustus ja energiatarbimise seire. Ettevõte kandis nime Hoiame Kokku, mis oli samal ajal ka ühe kaubandusketi reklaamloosung. See tõi alustavale ettevõttele ootamatult palju positiivset tähelepanu. Marti liitus meeskonnaga samal aastal, kui ettevõte oli ärilisel teelahkmel ja Ants suundus edasi ühe vihikutööstuse tootmisjuhiks. „Panime 10 000 eurot oma raha alla, et võtta tööle neli müügiinimest,“ meenutab Marti ettevõtte käänulist algust. „Esimene ei jõudnudki tööle, teine otsustas kahe-kolme nädala pärast ise minema minna, sest oskused ei vastanud sellele, mida töövestlusel lubati, kolmas läks ABB-sse inseneriks ja neljandale meeldis tööaega hoopis arvutimängudega sisustada, mistõttu pidime paluma tal edasi liikuda.“ Sellega oli noortel ettevõtjatel n-ö seemneraha otsas ja pärast seda otsustati müügiga tegelejaid enam mitte värvata. Aga edasi liiguti kiiresti ja fookus nihkus pigem äriklientidele suunatud teenuste arendamisele. Ühel hetkel sai ka ettevõte uue nime – DeltaE Inseneribüroo. Ettevõtte tippaeg saabus aastatel 2019–2024, mil käive kasvas 25% aastas ja jõudis 4,5 miljoni euroni. Kasvu peamine tõukejõud oli energiakriis. „Inimesi, kellele energiatõhusus korda läheb, on palju, aga palju keerulisem on leida meeskonda vajaliku kompetentsiga insenere,“ tõdeb Marti. „Meil on probleem, kui CV on justkui ideaalne ja kõik medalid üles loetud, aga puudub reaalse elu tunnetus. Näiteks ei tehta paberil vahet soojus- ja jahutussõlmel.“ Ta rõhutab, kui oluline on, et insenerid omandaks praktilisi kogemusi tegelikel tööobjektidel nii õpingute ajal kui ka hilisemas tööelus. „Projekt ei saa eksisteerida ainult paberil, vaid peab arvestama ka tegelike oludega,“ rõhutab Marti. „Projekt ei saa eksisteerida ainult paberil, vaid peab arvestama ka tegelike oludega.“ Energiatõhusus Eestis Marti sõnul lähtuti kümme aastat tagasi energiatõhususse investeerimisel eelkõige tasuvusest. Toona oli energiahind madal – 70–90 eurot megavatt-tunni kohta, tänapäeval võib sellisest hinnast vaid unistada. Nüüdseks on rõhuasetus muutunud. Energiatõhususele pööratakse rohkem tähelepanu nii kliimaga seotud õigusaktide ja kohustuste, klientide kulude vähendamise soovi kui ka üldise mõtteviisi muutumise tõttu. „Näiteks kui sisekliima on kehv, siis üüriklient läheb minema,“ nendib Marti. „Inimesed on täna palju teadlikumad.“ Teadlikkuse kasvu on Marti hinnangul andnud väga suure panuse TalTechi professor Jarek Kurnitski ja tema meeskond, kes väärivad selle eest igati kiitust. Valgustus, müra, temperatuur, õhuvahetus – täna tuleb tagada vajalikud sisekliimalahendused parima energiatõhususe juures ja sinna juurde kuulub automaatselt ka vastav haldussuutlikkus. Üks suurimaid väljakutseid on see, et elektritarbimine kasvab kiiremini kui tootmine. Seda hoogustab üha laialdasem elektrifitseerimine – elektriautode levik, andmekeskuste ja tehisintellektiga seotud taristu areng ning üleminek gaasilt elektrile. Gaasisõltuvust soovitakse vähendada ka geopoliitilistel põhjustel, sest sõda pidava riigiga seotud gaasitarned ja poliitilised pinged on toonud kaasa järsu hinnatõusu. Marti sõnul tõusis gaasi hind lühikese ajaga koguni 15 korda. „Mulle teevad veidi muret suuremad arengusuunad: kas jätkusuutlik energiatootmine jõuab kasvavale tarbimisele järele ja kuidas tulevikus tarbimistippe tasandatakse,“ tunnistab Marti. Ettevõtte juhtimisel on üks strateegilisi küsimusi, kuidas arengusuundi ette näha ja olemasolevaid teenuseid muutuvate vajaduste järgi edasi arendada. Marti rõhutab ka, et tehisintellekt on tulnud, et jääda, ja mõjutab edaspidi kõiki organisatsioone. „Kes sellega ei tegele, kaotavad konkurentsivõimes,“ nendib ta, „seda on juba praegu selgelt näha.“ Marti ise on tehisintellekti abil oma töö tõhusust märkimisväärselt tõstnud. „Mulle teevad veidi muret suuremad arengusuunad: kas jätkusuutlik energiatootmine jõuab kasvavale tarbimisele järele ja kuidas tulevikus tarbimistippe tasandatakse.“ Missioon ja koostöö Marti on võtnud oma missiooniks suurendada klientide teadlikkust energiatõhususest ja jagada parimaid praktikaid. „Oleme alates 2015. aastast korraldanud 71 koolitust, kus on osalenud ligikaudu 3500 inimest,“ toob ta esile. Koolituste sisusse on andnud oma panuse ka arvukad eksperdid ja praktikud, kes jagavad teadmisi, praktilisi kogemusi ja kasulikke nõuandeid. Marti sõnul on koostöö kõige paremini sujunud juhtidega, kes näevad suurt pilti ja mõistavad, kui oluline on oma teadmiste täiendamiseks kaasata väliseksperte. Kohalikest omavalitsustest tõstab ta esile Väike-Maarja ja Tapa vallavalitsuse, mida peab hästi juhitud ja selge energiatõhususe strateegiaga organisatsioonideks. Ärikinnisvara valdkonnas toob Marti esile pikaajalise koostöö Larseniga, mis pakub paindlikke majutuslahendusi koos ühiskasutatavate ruumide ja kogukonnateenustega. Samuti tõstab ta esile koostöö Scania Eestiga, kus suurepäraseid tulemusi on aidanud saavutada tugev projektijuhtimine. Tööstusettevõtetest tunnustab ta pikaajalise koostöö eest Viking Window’d ja Krah Pipesi, kes langetavad energiatõhususega seotud otsuseid andmetele ja pikaajalistele eesmärkidele tuginedes. Kui Martilt lõpuks küsida, mida ta oma kogemuste ja teadmiste põhjal tänastele noortele soovitab, on vastus lühike ja tabav: „Õppige matemaatikat!“ „Õppige matemaatikat!“