Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku suursündmust?

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku suursündmust?. 17.09.2024. TalTechi Linnakupidu – traditsiooniline tehnikaülikooli pidu, kuhu on kaasatud nii tudengid, õppejõud kui vilistlased ja mis toimub ülikooli linnakus – väärib epiteeti legendaarne. Seal mitte ainult ei jagu meelelahutust igale maitsele, vaid see seisab ka väärtuste eest, mida enamik suursündmusi peaks jagama. Üks neist on keskkonnasõbralikkus, mida võiks tänaseks pidada juba hügieenifaktoriks. TalTech võttis 2023. aastal vastu keskkonnasõbralike ürituste hea tava, kus on kirjas nii soovitused ürituste korraldajatele kui ka kontrollküsimused, mida sündmust korraldades küsida. Hea tavaga on kaetud erinevad ürituste korraldusega seotud valdkonnad nagu kommunikatsioon, toitlustus ja veekasutus, inventar ja dekoratsioonid, jäätmekäitlus, transport ja ürituse toimumise koht, energiatõhusus, ümbruskonna ja kogukonnaga arvestamine. Etteruttavalt – Linnakupidu vastas kõikidele kontrollküsimustele „jah“. Muutused algavad inimestest „Keskkonnasõbralike ürituste hea tava on viimasel kahel aastal olnud küll hea kaaslane korralduses, kuid see ei ole kindlasti põhjus, miks korraldame üritusi täna nii, nagu me neid korraldame. Muutused algavad siiski inimestest. Nii sai ka keskkonnasõbralike ürituste korraldamine alguse korraldusmeeskonna ühisest huvist teha asju teisiti,“ kinnitas TalTechi ürituskorralduse spetsialist Martin Prätz. „Juba esimene linnakupidu 2018. aastal oli suuresti tänu korraldusmeeskonna isiklikele vaadetele keskkonnasõbraliku suunitlusega, ent esimesed aastad ei ole võrreldavad sellega, kuhu oleme tänaseks välja jõudnud. Tublisti on siinkohal rolli mänginud viimastel aastatel muutunud ürituskorraldusmaastik ning sellega kaasnenud uute, keskkonnasõbralike, teenuste turule tulek,“ rääkis Prätz. „Kui aastal 2018 ei olnud turul veel mitte ühtegi korduskasutatavate rendinõude teenusepakkujat, siis tänaseks on pilt hoopis teine. Paljudel toidu ja joogi pakkujatel on kasutusel juba oma isiklikud pandinõud. Samuti ei olnud algusaastatel võimalik leida teenusepakkujat, kes käitleks liigiti korjatud prügi, oli vaid üks ja ainus olme,“ nentis ürituskorralduse spetsialist. Prätzi sõnul on lisaks teenustele muutunud ka inimeste teadlikkus ning suhtumine. „Paljud külastajad ootavad korraldajalt keskkonnasäästlikku korraldust, sellest sõltub ka nende osalus ning rahulolu üritusega. Seega tuleb meil korraldajatena pidevalt kastist välja mõelda ning leida uusi lahendusi. Tagasisidest on võimalik välja lugeda, et see on meil ka õnnestunud.“ Paljud külastajad ootavad keskkonnasäästlikku korraldust, sellest sõltub ka nende osalus ning rahulolu üritusega. Käepaelad prügikastist Ürituse peakorraldaja Sten Kalderi sõnul on ka ühekordselt kasutatavad tooted paraku möödapääsmatud. Näiteks ei ole veel suudetud leida head alternatiivi käepaeladele. „Me soovime, et külalised saaksid ka õhtuse peo ajal maja peal uudistada ja peoalalt sisse-välja liikuda, mistõttu on vaja piletiomanikud „märgistada“. Teoorias saab kasutada küll templit, kuid see kipub pestes kuluma ja maha tulema ning paljud inimesed ei soovi oma nahale tindiplekki või UV-markerit. Samuti on templi kontrollimine piletipunktides oluliselt aeganõudvam kui käepaela kontroll,“ rääkis Kalder. „Siiski oleme viimastel aastatel leidnud võimalusi käepaelade trükist loobuda ja kontakteerunud tuttavate suurürituste korraldajatega, kelle sündmustest kasutamata käepaelu oleme saanud taaskasutada. Tänavused käepaelad tulid sõna otseses mõttes prügikastist – võtsin ühe suurürituse korraldajaga ühendust, küsides, kas tal võib vanu käepaelu alles olla, ning ta ütles, et oli need just päev enne utiliseerimisse saatnud, kuid läks vaatama, kas prügiauto on juba käinud. Õnneks ei olnud prügiauto veel jõudnud, meie pääsesime 3500 käepaela tootmisest ja korraldajal oli suur heameel, et käepaelad taaskasutusse läksid,“ ütles Kalder. Õnneks ei olnud prügiauto veel jõudnud, meie pääsesime 3500 käepaela tootmisest ja korraldajal oli suur heameel, et käepaelad taaskasutusse läksid. Pürotehnikast loobumine ja vaikne disko Kui küsida, milliseid erinevaid keskkonnasõbralikke tegevusi Linnakupeol jälgiti, toob Prätz välja järgmised näited. „Kindlasti esimene ja kõige suurema kaaluga tegevus on pandinõude kasutamine. Ühekordsetest nõudest loobumine on märgatavalt vähendanud jäätmete kogust. Teisena tooks välja prügi liigiti kogumise. Enamik inimesi on tänaseks prügi sorteerimisega harjunud ning liigiti kogumine toimib. Kolmandana võiks välja tuua pürotehnika kasutamisest loobumise, ilutulestik võib olla küll ilus vaatepilt, kuid kaasnev keskkonnamõju enam mitte nii kaunis. Õnneks on ka paljud suurüritused asendanud pürotehnika võimsama valgusshow’ga.“ „Lisaks võib välja tuua kõiksugu dekoratsioonide, suunaviitade ja muu säärase taaskasutamise. Ühtlasi on väga oluline ümbritseva keskkonnaga arvestamine, siinkohal pean silmas nii ümbruskonna elanikke kui ka loodust,“ rääkis Prätz. Nii toimus juba kuuendat aastat kõrvaklappidega silent disco, et välialal müra vähendada ja ümberkaudsete elanike rahu hoida. Kokkuvõttes möönis Prätz, et tänavune Linnakupidu oli väga keskkonnasõbralik, kuid ilmselt saab alati veelgi paremini. Mida täpsemalt võiks järgnevatel aastatel lisaks teha, on hetkel vara öelda ja see selgub peale ürituse korraldamise põhjalikumat analüüsi.