Trialoogi toimetaja
Eesti kraanivesi on kvaliteetne ja kanalisatsioon töötab enamasti tõrgeteta, kuid sellega seonduv taristu vajab lähiaastatel suuri investeeringuid. TalTechi teadlased hakkavad VeeFunki uuringus välja selgitama, millal tasub väiksemaid veesüsteeme ühendada ja millal säilitada kohalik lahendus. Valikud mõjutavad tulevikus nii vee hinda, teenuse töökindlust kui ka kriisivalmidust.
Eesti vee- ja kanalisatsioonisüsteemide praegust seisu hindab TalTechi linna veesüsteemide professor ja VeeFunki projektijuht Ivar Annus üldiselt heaks. Kraanivesi vastab kvaliteedinõuetele ning tavaolukorras töötavad reoveesüsteemid ja -puhastid suuremate tõrgeteta.
Sellist taset on aga järjest kulukam hoida. Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti veesüsteemidesse investeeritud üle miljardi euro, millest umbes 70 protsenti on tulnud Euroopa Liidu toetusmeetmetest. Järgmise 12 aasta investeeringuvajadus ulatub Annuse sõnul enam kui kahe miljardi euroni, samal ajal on välisrahastuse osa vähenenud. „Sektori jaoks on oluline leida lahendus, kuidas tagada ühtaegu teenuse jätkuvalt kõrge kvaliteet, mõistlik veehind kui ka vajalikud investeerimismahud,“ ütles Annus.
Olukorra muudavad keerulisemaks vananev taristu, oskustööjõu nappus, rahvastiku ümberpaiknemine ja rangemad nõuded teenuse töökindlusele. Seetõttu tuleb üha hoolikamalt läbi kaaluda, kuhu investeerida ja milline lahendus annab pikemas vaates parima tulemuse.
Hea veesüsteem peab vastu
Riigi varasemad uuringud on vaadanud vee-ettevõtlust peamiselt majanduslikust küljest: ettevõtete suurust, investeerimisvõimekust ja inimestele vastuvõetavat veehinda. VeeFunk lisab sellele insenertehnilise vaate. Teadlased hakkavad hindama, milline lahendus sobib konkreetse piirkonna taristu ja tarbimisega ning kuidas mõjutavad valikud vee kvaliteeti ja töökindlust.
Annuse selgituse kohaselt ei eeldata, et väikseid süsteeme tuleb hakata ilmtingimata ühendama, ent samas on selge, et mõningate joogiveevõrkude ühendamine võib suurendada tarbimist ja vähendada aega, mille vesi torustikus veedab. Sellised olukorrad aitavad paremini tagada vee kvaliteeti.
Reovee puhul võib tõusta kasu investeeringute koondamisest. Kui kaks lähestikku asuvat puhastit vajavad samaaegselt põhjalikku uuendamist, võib olla mõistlik üht puhastit laiendada, et juhtida sinna ka teise piirkonna reovesi.
Mõnes piirkonnas ongi kõige parem uuendada kohalikku süsteemi. VeeFunk peabki looma selged alused, mis võimaldavad hinnata igas piirkonnas kasutatavate lahenduste tehnilist teostatavust, kulusid ja mõju teenuse kvaliteedile.
Üks lihtsustatud mõõdupuu võib olla pelgalt vee-ettevõtte klientide arv. Annuse sõnul on USA uuringud näidanud, et umbes 20 000 kliendist suuremate vee-ettevõtete puhul muutuvad peamised ettevõtte tegevusnäitajad üsna sarnaseks, väiksemate puhul on erinevused märksa suuremad. Eesti oludes tuleb hinnata, millised kriteeriumid ja lävendid aitavad otsustada, millal on veetaristu konsolideerumine mõistlik ja vajalik.
Lisaks hinnale ja tehnilisele tõhususele on vaja veetaristu puhul arvestada süsteemi toimepidevusega. Veevarustus on elutähtis teenus ning peab toimima võimalikult hästi ka pika elektrikatkestuse, suure rikke või muu kriisi korral.
„Kriisivalmidus on laiema toimepidevuse loomulik osa,“ rõhutas Annus. Tema sõnul tegelevad vee-ettevõtted pidevalt kriisideks valmistumisega ning koostavad koos kohalike omavalitsustega riskianalüüse ja tegevusplaane.
