Maksudebatt Trialoogis: “Riigil on näpud põhjast läbi?”

Maksudebatt Trialoogis: “Riigil on näpud põhjast läbi?”. 13.11.2024. Debatti modereeris Trialoogi peatoimetaja Silver Tambur, kes alustas provokatiivse küsimusega: kas majanduslanguse ajal on maksutõusud üldse õigustatud? Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et maksutõusud on vajalikud Eesti riigi rahanduse stabiliseerimiseks ja kaitsekulude katmiseks, viidates, et riigikaitse ja sotsiaalsüsteemi toimimine nõuab uusi tuluallikaid. „Oluline on vaadata majanduse dünaamikat. Majandus langes ajal, kui makse ei tõstetud ja hakkab tõusma ajal, kui makse tõstetakse,“ nentis Ligi. Maksud ei ole karistus EVEA president Ille Nakurt-Murumaa esitas ettevõtjate keskse mureküsimuse: kas maksuotsused on kiirustades tehtud? „Ettevõtjad ei taha pidevaid maksutõuse, nad soovivad stabiilsust ja pikalt läbi mõeldud poliitikat,“ tõdes Nakurt-Murumaa ning rõhutas, et maksusüsteemi läbipaistvus ja järjepidevus on äärmiselt olulised. Tema sõnul loovad erandid ja maksusoodustused keeruka ja koormava keskkonna, millest saavad kasu pigem suuremad ettevõtted ning väike- ja keskmised ettevõtted jäävad samas ebasoodsasse olukorda. Heili Hein-Sula käsitles teemat laiemalt ühiskondlikust vaatenurgast. Vananevas ühiskonnas on vähem maksumaksjaid ja sotsiaalteenuste tagamisele langeb suurem koormus. „Kui me pole valmis tõstma makse, siis peame tegema teenuste osas valusaid kärpeid. See on tõsine dilemma.“ Ta rõhutas, et maksupoliitika arutelud peavad olema laiemad ja hõlmama ka kodanikke. „Peame ühiskonnana otsustama, kas oleme valmis liikuma kõrgemate maksude poole või tahame vähem riigi teenuseid,“ tõdes Hein-Sula. Ligi rääkis kirglikult sellest, kuidas riigikassas olev raha on kõigi ühine vara, mitte lihtsalt „maksumaksja raha“. „Maksud ei ole karistus – see on meie ühiskassa, mille oleme kõik koos täitnud, et teha suuri ja vajalikke asju, mida ükski inimene üksi teostada ei saaks“. „Maksud ei ole karistus – see on meie ühiskassa, mille oleme kõik koos täitnud, et teha suuri ja vajalikke asju, mida ükski inimene üksi teostada ei saaks“. Arutledes riigi rahanduse keerulise seisu üle, märkis Ligi ilmekalt, et rahandusminister on pidevalt olukorras, kus koguaeg on vaja kuskil mingeid tulekahjusid kustutada. Kuigi seis võib tunduda kaootiline, teeb tema sõnul riik kõik, et asju läbipaistvalt ajada. „Välja paistab, nagu kõikjal põleks, aga tegelikult on kõik kontrolli all,“ rahustas ta. Õppemaks kui motivaator Kõrgkoolide rahastamise temaatika tekitas saalis elava diskussiooni. Heili Hein-Sula väitis, et tema arvamus võib olla õppejõudude seas küll ebapopulaarne, ent tema meelest oleks mõõduka suurusega õppemaks mõistlik ja motiveeriks õpilasi oma haridusteed tõsisemalt võtma. Ligi arvates on tasuta kõrgharidus viinud süsteemi rahastamiskriisi. „Noored peaksid arvestama, et kõrgharidus toob neile endile pikas perspektiivis kasu, ning väike õppemaks aitaks selle väärtust rõhutada.“ arutles ta. Debatil käsitleti ka välisinvesteeringuid ja innovatsiooni. „Riik ei saa ettevõtjaid sünnitada,“ leidis Nakurt-Murumaa. Ta peab oluliseks ühiskondlike hoiakute muutmist. Kui ettevõtlusesse suhtutakse soosivalt, tekib rohkem ettevõtteid ja riigil on rohkem maksumaksjaid. Nakurt-Murumaa juhtis tähelepanu sellele, et Eesti majandus toetub liiga palju allhanketööle ja madala lisandväärtusega toodetele. „Meil on vaja suurendada tootlikkust ja liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas. Me ei saa võistelda rahvaarvult ja tööjõumahukuses näiteks Bangladeshiga – see ei ole meie tee,“ kommenteeris ta. „Noored peaksid arvestama, et kõrgharidus toob neile endile pikas perspektiivis kasu, ning väike õppemaks aitaks selle väärtust rõhutada.