VeeFunki käigus hinnatakse muuhulgas nende analüüside põhjal süsteemide vastupidavust ja haavatavust.
Nõnda lisandub investeeringuhinna kõrvale veel üks oluline mõõde: kui hästi suudab süsteem töötada väljaspool tavapäraseid tingimusi.
„Sektori jaoks on oluline leida lahendus, kuidas tagada ühtaegu teenuse jätkuvalt kõrge kvaliteet, mõistlik veehind kui ka vajalikud investeerimismahud.”
Eesti kraanivesi on kvaliteetne ja kanalisatsioon töötab enamasti tõrgeteta, kuid sellega seonduv taristu vajab lähiaastatel suuri investeeringuid. TalTechi teadlased hakkavad VeeFunki uuringus välja selgitama, millal tasub väiksemaid veesüsteeme ühendada ja millal säilitada kohalik lahendus. Foto: Andres Siimon/Unsplash
Targemad investeeringud, mõistlikum veehind
VeeFunki praktiline eesmärk on anda riigile, omavalitsustele ja vee-ettevõtetele järgmiste aastakümnete investeerimisotsuste tegemiseks tugevam alus. Annuse sõnul liigub sektor suurema koostöö ja konsolideerumise suunas ning tehniline analüüs aitab hinnata, millised lahendused annavad eri piirkondades suurimat kasu.
TalTechi teadlased loovad selleks metoodika, mis ühendab majandusliku vaate tehnilise, hüdraulilise ja toimepidevuse analüüsiga. Lõpuks peab paremini organiseeritud otsustamine väljenduma ka inimeste jaoks käegakatsutavas tulemuses.
„Veesektori muudatused peaksid inimeste jaoks tähendama eelkõige kahte asja: üle kogu Eesti ulatuvat kvaliteetset veeteenust ja mõistlikku veehinda, mis ei sõltu teenusepakkuja suurusest,“ ütles Annus.
Just väiksemates süsteemides võivad üksiku kliendi kulud kiiresti suureks kasvada – kui torustik, pumpla või puhasti vajavad rekonstrueerimist, jaguneb investeering väikese hulga tarbijate vahel. Seetõttu on väikeste süsteemide puhul eriti tähtis leida lahendusi, mis hoiaksid kontrolli all nii kulusid kui ka tagaksid kõrge teenuse kvaliteedi.
VeeFunki kõrval tegeleb TalTechi linna veesüsteemide uurimisrühm teistegi veesektori tulevikuküsimustega. Koos vee-ettevõtete ja omavalitsustega otsitakse lahendusi sellele, kuidas vähendada äkksadudest tingitud üleujutusriski, hoida vananevate veesüsteemide töökindlust ning kasutada veemajanduses rohkem andmeid ja digilahendusi.
Annuse sõnul tekivad uurimisteemad suuresti sektori enda vajadustest; „Meie teadus- ja arendusteemad on väga tihedalt seotud vee-ettevõtete ja omavalitsuste sõnastatud väljakutsetega.“
Koostöös mängib olulist rolli ka andmete jagamine. Vee-ettevõtted ja omavalitsused annavad teadlastele kasutada veesüsteemide ja seire andmeid, mille põhjal saab hinnata lahenduste vastavust igapäevaste oludega. „See võimaldab lahendada üheskoos praktilisi probleeme, mitte jääda pakkuma välja üksnes teoreetilisi lähenemisi,“ rõhutas Annus.
Koostöö tulemused jõuavad ka õppetöösse, mistõttu saavad tulevased insenerid juba õpingute ajal töötada veesektori tegelike andmete ja probleemidega. See annab neile Eesti veesektori tulevikuväljakutsete lahendamiseks tugevama ettevalmistuse.
VeeFunki uuring kestab 2029. aasta juunini ja seda rahastab veemajanduse programmist Keskkonnainvesteeringute Keskus.
„Veesektori muudatused peaksid inimeste jaoks tähendama eelkõige kahte asja: üle kogu Eesti ulatuvat kvaliteetset veeteenust ja mõistlikku veehinda, mis ei sõltu teenusepakkuja suurusest.“