“ Rikaste raha kallale? Debatil tõstatas Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv publiku seast küsimuse, kas Eesti riigi rahamuredele võiks pakkuda lahendust varamaks või jõukamate maksustamine. Ettevõtja perspektiivist leidis Ille Nakurt-Murumaa, et rikastelt raha äravõtmine ei too ühiskonda märgatavat lisaväärtust. Tema sõnul on vara maksustamine Eestis keeruline, kuna vara omamine ei tähenda automaatselt rikkust. Selline maksustamine võiks tekitada sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust. „Me ei saa rikkaks, kui püüame leida neid jõukaid, kellelt raha ära võtta,” lisas Nakurt-Murumaa. Heili Hein-Sula tõi esile, et varamaksud moodustavad nii Eesti kui ka muu Euroopa maksutuludest marginaalse osa. Tema sõnul ei aita varamaksud maksutulu oluliselt suurendada. Ligi meelest on varamaksudest majanduslikult kõige mõistlikum maa- või kinnisvaramaks ning koduomaniku aluse maa maksuvabastus on üks Eesti rumalamaid maksupoliitilisi otsuseid, kuna see takistab õiglast panust ühiskonda. Ligi arvates peaks maa omamine olema ühiskondlikult koormatud, kuna see ressurss on piiratud ja nõuab riigilt taristu ja avalike teenuste kulutusi. Samas ei poolda ta jõukuse laiemat maksustamist, sest see pigem takistaks edasipüüdlikkust ja suurendaks ühiskonnas ebavõrdsust. „Me ei saa rikkaks, kui püüame leida neid jõukaid, kellelt raha ära võtta.” Automaks – kellele ja milleks? Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura kommenteeris saalist, et maksud võiksid ka mingit probleemi lahendada ning tõi näiteks automaksu. „Kõik saavad aru, et tegelikult transpordi emissioonid ajas kasvavad, aga kui vaadata praegust maksusüsteemi, siis automaks ei lahenda justkui ühtegi probleemi. Saame küll riigikassasse rohkem raha, aga mis kasu sellest tegelikult on?“ küsis Puura ja lisas, et ummikute probleemi võiks püüda lahendada ummikumaksude ja emissioonimaksude kehtestamisega, nii nagu seda on tehtud juba paljudes suurlinnades. Jürgen Ligi kinnitas, et automaks ei ole pelgalt maksutulu teenimiseks. „See on hullumeelsus, et sellest maksust on tõusnud selline kisa. Riigil on näpud ammu läbi põhja, taristu on ülekoormatud ja negatiivsed mõjud keskkonnale on tõsiasi,“ ütles ta. Ta rõhutas, et maksu eesmärk on pidurdada autokasutuse kasvu ja koguda ressursse, mis läheksid ühiskonna hüvanguks, mitte lihtsalt ministri palgafondi täitmiseks, nagu vahel irooniliselt arvatakse. Ligi hinnangul on automaksu stigmatiseerimine ebaõiglane ja sisuline maksudebatt jääb riigis tihti populismi varju. „Me oleme maksude vastu võitluses täiesti trumpistunud – see on absurd, kuidas teatud parteid parasiteerivad praeguses olukorras loosungitega, et kaotame maksud ära,“ ütles ta emotsionaalselt lõpetuseks. „Me oleme maksude vastu võitluses täiesti trumpistunud – see on absurd, kuidas teatud parteid parasiteerivad praeguses olukorras loosungitega, et kaotame maksud ära.“ ** Trialoogi käivitatud uus paneelürituste sari toob kuus korda aastas ühe laua taha teadlased, ettevõtjad ja poliitikud, et lahata Eesti majanduse ja ühiskonna kõige põletavamaid teemasid. Vaata täies mahus debati videoülekannet: